Kui linnaruumi feministliku luubiga vaadelda, saab nähtavaks pea lõputu ebaõigluse muster alustades äärekivide disainist, ebapiisavast lumekoristusest, varjualuseta bussipeatustest ja ebausaldusväärsest ühistranspordist kuni keskmise inimese järgi disainitud linnamööbli ning ka kliimakriisi tähelepanuta jätmise ja haavatavate inimgruppide süsteemse allasurumiseni. Need vajakajäämised kuuluvad linnaruumi, sest eeldatakse, et linlane on noor, terve ja tugev. Neile, kes normist kõrvale kalduvad, on osa linn Vaata lähemalt ›
26
Aasta algusest saati on palju juttu tehtud suurtest keelemudelitest. Muretsetakse, kas need mõistavad hästi eesti keelt ja on ka võimelised seda kõnelema. Kardetakse, et kui tehisintellekti rakendav külmkapp või muud asjandused keelt vigaselt või vaeselt kasutavad, siis eesti keel lõpuks kängub. Seepärast neid mudeleid uuritakse, testitakse ning ka treenitakse edasi. Kõvasti on rakkes eesti keele instituut, ülikoolide teadlased, treenimiskorpuste kokkusaamise nimel pingutavad justiitsministeeriumi ametnikud Vaata lähemalt ›
48
Oleme vähemalt kümme aastat seadnud oma suve Haapsalu vanamuusikafestivali järgi – sest sealt saab alati häid elamusi. Saale Fischer ja varem Toomas Siitan on festivalikava pannud kokku läbimõeldult ja maialt uute tõlgenduste peale. Mõnest kontserdist võib mõelda veel aastaid hiljem, teiste puhul saab festivali ajal vaagida, mida kava endas kõike kätkeb, kuidas see teistega suhestub. Tänavune festival pani kaalukausile vanamuusikahitid ja vähe tuntud repertuaari, pakkus sissevaadet lähipiirkondade vanamuusi Vaata lähemalt ›
0
Väljend „avastamata aare“ on nii ära leierdatud, et see ütleb rohkem kõneleja silmaringi kui kõnealuse nähtuse kohta. Aga sellisena lühifilmifestivalid mulle näivad – kohaliku festivaliskeene mässavad autsaiderid, kes ajavad kummalist rida nii filmitööstuses kui ka publiku köitmises. Elevant keset tuba on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival „PÖFF Shorts“, mida korraldab küll eraldi meeskond, kuid siiski mitmeti ka suurfestivali egiidi all. „Valga Hot Shorts“ (VHS) alustas möödunud aastal „Tartu 2024“ p Vaata lähemalt ›
74
Eestisse jagub nii muuseume kui muuseumikülastajaid. Euroopas torkab Eesti silma riigina, kus 100 000 elaniku kohta leidub kõige rohkem muuseume ja muuseumikülastajaid. Tallinnast Saatseni pakuvad meie muuseumid väga mitmekesist kõrge kvaliteediga sisu, mida on mujal Euroopaski märgatud ja tunnustatud. Miks siis jääb populaarne ja rahvusvaheliselt tunnustatud muuseumivaldkond tähtsate otsuste tegemisel tähelepanu ääremaale? Võib-olla seepärast, et muuseumil on nii palju eri tahke ja rolle, et isegi muuseumi Vaata lähemalt ›
65
Stephen Kingi lühiloo „Chucki elu“1 põhjal loodud samanimeline film räägib täpselt sellest, mida pealkiri lubab – Chucki elust. Mis teeb ühest elust hea elu? Kas nii saab üldse öelda? Ja kui saab, siis millised on märgid, mis hästi elatud elule viitavad? Inimestele meeldib ennast, oma maailma – saavutusi, õnne, ebaõnnestumisi ja muud säärast – hinnata ju teiste kaudu. Hea inimene on see, kelle kaotust tunnetatakse ja läbi elatakse, kelle lahkumisel... Vaata lähemalt ›
0
Keegi ei ole osanud pakkuda mõistlikku seletust, miks sünnib praegu (kindlasti suhtarvudes, aga näib ka, et absoluutarvudes) märksa vähem suuri avastusi võrreldes näiteks poole sajandi taguse ajaga. Lihtne on süüdistada rahastusalast järjest tugevnevat konkurentsi, mis sunnib ettevaatlikkusele ja suunab enam-vähem garanteeritud tulemuste radadele. Sellele sekundeerib tähelepanek, et suurtest teaduskollektiividest tuleb pigem väikesi sammukesi kui läbimurdeid.1 Põhjus võib olla ka selles, et järjest enam t Vaata lähemalt ›
0
On nähtusi, mis on ühtaegu õhulised, õrnad ja sitked. On harilikke inimesi, kes ei loo justkui midagi jäävat, kuid kelle nähtamatu naeratus püsib ometi üle aastasaja. On virvendavaid paiku, kust ei saa välja, sündmusi, milles kangastuvad ühekorraga häving ja jäävus. Mõnd niisugust oksüümoroni käsitleb Eva Koff oma kolmandas romaanis „Õhuskõndija“. Suur tänu autorile oma teosest vestlemast. Palun kõnele romaani „Õhuskõndija“ ühe peategelase Magdalena prototüübist, oma vanavanatädist Emilie Laursonist. Protot Vaata lähemalt ›
0
On keeruline leida teemat, mille kajastamisel oleks Eesti meedia nii põhjalikult läbi kukkunud, nagu see on Iisraeli sõjakäiguga Gazas. Kõigepealt meenutuseks mõned tõsiasjad. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt on Iisrael 1967. aastast saadik okupeerinud Jordani jõe Läänekallast ja Gaza sektorit. Okupeeriva jõuna on Iisraelil terve rida kohustusi. Nende hulka kuuluvad keeld tsiviilisikuid kollektiivselt karistada, keeld okupeeritud territooriumidele oma tsiviliste asustada ja kohustus tagada okupeeritud ala Vaata lähemalt ›
379
Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Liisa Kruusmägi, Helmi Arraku ja Krõõt Kukkuri ühisnäitus „Pehme Kaos“. Ruumiline kollaaž toob kokku kolme sarnase mõtteviisiga kunstniku keraamikat, maale ja joonistusi. Veel võib näha teoseid, mis seni pole avalikkuse ette jõudnud. Pehme kaose kutsel plahvatavad värvid meie nätsuputkades.Tolm on üles tantsitud stuudiopõrandatelt. Lõikejooned murduvad kontinentide vahel, kus asuvad meie mõttelised ja päris-stuudiod. Täna Brasiilia Vaata lähemalt ›
0
Ülo Tuulik sai veebruaris 85aastaseks ja tegi endale kirjastuses Argo kadestamisväärse kingituse esseekoguga „Viiest kaheksakümne viieni“, mis on läbilõige tema elust olukirjelduslikus žanris. Raamatukaanel tervitab meid autorina elegantne, aga põhiliselt usaldatav mees päikeseprillide, ruudulise pintsaku ja täpilise lipsuga, täpselt nii, nagu nõudis idaeurooplase kuvand läänelikust intellektuaalist pool sajandit tagasi. Samasugune on ka raamatu sisu – elegantne ja põhiliselt usaldatav. Seda raamatut on l Vaata lähemalt ›
0
Tänavu pole ma seadnud sihiks vaadata võimalikult palju suvelavastusi, pigem vastupidi. Mõnigi suvine teatriretk lähtub juhusest, kalendrist ja (autoga) teekaaslastest, paraku jääb nägemata ka üht-teist olulist. Aga üks mu veendunud valik oli Priit Põldma lavastus „Süütu“, mida teater Nuutrum mängis juunikuus Tapa raudteejaamas. Miskipärast ei osutunud „Süütu“ nii publikumenukaks, kui oleks eeldanud, iseäranis lavateekonna alguses leidus saalis vabu kohti. Põhjusena võib oletada publiku pelgust karmi ja val Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Danel Ülperi isikunäitus „Sõprade laul“. Näitusel eksponeeritavad teosed räägivad nii koosolemisest, kui ka üksinduses sõpruse eneses kandmisest. Mida ärevamaks ja vaenulikumaks muutub ümbritsev ilm, seda enam on sõprus nagu äravalitute kuulumine salaseltsi. Paratamatult puudutavad aja tormid ka seda, olgu kahe või enama liikmega ühendust, ning sidemete püsimajäämiseks on tarvis tähenduslikke koosolemisi, mis annavad seltsi liikmetele. Vaata lähemalt ›
0
Küllap oled kuulnud, et vinüülplaadid on in? Kui sa ei ole üks neist, kelle seas see on in, siis oled ilmselt vinüülivaimustusest kuuldes kergelt kulmu kergitanud, teemasse mitte nii väga süvenenud ja oma asjadega edasi tegelenud. Minusugusele helientusiastile on see aga äärmiselt huvitav nähtus. Kuidas saab olla, et üle 70 aasta tagasi leiutatud LP (long play) vinüülplaadid näivad aina enamale huvilistest parim viis muusika taasesitamiseks ajal, mil meil on võimalik... Vaata lähemalt ›
206
Juba pinnalisel tutvumisel Aquino Thomasega hakkab silma kahestumine: ühelt poolt ta loobub maailmast, kuid niisama ilmselgelt tuleb tema puhul esile pühendumine siinpoolsusele. Vähe sellest; kõnealuse pühendumisega piirdumata teeb ta oma õpetamistööga kõik, et ka kaasaegsed hakkaksid tema hoiakut jagama. Lisamatagi peaks olema selge, et suurima skolastiku pingutuste tulemused kujunesid silmapaistvaiks. Nii kokkuvõtlikult sõnastatud algus vajab selgitusi. Mille muu kui mitte äärmuseni viidud loobumisega saa Vaata lähemalt ›
2
Igal reisil on põhitoon, mille kõrgus või madalus selgub tegevuse käigus. Kasulik on see võimalikult kiiresti ära tunda, et vältida mingite üht laadi ebameeldivuste kuhjumist. Aga, noh, enamasti läheb, nagu läheb, ja kõik tehakse klaariks alles tagantjärele. Newarki lennuväljalt soovitati mul sõita kõigepealt rongiga Trentonisse ja alles sealt võtta kurss Philadelphiale, nii tulevat viis-kuus korda odavam kui ekspressiga. Pikema otsa jaoks kuni Trentonini saingi erakordselt soodsa pileti, aga Trentonis tuli Vaata lähemalt ›
12
Erkki mängis natuke aega, aga siis kadus koos oma raamatute ja saiadega tuppa. Nii kirjeldas mind üks mu sõber. Tegevus toimus umbes 45 aastat tagasi meie Muhu suvemajas. Ja kas teate mis: ka praegu kaon ma raamatutega mõneks ajaks tuppa. Saiade asemel on nüüd küll kehakaalu pärast enamasti õunad, aga raamatud on jäänud. Kuid küsimus on, milliseid raamatuid lugeda. Siin lähevad asjalood keeruliseks. Varem võis arvata, et iga „õige eestlane“... Vaata lähemalt ›
98
„Õrnus enne plahvatust,“ Pille-Riin Larm vestleb Eva Koffiga Jaanika Anderson, „Rahvas algab raamatukogust“ Tarmo Soomere, „Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus II“ Anu Viltrop, „Muuseum kui kolme jalaga taburet“ Kent Raju, „Vinüül on moes! Aga ei peaks olema“ Kaari Maria Tirmaste, „Feministlik linnaruum“ Kristofer Rennel, „Kas elu kaubanduskeskustes on tänavaelu surm?“ Indrek Ibrus, „Tehisarule on prille vaja, Eesti prille“ Jaan Undusk, „Philadelphia, rahvuse häll“ Erkki Bahovski, „Raamat kui valik“ Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis näitus „Emalt tütrele, tütrelt emale”. Näituse kuraatorid on Ulla Juske ja Liisi Tamm. Näituse kujundaja on Cloe Jancis. Näitus on pühendatud kunstiteadlasele Reet Varblasele (1952–2023) – emale, vanaemale, sõbrannale, kolleegile, mentorile ja innustajale. Ema ja tütre suhe on mitmetahuline, ajas muutuv, ühendades sügava sideme ja individuaalse eraldumise, mis teeb selle keerukaks, kuid lõpmatult rikkaks. Näituse teosed on inspireeritud. Vaata lähemalt ›
0
6. augustil kell 16.00 avatakse Kuressaare Raegaleriis Johanna Mudisti isikunäitus „Läbi soolase vee“. Johanna Mudisti isikunäitusel “Läbi soolase vee” Kuressaare Raegaleriis on eksponeeritud kunstniku kõige värskem looming. Maalidel kohtuvad inimene ja meri – kaks elementi, mida Saaremaal on võimatu eraldada. Saarele tullakse alati läbi vee. Soolane meri jääb selja taha, ent jääb ka kehasse – nahale, juustesse, mõtetesse. Vesi kui läbiv kujund loob ühenduse – mandri ja saare, keha ja... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 5 |
Õhtuleht
|
13% 5 |
ERR
|
13% 2 |
Uued uudised
|
12% 4 |
Eesti Ekspress
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 18:06
Viimane uuendus: 18:04.
Uudiste reiting uuendatud: 18:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)