Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Eesti dokumentaalfilmil on õitseaeg: tõsielulisi linateoseid muudkui voolab vaataja ette. Kõik nad on armsad, soojad, isiklikud, esteetiliselt läbi mõeldud, meisterlikult teostatud. Justnagu oma lapsed, keda kõiki tahaks korraga sülle võtta. Või olen liiga vanaks jäänud, et osata head filmi vähem heast eristada. Pikkovite ja Liina Särkineni film „Minu pere ja muud klounid“ on üks neist kompositsioonidest, mille võtaks koju kaasa, et see veel kord lahti võtta ja uuesti kokku panna,... Vaata lähemalt ›
0
Keset tuulist sügispäeva Adamson-Ericu muuseumi sattuda on meeldiv ja rahulik. Tegelikult polegi muud võimalust kui liikuda tasakaalukalt ja aeglaselt. Ehkki jah, näitus pealkirjaga „Aegluse poliitika“ – kui seda siinkohal lubamatult kiiresti üldistada – käivitub omajagu alarmistlikust eeldusest. Meie maailm, ütlevad eksponaadid, tõmbleb liiga kiiresti ja see ei ole tervislik, ka mitte produktiivne, ei meie eneste ega ümbritseva keskkonna seisukohast. Muidugi, kõik näitusele kogunenud kunstnikud sisimas tea Vaata lähemalt ›
18
„Accordionfest“ toimus viiendat korda. Olen festivali arengut saanud vahelduva eduga umbes neli aastat kõrvalt jälgida ja see teekond on olnud muljetavaldav. Algusest peale on korraldustiimi suund olnud esitada suurel määral uut, spetsiaalselt festivali jaoks tellitud muusikat ning see on teinud võimalikuks paljud põnevad muusikalised koostööd ja elamused, mis muidu oleksid võinud jääda teostumata. Tänavu kandis festival pealkirja „Sära!“ ning 3. oktoobri avakontsert EMTA suures saalis Klaaspärlimäng Sinfon Vaata lähemalt ›
6
Raamatud on mulle peamiselt töövahendid, mistõttu sisaldavad mu raamaturiiulid enamasti, aga muidugi mitte ainult, erialast kirjandust. Kuna olen aja jooksul ka ise olnud vähem või rohkem mitme raamatu sünni juures kas toimetaja või kaasautorina, siis kannavad need ka ohtralt mälestusi. Mälestusi nii raamatute loojatest kui ka loomisest, pikkadest vestlustest autorite või toimetajatega. Teiseks on seal hulk sõpradest ja kolleegidest autorite pühendusega raamatuid. Need on mulle emotsionaalselt väga kallid Vaata lähemalt ›
0
Skepsis säästvate liikumis- ja transpordiviiside suhtes on ühiskonnas aina süvenenud. Ikka on kuulda arvamust, et piirangud autojuhtidele on läinud üle piiri, et kiiruse alandamine kümne kilomeetri võrra tunnis pitsitab liigselt vabadust, et parkimiskohtade kadumine võtab ära võimaluse autot omada, et jalgrattateede rajamine mõne sõiduraja arvelt likvideerib enamiku liikumisvõimaluse. Tšehhide autojuhtide erakond, Donald Trump, Alternative für Deutschland (AfD) Saksamaal ja teised parempoolsed populistid ü Vaata lähemalt ›
0
Filmifestivali „Festheart“ korraldajatele sai juba üheksandat aastat järjest esitada traditsioonilise küsimuse, miks pole ometigi väikelinnast Rakverest kosmopoliitsemasse Tallinna kolitud. Oleks ju pealinnas otsekohe mitu korda rohkem (LGBT+) publikut! Aga ei, festival ajab oma kväär-jonni edasi, võõrustades igal aastal sügise alguses rahvusvahelist filmifestivali kompaktselt just hubases Rakvere Teatrikinos. Filmifestival on oma algusaastatel loksunud sinna-tänna: eriseansse on korraldatud Kuressaares, Pä Vaata lähemalt ›
6
Homme on hõimupäev, ärgitades küsima, kuidas läheb Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel praegu, mil käib neljas Venemaa-Ukraina sõja-aasta. Kuidas kõlab sõnapaar „soome-ugri“ Venemaa Föderatsioonis? Aus vastus on, et aina vähem ja vähem. Ja kui, siis ikka nii, et jumalapärast ei arvataks, et selles on midagi Vene riigi vastast. Rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele. „Soome-ugri“ ei kõ Vaata lähemalt ›
11
Oktoobri alguses toimus Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni kuueteistkümnes ülemaailmne konverents pealkirjaga „Maailmaluule täna: loome, tõlge, retseptsioon“. Neil, kes tahavad toimunust saada korraliku teadusliku ülevaate, soovitame järgmine kord ise kohale tulla. Kui ollakse nõus kahe luuleentusiasti ekstsentrilis-subjektiivse mõtete vooluga, siis sobib seda artiklit lugeda küll. Mis on see luuleuurija konverents? See on: kui räägid elust ja millestki muust. Sest kui need neli päeva me Vaata lähemalt ›
23
Pärast „Kuningas Ubu“ esietendust tundsin end pisut nõutuna. Lavastuse teostus on võimas: Semper ja Ojasoo ei jäta mitte midagi juhuse hooleks, kontseptsioon on terav, sõltumata sellest, kas vaatajana tegijate sõnumit toetan või mitte. Samuti ei tehta noortele näitlejatele hinnaalandust: mitte miski pole laval juhuslik või lihtsalt kuidagi ära vormistatud. Võimas füüsiline kujundiloome, mida Semperi-Ojasoo lavastustes on juba vähemalt kolmandat aastat toestamas ka Giacomo Veronesi psühhofüüsiliselt suunatud Vaata lähemalt ›
3
Augusti lõpul külastas Eestit prantsuse kirjanik, režissöör ja näitleja Laetitia Colombani, et osaleda Rakvere teatri ja Prantsuse Instituudi kutsel oma näidendi „Kiivipäev“ esietendusel, millega Rakvere teater avas uue hooaja, ning kohtuda ka lugejatega Tallinnas Prantsuse Instituudis. Eestis teatakse Colombanit eelkõige filmi „Armastab … Ei armasta“ režissöörina ja romaani „Palmik“ autorina. Triinu Tamm: See on tõesti väga rõõmustav, et leidsite kõigi oma arvukate tegemiste kõrvalt aega Eesti külastamisek Vaata lähemalt ›
0
Eesti kirjandusel on pärast aastapikkust pausi taas oma ingliskeelne ajakiri: Estonian Literature ehk EstLit. Kevadel ilmus ajakirja esimene veebinumber ning nüüd tuli välja pabernumber. Ajakirja esitletakse sel nädalal Frankfurdi raamatumessil ning 11. novembril Tallinna Kirjanike Majas. Uurisin väljaande peatoimetajalt Kristjan Haljakult, millega tegu. Kas ja mil määral on EstLit tegevuse lõpetanud Estonian Literary Magazine’i ehk ELMi järglane? Mõnes mõttes EstLit muidugi jätkab seda, mida tegi ELM. Eesm Vaata lähemalt ›
0
Filosoof ja sotsioloog Henri Lefebvre on kirjeldanud abstraktset ruumi ja eristavat ruumi. Abstraktset ruumi iseloomustab homogeensus, allumine ühtsele reeglistikule ning seega erinevuste ja iseärasuste kõrvaldamine. Eristav ruum seevastu pühitseb mitmekesisust ja erisust, väärtustab entroopiat ja kõrvalekaldeid (abstraktsest) normist. Kui abstraktne ruum peegeldab endas valitsevat võimu ja ideoloogiat, siis eristavas ruumis peegelduvad loovus ja individuaalsus. Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonile läh Vaata lähemalt ›
0
Mõne päeva eest sain teada, et mu film osutus valituks Pimedate Ööde filmifestivali lühifilmidele keskendatud alamprogrammi „PÖFF Shorts“. See teade tuli festivali ametliku e-kirjaga, kus tehti teatavaks ka uus reegel: alates sellest aastast peavad festivalil filmiga osalejad tegema ära ka festivali akrediteeringu, millega kaasneb 25eurone administratiivtasu, makstav festivali netilehel. Organiseerijate sõnul aitab see tasu „toetada akrediteerimissüsteemi, külalisteenuse ja jätkusuutlikkusega seotud tegevus Vaata lähemalt ›
163
Külastasin mõned kuud tagasi Poolas filmifestivali „New Horizons“, mille raames sattusin režissööri Radu Jude ja tema perekonnaga sööma veganlihapalle ühe järvemajakese väliterrassil. Kuna peagi oli Locarnos esilinastumas tema kolmetunnine mängufilm „Dracula“ (2025), siis küsisin Judelt puht isiklikust huvist: „Mis on teie lemmik vampiirifilm?“, mille peale vaatas režissöör mulle stoilisel pilgul umbes kümme sekundit silma ja ütles: „Ma ei tea. Ma vihkan vampiirifilme.“ Võib-olla oli Jude pahur, et pühapäev Vaata lähemalt ›
0
Pärast pikka ja loomingut täis elu lahkus 96. eluaastal meie seast keraamik, Eesti Keraamikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige Evi Mardna. Keraamik Evi Mardna (aastani 1969 Luppe) sündis 1929. aasta 6. jaanuaril Tallinnas. 1943. kuni 1948. aastani käis ta Tallinna tütarlaste kaubanduskoolis (hilisem Tallinna arve- ja plaanindustehnikum) ning lõpetas selle raamatupidajana. Aastatel 1948–1954 õppis ta riiklikus tarbekunsti instituudis (hilisem Eesti riiklik kunstiinstituut) kunstilise keraamika erialal. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Nüüdismuusika Keskuse kutsel käis siin Soome juhtiva nüüdismuusika festivali „Musica nova“ kunstiline juht Tuuli Lindeberg. Soome publik ja muusikakolleegid hindavad Tuuli Lindebergi nii varase kui ka nüüdismuusika esitajana. Ooperilauljana eelistab ta rääkida endast kui muusikust, kelle instrument on tema hääl. Sõltumatute nüüdis- ja varajase muusika produktsioonide kõrval õpetab Lindeberg Sibeliuse akadeemias. Ta on esinenud mitu korda Tallinnas, viimati 14. septembril koos Anna-Liisa Elleri ja Taav Vaata lähemalt ›
0
Mõne kunstiteose kontseptsioon on nii tugev, et selle realiseerumine on teisejärguline. Kui ligi aasta tagasi kuulsin, et Maike Lond valmistab ette lavastust koos oma poja Lukas Janseni ja dramaturg Kim Noble’iga, paelus see mõttemäng mind õige mitmeks päevaks. Pealkiri „Three Ballads, a Story and Mother’s Estate“ annab kätte eklektilise koodi, mille abil lavastust lugeda: see on kui tsitaatide või hittide kogumik, kus kõik lood on ühtviisi olulised, ent oma tihkuses... Vaata lähemalt ›
9
Estonian Percussion Group ehk Eesti Löökpillikvartett tegutseb 2020. aastast. Meediat sirvides sain aimu, et selle debüütkontserdil 2021. aastal haigutas saalis tühjus – erilist reklaami polnud tehtud. Pean tunnistama, et ka sel korral ei jõudnud selle kontserdi reklaam minuni, kui mitte arvestada ajalehe toimetaja eesmärgipärast pöördumist. Kohapeal selgus, et kontserdi sihtgruppi oli kõnetatud telesaate vahendusel, ning saal oli publikust tulvil. Raske oli leida sobivat vaba kohta (tõsi, Estonia kontserdi Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu on üks rahvusvaheliselt mõjukaimaid Eesti teadlasi, kelle töö ühendab biomeditsiini, nanotehnoloogiat ja kliinilist innovatsiooni. Tema juhitud täppis- ja nanomeditsiini laboratooriumis arendatakse uusi ravilahendusi, mille eesmärk on ravida vähki ja tulevikus ka ajuhaigusi senisest tulemuslikumalt. Kui traditsiooniline keemiaravi tabab sageli ka terveid kudesid ja põhjustab raskeid kõrvaltoimeid, siis professor Teesalu töörühm keskendub täppisravi tehn Vaata lähemalt ›
0
Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, näitleja ja poeet, Šketani-nimelise Marimaa rahvusteatri peanäitejuht Vassili Pektejev. Pektejev sündis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi külas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast Šketani-nimelises teatris lavatööline. 1973. aastal asus ta õppima Mari riikliku pedagoogilise instituudi ajaloo-keeleteaduskonda, aastatel 1975–1980 õppis ta Leningradi teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis lav Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Autogeenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.03.2026 05:16
Viimane uuendus: 05:14.
Uudiste reiting uuendatud: 05:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)