Meie ekspeaminister „ei sattunud ahistamisskandaali“, vaid ahistas kedagi ja see tuli välja. Ahistatu andis tema teost teada oma tööandjale ja asi jõudis ringiga toimepanijani tagasi. See uudis on tema teo tagajärg. „Skandaali sattumise“ fraas on Eesti ajakirjanduses sääraste juhtumite puhul nii levinud, et mõjub laisa klišeena. Või jätab mulje, nagu olekski objektiivne ahistamisjuhtumi kirjeldus. Tõsi, […] Vaata lähemalt ›
11
Mäletan, et kui hakkasin kirjutama arvustust Marianne Mikko eelmisel aastal ilmunud ja tema poliitikukarjäärist rääkivale raamatule „Koridorides libedal jääl“ (Marianne Mikko OÜ, 2020), siis olid parajasti ilmunud raamatuturule Olav Osolini lahedad memuaarid. Ei pea olema hiromant, et aimata, kumma raamat pälvis suurema lugejamenu, kuigi tuntud nimed ju mõlemad. Marianne Mikko raamat on kirjutatud kaasakiskuvalt ja […] Vaata lähemalt ›
0
Töötan häirekeskuses. Hädaabinumbrile ma ei vasta, küll aga olen end nihverdanud päästekorraldajate töövarjuks nii päevasel kui öisel ajal. Samuti kiirabile. Vaatele vabadusest on tekkinud uusi nurki. Päästekorraldajad ja kiirabibrigaadid ei filosofeeri abivajajatega vabaduse teemal. Nad tegutsevad. Iga hetk tuhandeks stsenaariumiks valmis oleva päästekorraldaja jaoks ei puutu asjasse, millised on selle inimese vaated. Sama lugu on […] Vaata lähemalt ›
193
Dokumentaalfilmid „Sparksi vennad“ („The Sparks Brothers“, Suurbritannia-USA 2021, 140 min), režissöör Edgar Wright, operaator Jake Polonsky; „107 ema“ („Cenzorka“, Slovakkia-Tšehhi-Ukraina 2021, 93 min), režissöör Péter Kerekes, stsenaristid Péter Kerekes ja Ivan Ostrochovský, operaator Martin Kollár, helilooja Lucia Chutkova); „Stanislavski. Elujanu“ („Станиславский. Жажда жизни“ Venemaa 2021, 82 min), režissöör Julia Bobkova, stsenaristid Julia Bobkova ja Oleg […] Vaata lähemalt ›
33
Enamikus tutvustustes kaldutakse kõnelema Goethest kui tervikust – kui universaalinimesest, võib-olla viimasest seesugusest. Ja kui jutt läheb „Faustile“ ja romaanidele, mäslemisele ja alalhoidlikkusele, loodusteadusele ja esoteerikale, sakslusele ja maailmakirjandusele, kristlusele ja paganlusele, klassikale ja romantikale, siis see osa Goethe loomingust, mis võiks huvilisele olla ja enamasti ongi kõige esmasemalt ja vahetumalt ligipääsetav, nimelt lüürika, kipub vajuma […] Vaata lähemalt ›
0
Mihkel Kleisi näitus „Tähendusväline vaade“ Rüki galeriis kuni 20. XI. Mihkel Kleisi näitusel „Tähendusväline vaade“ on väljas kaheteistkümnest maalist koosnev seeria, mis valmis tal pärast kaheksa aasta pikkust maalimispausi. Selle aja jooksul tegeles kunstnik peamiselt muusika komponeerimise ja salvestamisega, luues teosega „Rotitapja“ („Ratkiller“) ühe huvitavaima ja väljaspool Eestit rohkete kassettidena avaldatud muusikaprojekti, mille peamised märksõnad […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti kirjandust tutvustatakse võõrkeeltes mitmel rindel: tänavu on lisaks ingliskeelsele ajakirjale Estonian Literary Magazine ilmunud soomekeelse antoloogia „Nippernaati“ viies number (mõlemat annab välja Eesti Instituut), rääkimata tõlgetest ja käsitlustest Tuglase seltsi soome-eesti ajakirjas Elo jm. Hiljuti lisandus sellesse ritta veel Balti riikide kirjanike liitude jt institutsioonide ühise jõupingutuse vili, Balti kirjanduse almanahh „No More Amber“, […] Vaata lähemalt ›
41
Eesti keeles kordustrükina ilmunud Londoni Ülikooli ajalooprofessori Orlando Figese raamatut „Nataša tants“ on nimetatud eepiliseks uurimuseks Venemaa kultuurist ja inimestest. Põnevalt kirja pandud mahukas teos kujutab endast põhjalikku teejuhti kahe viimase sajandi vene kultuurilukku. Seejuures pole tegemist kuiva ja faktipurust ülerisustatud raamatuga, vaid kaasakiskuva käsitlusega, mille lehekülgedelt räägivad meiega oma teoste vahendusel elavad inimesed: kirjanikud, […] Vaata lähemalt ›
18
Alguses oli mul mõte panna sellele arvustusele pealkirjaks „Mitte ainult kirjakultuuri ajalugu“, kuid õnneks jõudsin kiiresti arusaamisele, et see poleks ei põhjendatud ega asjakohane. See raamat on kõigepealt justnimelt kirjakultuuri ajalugu – aga näitab lisaks hiilgavalt, et (kirja)kultuuri kaudu saab rääkida veel palju enamast. Teisisõnu, Eesti on saanud rikkamaks mitte ainult uue, vaid ka uuendusliku käsitlusega […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid“ Mikkeli muuseumis kuni 13. II 2022, kuraatorid Aleksander Metsamärt ja Tõnis Tatar, kujundaja Peeter Laurits ja graafiline disainer Külli Kaats. Jüri Arraku maalide näitus „Pilk“ Vabaduse galerii 20. X – 10. XI ja Pärnu uue kunsti muuseumis 8. – 31. XII. Vabaduse galerii ilukirjandusliku teksti autor on Kai […] Vaata lähemalt ›
90
Mängufilm „Igavesed“ („Eternals“, USA-Suurbritannia 2021, 156 min), režissöör Chloé Zhao, stsenaristid Chloé Zhao, Patrick Burleigh, Ryan Firpo ja Kaz Firpo, operaator Ben Davis, helilooja Ramin Djawadi. Osades Gemma Chan, Richard Madden, Angelina Jolie, Salma Hayek, Kit Harington, Kumail Nanjiani, Barry Keoghan jt. Chloé Zhaol on olnud peadpööritav aasta. 2021 algas kinoleviga tema väikesele vaiksele draamale […] Vaata lähemalt ›
24
Boriss Sokolovi raamat „Uue Venemaa sõjad 1991–2019“ kujutab endast kirvetööd. Tegemist on kas poliitilise tellimuse, haltuura või mõlemaga korraga. Nii võib muu hulgas oletada seetõttu, et teksti eestikeelne versioon on ühtlasi selle esmatrükk. Tegu on eelkõige veel ühe käsitööndusliku katsega kuulutada Venemaa absoluutse kurjuse kantsiks. Võrdusmärk, mille Sokolov asetab Venemaa ja Nõukogude Liidu vahele, pole […] Vaata lähemalt ›
0
Minu eesmärk on osutada poliitilise ja kultuuriajaloolise, aga ka demograafilise diskursuse mittevastavusele, mis puudutab Eesti suhteid Loode-Venemaaga, esmajoones muidugi Peterburiga. Mul pole kavatsust rääkida kriisidest. Pigem soovin rääkida muutustest, mis on inimeste teadvuses toimunud enam kui saja aasta jooksul, ning keskenduda poliitilise ja kultuuriajaloolise diskursuse erinevustele. Püüan seda teha võimalikult objektiivselt, võiks ehk isegi öelda […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus kinnitas täna „Kultuuri arengukava 2021-2030“, mis on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument. Aastaks 2030 on eesti kultuur elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Kultuur 2030 annab süsteemse ja tervikliku käsitluse, mis aitab tagada Eesti kultuuri elujõulisusel, ennetada ja maandada valdkonna arenguga seotud riske ja suurendada […] Vaata lähemalt ›
0
Sean Bakeriga Viini InterContinentali hotelli maha istudes mõistan kohe, mis moel ta inimesi oma projektides osalema veenab. Võib-olla on see tema lihtne avaliolek ja viis keskenduda täielikult vestluskaaslase jutule või siis tema pehme kõlaga hääl. Kujutan teda vabalt ette tänavatel ja poekestes inimestele lähenemas, et neilt küsida, kas nad oleksid huvitatud filmis mängimisest. Mis, nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Volkslied, Weltliteratur ja eesti kirjandus. Pille-Riin Larm intervjueeris Liina Lukast Liina Lukas: „Eesti kirjandus osaleb selles üleilmses kirjandussuhtluses, millesse Herder ta umbes 250 aastat tagasi aitas.“ 9. novembril pidas inauguratsiooniloengu vastne Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas. Tema akadeemiliste huvide keskmes on olnud XVIII–XX sajandi mitmekeelse Balti kultuuriruumi kirjandussuhted. Inauguratsiooniloengus „Rahvalaulud kui maailmakirjandus. Goethe kahekõne Herd Vaata lähemalt ›
0
Kuuendat korda toimuval Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursil osaleb sel korral 13 noort Eesti kunstnikku, kes võistlevad kuni 5. detsembrini publikupreemia nimel. Oma lemmikteostele saab anda hääle konkursi veebilehel NBYAA.eu. Tutvu konkursitöödega ja anna oma hääl lehel nbyaa.eu! Valik Eesti noorte kunstnike töid, mis osalevad Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursil Põhjamaade […] Vaata lähemalt ›
0
17. novembril tähistab Eesti Kunstimuuseum oma 102. sünnipäeva. Sünnipäevale pühendatud programmis on nädala jooksul toimuvad eriekskursioonid ning muuseumile pühendatud margi esitlus koos Eesti Postiga. Eesti Kunstimuuseumi Sõprade Selts kuulutab välja ka stipendiumi pälvinud muuseumitöötaja. Muuseumi sünnipäeval, 17. novembril saab soodushinnaga kõigisse Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse: Kumu kunstimuuseumisse, Kadrioru kunstimuuseumisse, Mikkeli muuseumisse, Niguliste muuseumisse ja Adamson-Ericu muuse Vaata lähemalt ›
0
Saamaks paremat ülevaadet Tartu Kunstnike Liidu liikmete loomingust, oodatakse tänavusele Tartu kunsti aastanäitusele esmajärjekorras liidu liikmete töid. Näituse kujundaja on Margus Lokk ning selle pealkirjaks on “Elukeskmed”. Žürii koosseisu kuuluvad Imat Suumann (esimees), Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe ja Margus Lokk. Teoseid saab esitada 21. novembrini. Näitusele esitatud teos peab olema valminud 2021. aastal ning selle […] Vaata lähemalt ›
0
Inimtekkelisest kliimamuutusest ja selle mõjust inimese ning kõigi muude liikide ellujäämise võimalustele saab rääkida ja räägitakse kolme moodi. On viimsepäeva kuulutajad, kelle meelest kõik on kadunud ja enam midagi peale paastumise, palvetamise ja vähem piinarikka surma palumise teha ei saa. On realistid, kes teavad, et raske töö ning igaühe väikeste ohvritega saab pääsemise suunas liikuda […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 05:04
Viimane uuendus: 04:56.
Uudiste reiting uuendatud: 04:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)