Pole midagi kiita, midagi laita, kedagi süüdistada, aga on palju naeruväärset; kõik on naeruväärne, kui mõelda surmale. Thomas Bernhard1 Kuid selleks, et tühjust teostada, luuakse teos, ning see surmatruudusest sündinud looming pole viimaks enam võimeline surema, tuues sellele, kes soovis enesele ette valmistada surma ilma sekeldusteta, üksnes surematuse naeruvääristust. Maurice Blanchot2 Kõik kõneleb seksist ja […] Vaata lähemalt ›
0
Saab siis muretseda selle pärast, mismoodi mind nekroloogis nimetatakse? Juri Lotman (17./18. XI 1987) Väljapaistvate isiksuste tegevuse tõlgendamisel olgu teisejärgulise tähendusega üksikasjad lahus peamisest! Või kui eelistada lotmanliku värvinguga sõnastust: olemuslikkus tuleb eraldada märgilisusest. Märgiline on näiteks, mida õpetlane on kirjutanud oma ammusele õpingukaaslasele 27. aprillil 1991. aastal: „Olen ikkagi stalinlikust epohhist pärinev inimene“. Sedasama […] Vaata lähemalt ›
15
Läksin selle aasta jaanuaris Tallinna Kopli ametikooli nooremaednikuks õppima. Olen nimelt totaalselt taimepime ja tahan end veidi tundlikumaks mudida rohelise maailma suhtes. Teiseks tahan teada, mida kutsekool endast õigupoolest kujutab. Kolmandaks on aastane aednikuõpe osa mu projektist Artišoki biennaali tarvis: uurin, mis vahe on siis ikkagi n-ö päris ametil ja kunstniku tegemistel, mida endiselt […] Vaata lähemalt ›
0
Olen varasematel tagakülgedel kõnelenud asjade stabiliseerivast mõjust. Esemete võimest ajalugu aeglaseks muuta, pakkuda turvatunnet, et ärgata samas maailmas, kus uinusime. Olelusvõitluslik ahvidraama on asendunud inimahvide organiseeritud koostööga. Karjamentaliteediga peret ülal pidades ei pea kiskjatega võideldes paljakäsi järelkasvu toitmiseks saakloomi murdma, vaid piisab karvastes sussides hommikumantli väel külmikuni loivamisest. Asjad vabastavad ja asjad orjastavad. Just nii, […] Vaata lähemalt ›
62
Praegune rahvusvaheline olukord on pingelisem kui kunagi varem pärast külma sõda ja võib tõepoolest lõppeda suure sõjalise konfliktiga keset Euroopat. Saatkondi, näiteks Venemaa, USA, Ühendkuningriigi ja mõne teise lääneriigi oma, evakueeritakse Ukrainast ning nende riikide kodanikel soovitatakse maalt lahkuda. See ei osuta üksnes diplomaatia läbikukkumisele, vaid selles peegeldub kogu läänemaailmas Venemaast loodud kujutluspildi lagunemine. On […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Tiit Terik andis täna, 17. veebruaril üle konkursi „Kultuurisõber 2021“ tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid Kliinik32 OÜ ning metseenid Reet ja Väino Kaldoja ning Enn Meri. Kultuurisõbra tiitliga tänatakse iga-aastaselt ettevõtteid ja metseene, kes on aasta jooksul olnud kultuurivaldkonnale toeks rahaliselt või oma tegudega. Esmakordselt välja antud aasta kultuurikorraldaja tiitli pälvis Piret Aus. “Nii Eestis kui ka […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri elutööpreemia Linda Madalikule, Mati Sirklile ja Jaak Kangilaskile Teaduse elutööpreemia Ene-Margit Tiidule ja Ingrid Rüütlile Wiedemanni keeleauhind Mare Koidule Kultuuri ja teaduse aastapreemiad Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad ja valdkondade peapreemiad „Süvitsi mõõdetav maailm“, intervjuu Rein Rauaga „Mees, kes tunneb Keraamikat“, intervjuu Leo Rohliniga Triin Ojari, „Majakeskne Vilen Künnapu“ Anna-Liiza Izbaš, „Julge pealehakkamise ja kõrge lennuga Salto“ Jüri Saar, „Putini sõd Vaata lähemalt ›
0
Algas kandideerimine mainekasse L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust uurimistoetust. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent). L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi saab kandideerida kuni 17. märtsini 2022 programmi veebilehel www.forwomenin Vaata lähemalt ›
0
Filmimuuseumis avaneb 19. veebruarist uus näitus “”Stalkeri” kaks sündi”, mis on pühendatud Andrei Tarkovskile ning tema filmile “Stalker” Näitusel jõuavad esmaskordselt publiku ette filmi kaameratehniku Sergei Bessmertnõi fotod “Stalkeri” filmimise päevilt, avades filmi valmimise vastuolulist lugu ja režissööri kompromissitut loomemeetodit. Bessmertnõi on tulemas ka näituse avamisele. Andrei Tarkovski lavastatud “Stalker” (1979) jälgib kolme tegelase teekonda salapärasesse ruumi […] Vaata lähemalt ›
0
13. veebruaril anti Vabal Laval pidulikult üle Kultuurkapitali 2021. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Preemiate üleandmist sai otse vaadata kultuur.err.ee portaalis. Preemiapäeva õhtul kutsume kõiki kell 18.45-20.00 vaatama ETV erisaadet „Kultuurkapitali aastapreemiad 2021“, mis tutvustab elutöö- ja peapreemia laureaate, avades Eesti kultuurielu säravamate inimeste mõttemaailma ja tegude tagamaid. „Tore, e Vaata lähemalt ›
0
Reede õhtul Eesti teaduste akadeemias toimunud konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaalis selgusid viis parimat.Konkursi laureaadid on: Karin Bachmann (Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuur ja linnaplaneerimine) – „Rikas linn, vaene linn“ Robert Krautmann (Tallinna Tehnikaülikool, materjalitehnoloogia) – „Päikeseelement värkvõrguseadmete toiteallikaks“ Leenu Reinsalu (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, geenitehnoloogia) – „Kust kasvaja endale energiat saab?“ Jasper Ristkok (Tartu Ülikool, füüsika) – „Uus Vaata lähemalt ›
0
Valentinipäeva eel vahetasime Veronika Kivisillaga mõtteid tema värske proosaluulekogu „Helsingi helistikud“ üle, mille keskmes on armastus selle erinevates väljendumisvormides. Vestlus kulges meili teel rahulikus tempos, küsimustele vastas autor siin- ja ka sealpool Soome lahte. Vaata lähemalt ›
97
Mida kaugemale areneb mõttevahetus tähtajatu ehk igavese rahu võimalikkusest kahel pool igipõlist Euroopat jaotavat ida-lääne piirijoont, seda selgemalt joonistub välja ka lavastaja loominguline mõte, samuti paljude osalejate rollijaotus ja ülesanded etenduses, mille viimane, otsi kokku sõlmiv vaatus juba käib. Aplaus ja lilled hiljemalt mais, mis on viimane üleilmse aktiivpoliitika kuu enne vaiksemat suveperioodi. Näiliselt tiirleb […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti puhkesid kired Eesti muusikaauhindade gala ümber. Teine Eesti muusikatööstuse oh kui glamuurne suurüritus on „Eesti laul“, millest on nüüd Tomi Rahula juhtimisel saanud vaat et pool aastat kestev meediatüütus. Kolm aastat olen mõelnud, et lasen Rahulal rahulikult atra seada ja pakkunud talle Sirbi autori kaudu võimalust ka oma seisukohti selgitada (ta keeldus). Mõned aspektid […] Vaata lähemalt ›
83
Teaduslikult settinud teadmised jõuavad poliitikatesse mõningase ajalõtkuga. Mõnel suurel ja pakilisel teadmisel – näiteks kliimamuutusel – on võtnud aastakümneid, enne kui see jõulise vastutegevuse voolus mingilgi moel poliitilisesse agendasse jõuab, sageli siis ka mõnevõrra vildakalt, püüdes laveerida teaduslikult tõendatud vajaduse ja majanduslike huvide vahel. Väiksemat laadi uutel teadmistel, näiteks kuidas üks või teine tegevus või […] Vaata lähemalt ›
0
Infotehnoloogia (IT) eriala kui Tartu ülikooli hinnatumaid oli alles hiljuti ajakirjanduses esil, kuna vähendati vastuvõetavate tudengite arvu. Selge on, et IT-erialade õpetamist takistab õppejõudude nappus, mille üks põhjus on nende madal ja ebastabiilne palk. Mis saab IT-haridusest, mida võib pidada üheks Eesti tähtsamaks majanduskasvu teguriks? Samuti nõuavad ülikoolide rektorid tegevustoetuse 15%-list tõusu, ähvardades vastasel juhul […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmises artiklis1 tuli nentida, et see „mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii“. Aga enne Eesti tulevikuenergeetika visiooni visandamist tuleks lugejale tutvustada energiakaubanduse peamisi mängureegleid ehk elektriturgu. Elektrienergia on kaup. Kaup, mida on tarvis toota. Ja toota puhtalt. Seejärel tuleb toodetud elekter kusagilt kaugel asuvast jaamast mööda kaablite kiirteed kohalikku alajaama tuua […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“1 määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet. • Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine – võrreldes 2005. aastaga peaks üldine heide vähenema 2030. aastaks 61%. • Taastuvenergia kasutuse suurendamine – 2030. aastaks peaks taastuvate energiaallikate osakaal suurenema kogu energiaallikate jaotuses vähemalt 40%-le. • Energiatõhususe […] Vaata lähemalt ›
0
Aasta esimene kuu võlgneb teatavasti nimetuse rooma jumalale Janusele, keda kujutati tavaliselt kahe peaga, millest üks vaatab minevikku, teine tulevikku. Üht ei saa olla teiseta: Janus on ülemineku, alguse ja lõpu, avanevate ning sulguvate uste sümbol. Kahesuunalisust peegeldav jaanuari kontserdielu ühildus nimetuse tähendusega rõõmustavalt kenasti: tunnustavaid, mälestuslikke ja kohati nostalgilisi tagasivaateid tasakaalustas paljulubav pilguheit olevale […] Vaata lähemalt ›
0
Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on teinud suure ja igati kiiduväärt töö (vt Sirp 14. I): nad mitte ainult ei ole kunstnike ja ka teiste kunstitöötajate õiglase tasustamise teemat kuumana hoidnud, vaid on töötanud välja selged ja ka vettpidavad mõõdikud, mille järgi õiglast tasu maksta. See pole vaid kahe idealisti unistus, sest eelnenud aruteludesse kaasati […] Vaata lähemalt ›
36
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 18:47
Viimane uuendus: 18:44.
Uudiste reiting uuendatud: 18:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)