Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
Esimene Helsingi biennaal (12. VI – 26. IX) tõi Vallisaarile 145 000 külastajat. Biennaali seitsme miljoni euro suurune eelarve kattis kolme aasta töö ja korraldamise kulud. Algatus tuli Helsingi linnalt ja Helsingi kunstimuuseumilt (HAM). Helsingi kunstimuuseum ei tegutse ainult Tennispalatsis, vaid on osaline ka avaliku ruumi kunstiprojektides ja vastutab linnaruumi kunsti säilimise eest. Biennaal on osa Helsingi […] Vaata lähemalt ›
0
Poliitilise fotograafia festival Soome fotomuuseumis (Kaapelitehdas Tallberginkatu 1G, Helsingi) kuni 6. I 2022. Kuraatorid Anni-Kaisa Rastenberger ja Sanni Seppo. Kuraatorite Anni-Kaisa Rastenbergeri ja Sanni Seppo seekordse, viienda poliitilise fotograafia festivali teema on „Linnu pilk“ („Linnun katse“). Ka eelmiste festivalide teemad (2017. aastal „Toit“ ja 2019. aastal „Võimalus“) on olnud sellised, mis esmapilgul poliitilised ei tundugi, kuid […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseumis avatud näitusel näeb läbilõiget tüüpilistest mängurelvadest, millega Eesti poisid on mänginud tsaariajast 1980. aastateni. Näitusele on püütud koondada võimalikult palju eri aegadel Eestis toodetud mängurelvi – kokku üle 60. Vanimateks eksponaatideks on talulaste käsitöö-mängurelvad 20. sajandi algusest. Järgneb valik iseseisva Eesti lastetubades leidunud sõjalistest mänguasjadest ja ka näiteid sellest, millega mängiti sõda Teise maailmasõja ajal. Rikkalikult on […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid. Alari Allik, „Kuidas vabaneda maailmavaatest?“ (Hasso Krulli „Tänapäeva askees“, Looming 2021, nr 5) Sveta Grigorjeva, „Võõras iseendale“ (Andrei Ivanovi „Untermensch“, tlk Veronika Einberg, Vikerkaar 2021, nr 4-5) Mikael Raihhelgauz, „Kaheastmeline müstika“ (Meelis Friedenthali „Kõik äratatakse ellu“, Sirp 23. IV 2021) Mikael Raihhelgauz, „Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?“ (Rein Raua „Päikesekiri“, […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi vahel on Diplomaatia nr 4. Otsides maagilist sõna. Pille-Riin Larm intervjuu Aliis Aalmanniga Aliis Aalmann: „On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind.“ „Värske Rõhu sari „Värske raamat“ on Eesti kultuuriväljale toonud palju värskust ja on end juba ammu tõestanud tõsise kirjandusliku karjääri lähtepunktina,“ täheldas hiljuti Mihhail Trunin. Nõus. […] Vaata lähemalt ›
0
Hanna-Maria Vanaküla I SPY WITH MY EYE 25.11-14.12.2021 Alates reedest, 26. novenbrist saab HOP galeriis vaadata ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla näitust I SPY WITH MY EYE. I SPY WITH MY EYE on ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla loodud ehtemäng mis kutsub oma silmaga otsima ja vaatama. Subjektiivne tunnetus on indiviidi kõige reaalsem reaalsus. Mida ja kuidas me näeme, […] Vaata lähemalt ›
0
President Lennart Meri ootamatu pildikeelega portree tõi Eesti Kultuuri Tegu 2020 auhinnatseremoonial Peeter Alliku nimelise kunstipreemia litograaf Jaak Visnapile. Eesti Kultuuri Tegu peapreemia läks sel aastal Anu Raua keskusele Heimtalis ja uus, alles aastal esimest korda välja antav Tuleviku Tegija preemia noorele kunstiõpetajale ja innovaatorile Andero Kaljule. Anu Raud tõi oma sõnavõtus esile, kuidas uudistesaates […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud esmaspäeval, 22. novembril kell 18 Arsi projektiruumi Mare Mikofi näitusel “Mare ja teised tüdrukud” etenduvale Sveta Grigorjeva tantsulisele performance-skulptuurile. Seda esitavad Mariann Onkel, Maria Schotter, Eveli Ojasaar, Pääsu-Liis Kens, Karin Aarelaid ja Eliisabel Jõela. Performance tõukub groteskse skulpturaalsuse otsimisest kehast – seda just naisele kuuluvast kehast – ja liikumisest, olles sedasi omamoodi hommaaž […] Vaata lähemalt ›
0
Maailma 8 miljardi elaniku hulgas ei leidu ühtki teist nii õnnetut inimest kui Vladimir Vladimirovitš Putin. Nagu juba Lev Tolstoi nentis, ollakse õnnelikud ühtmoodi, aga õnnetu on igaüks isemoodi (sellest lisalugemist lk 27–30). Lihtsurelikule ei ole antud lõpuni mõista Putini õnnetuse kogu suurust, sest selle sisse peavad korraga mahtuma endise supervõimu tuhanded tuumarelvad koos kujutlusega […] Vaata lähemalt ›
159
9. novembril pidas inauguratsiooniloengu vastne Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas. Tema akadeemiliste huvide keskmes on olnud XVIII–XX sajandi mitmekeelse Balti kultuuriruumi kirjandussuhted. Inauguratsiooniloengus „Rahvalaulud kui maailmakirjandus. Goethe kahekõne Herderiga“ tutvustas ta selle risoomse nähtuse üht vältimatut eost. Rahvalaulud ja maailmakirjandus – selgub, et pealtnäha üllatav mõistepaar on omavahel tihedalt seotud ning mõistagi seotud ka eesti kirjandusega. […] Vaata lähemalt ›
0
See aeg on pöördumatult möödas, mil kliima oli lihtsalt matemaatilise statistika kategooria, ilmanähtuste statistika ja sellisena neutraalne, ühiskonnaväline süsteem – teatav tingimuste kompleks inimese eluks, ühiskonna ja tsivilisatsiooni eksisteerimiseks. Praeguseks on selge, et kliima on nii looduse kui ka selle osa – inimeste – mõjutatav süsteem. Kliimamuutus pole enam pelgalt teatavate arvudega kirjeldatav nähtus, vaid […] Vaata lähemalt ›
98
Teadupoolest eristuvad inimese ajus teatud rollide kandjana limbiline süsteem, aju kõige ürgsem osa, mis toodab ja reguleerib emotsioone, tegeleb inimese ellujäämise ja enesekaitsega, ning prefrontaalne korteks, lihtsustatult öeldes mõistus, mis esimest suunab ja kontrollib. Ohusituatsioonis või kui emotsioonid kasvavad üle pea, lülitub mõistus välja. Limbiline süsteem paiskab verre adrenaliini, et saaksime ära hüpata kihutava auto […] Vaata lähemalt ›
33
Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusele laekus tänavu 47 näidendit, mida oli vähem kui tavaliselt – ju on pandeemiaaeg mõjunud rusuvalt ka kirjutamiseks tarvilikule inspiratsioonile. Praeguse sünge aja hõngu oli võimalik välja lugeda ka võistlustööde teemavalikust: nii mõnigi näidend riivas üksinduse, depressiooni, enesetapu või surma teemat. Ka suheldi mitmes näidendis vaimudega, mis on üsna üllatav. Üllatusi […] Vaata lähemalt ›
299
Maakondadest tuleb kosutavad uudiseid. Avinurme Puiduaidas pakutakse pika nokaga metskurvitsa suppi. 100aastane lahkus Pilistvere hooldekodust, sest tal ei lubatud puid lõhkuda. Muhumaal tekitas aga elevust jaanalinnufarmist ära kapanud sebra. Tõrvas sai juba paika 12meetrine jõulukuusk, mis on pärit Ritsust. Jõgeva puu on kõrgem – 15 meetrit, see saadi nimekaimult – Jõgeva alevikult. Häirimatu omas rütmis […] Vaata lähemalt ›
4
Kultuuriinimesed ootavad kannatlikult, millal nende probleemidega tegeletakse: pandeemia piirangud ja publiku vähesus, üldine elukalliduse kasv, mis sööb ära naeruväärse palgatõusu, inflatsioon ja elektri hinna hüppeline tõus, mis viivad kultuuriasutuste eelarve tasakaalust välja … Seni ei paista kedagi huvitavat, aga kultuuriminister vajab muidugi kohanemisaega. Kultuuriinimestele oleks hädasti tarvis kindlust, et keegi nende eest seisab ja raskel […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik Ove Büttner. Ove Büttner sündis 21. veebruaril 1959. aastal Tallinnas. Aastatel 1983–1989 õppis ta kunstiakadeemias (tollal Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) tahvelmaali. Kursusekaaslaste seas tekitas Ove Büttner jahmatust arusaamaga, et tema tööd peaksid vastu pidama 500 aastat. Ta pidas silmas, et neid võidakse hakata hindama alles sajandite pärast, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Mikrotonaalse muusika festival „Sound Plasma“ 11. – 12. XI Tallinnas, kunstiline juht Arash Yazdani. Mikrotonaalsusel pole selget ajaloolist algust ega lõppu. See on alati olemas olnud ning peitnud end mitmesuguste mõistete varju. Mikrotonaalsuse mõistet võib kasutada, osutades XVI ja XVII sajandi tempereerimata häälestussüsteemidele või möödunud sajandi helikeelele. Oxfordi ülikooli klassikaprofessor Armand D’Angour on oma uurimuses […] Vaata lähemalt ›
44
Sean Bakeriga Viini InterContinentali hotelli maha istudes mõistan kohe, mis moel ta inimesi oma projektides osalema veenab. Võib-olla on see tema lihtne avaliolek ja viis keskenduda täielikult vestluskaaslase jutule või siis tema pehme kõlaga hääl. Kujutan teda vabalt ette tänavatel ja poekestes inimestele lähenemas, et neilt küsida, kas nad oleksid huvitatud filmis mängimisest. Mis, nagu […] Vaata lähemalt ›
81
Liikluskultuuri kujutamine 1990.–2000. aastate meedias on värvikas. Toonastes pealkirjades jätkatakse varasemate kümnendite tooni: kuidagi peavad eri tüüpi liiklejad teedele-tänavatele ära mahtuma, kuid nad ei saa kohe kuidagi üksteisega hakkama. Võrreldes varasemaga oli kasvanud mootorsõidukite arv ning seoses sellega käis 1990. aastatel äge tee-ehitus, mida ajakirjanduses kujutati lahendusena. Uudiseid läbis optimistlik toon: teede ehitamine suurendab sõiduteede […] Vaata lähemalt ›
0
Mika Vesalahti näitus „Põrgujumala masin ja maaliparadiis“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 28. XI; Lilian Mosolaineni näitus „Igas minemises on tulemine“ Kadrioru galeriis kuni 20. XI, kuraator Jana Wiebe. Sogane ja mudane vesi, mudamülkad ja mädasood, must läga, lämu ja hämu, püdel veniv pigi, keev pigilaama ja verejõgi, verega värvitud lehkav maa, mustendav õhk, neetud […] Vaata lähemalt ›
135
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Sakala
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 14:23
Viimane uuendus: 14:18.
Uudiste reiting uuendatud: 14:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne