Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
Hanna-Liis Kondile tuli mõte kutsuda Małgorzata Mirga-Tas oma kuraatoriprojekti Rumeenia biennaalil „Art Encounters“. Talle olid jätnud ereda mulje kunstniku isikupärase, kaasahaarava käekirjaga teosed, millega Mirga-Tas osutab tõesti tähtsatele teemadele. Mirga-Tas on lõpetanud skulptuurieriala Krakówi kaunite kunstide akadeemias ning kasutab oma töödes veidi ootamatuid tehnikaid ja materjale, näiteks lapitehnikat, papist skulptuure, mitmesuguseid materjale ühendatuna maalikunstiga. Mirga-Tas […] Vaata lähemalt ›
223
Nõukogude nostalgia on taas populaarne, eriti noorte seas, kes polegi Nõukogude aega otseselt kogenud. Näha on seda nii riietuses, kunstis kui ka muusikas. Valgevene pealinnast Minskist on pärit ansambel Molchat Doma (Молчат Дома, ee Vaikivad Majad), kes sõidab praegu selle liikumise laineharjal. Nende nimi viitab paneelmajadele, mida ehitati kõikides liiduvabariikides. Paneelikad on tuttav vaatepilt nii […] Vaata lähemalt ›
76
Mängufilm „Maailma halvim inimene“ („Verdens verste menneske“, Norra 2021, 127 min), režissöör Joachim Trier, stsenaristid Joachim Trier ja Eskil Vogt, operaator Kasper Tuxen, helilooja Ola Fløttum. Osades Renate Reinsve, Anders Danielsen Lie, Herbert Nordrum, Maria Grazia Di Meo, Mia McGovern Zaini jt. Uskumatu tundub olevat tõeks saanud! Kinodesse on jõudnud tõeliselt suurepärane romantiline komöödia. Žanri […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline festival „Accordionfest“ 20. – 30. X Tallinnas, kunstiline juht Momir Novaković. Vihmasel sügisnädalal toimus Tallinnas esimest korda klassikalise akordionimuusika festival „Accordionfest“. Näidates akordioni isikupärase ja tundliku instrumendina, lõi festival omaette mõtteruumi, kus nädala jooksul sai kulgeda, ning andis kuulajale pimedatesse sügisõhtutesse hingesoojust ja mõtteselgust. Et tutvustada Eesti publikule akordioni kui klassikalise muusika instrumenti, mis […] Vaata lähemalt ›
251
On aasta 1984. Minu isa, Kohtla-Järve KEKi direktor Raivo Murd valitakse kolhoosidevahelise sanatooriumi Narva-Jõesuu juhatajaks. See tähendab otsust kogu perele. Mina olen siis Kohtla-Järve 1. keskkooli 6.a klassi õpilane – koolis on iga lennu kohta kolm paralleelklassi ja õpilasi tuhande ringis. Narva-Jõesuus eestikeelset kooli pole. Aga Narvas on: üks ja ainuke Narva 2. keskkool, kus […] Vaata lähemalt ›
86
Arhitektuur, see kunstidest piiratuim!, ohkavad muusad. Litsutud kõikide osapoolte vahele, keset norme ja kärpeid, huvisid ja unistusi. Vaba on arhitekt, kes joonistab sahtlisse, ütlevad küünilisemad. Vabadus küll, aga kelle raha eest?, küsib tellija. Kolemaja, lajatab rahvasuu: vabadus on kaasa toonud enneolematu maitselageduse ja kakofoonia – kas me seda tahtsimegi? Vabadus on olemas, arvavad arhitektid lootusrikkalt […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmistest artiklitest koorus tõdemus,[1] et asja saab vaadata nii, et elame vana kena ahvina tehnoloogiliselt võimendatud institutsioonide ajastul ega saa toimunust veel üldse aru. Ei indiviidi ega ühiskonnana. Meie ahviaru on hõivanud kümned uued august tõugu urgitsemise tehnikad ning teist sama palju on säherdusi asju, mis hoopis meilt vägisi banaanid käest võtavad (vist). Võimustruktuurid on […] Vaata lähemalt ›
3
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik ja armastatud lasteraamatute illustreerija Lilian Härm. Lilian Härm sündis 1927. aastal Tallinnas teatrikunstnik Albert Vahtramäe peres. 1950. aastal lõpetas Lilian Härm Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi teatridekoratsiooni erialal ning töötas seejärel lühikest aega Tallinna Draamateatris. 1950. aastate esimesest poolest töötas Härm mitu aastakümmet kaubandusgraafika valdkonnas, luues maiustuste karpide ja […] Vaata lähemalt ›
0
Raamatu täispäälkirjana näiv „Minu riik ja rikkus pole pärit siinsest ilmast“ positsioneerib esmapilgul teose kusagile askeetluse-ülistuse maile ning tekitab segadust, kuivõrd Asko Künnap pole seni jätnud just ülemäära religioosse inimese muljet, ent sedavõrd ilmselget viidet Piiblile1 on keeruline ka ignoreerida. Eelhäälestus, mille säärane avalöök tekitab, annab muidugi kogu lugemisele teatava tooni, mille maha raputamine on […] Vaata lähemalt ›
0
Theatrumi „Kuningas sureb“, autor Eugène Ionesco, tõlkija Marius Peterson, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Laura Pählapuu, liikumisjuht Tiina Mölder, helikujundaja Tõnis Leemets, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Lembit Peterson, Liina Olmaru, Sandra Uusberg, Laura Peterson, Marius Peterson, Ott Aardam ja Tarmo Song. Esietendus 13. X Theatrumi saalis. Maria Petersoni lavastus tuli väga õigel ajal ning käsitleb väga […] Vaata lähemalt ›
26
İstanbuli juurtega dr Banu Pekol on kultuurikorraldaja ja teadur, kes on pühendunud rahuloomele keeruka minevikuga ajalooliste hoonete kaudu. Ta töötab Saksamaal Berghofi sihtasutuses ning oli 2020. aastal Columbia ülikoolis inimõiguste instituudi stipendiaat. Türgis torkab praegu silma, et natsionalism teravneb, rõhutatakse türgi kultuuri erandlikkust ja valitsus surub peale usku. Mõistagi pole seejuures ime, et ka kultuuripärandiga […] Vaata lähemalt ›
0
Loomad surevad, sugupuud surevad ja sina sured samuti, ei kao aga kunagi meeste kõne, kui on hinnata head. Loomad surevad, sugupuud surevad ja sina sured samuti, Tean aga ühte, mis iial ei sure: kohus koolnute üle. Nõnda elu kaduvusele tähelepanu juhtides osutab „Vanem Edda“ ka sellele, mille jäävusega kõigil tuleks arvestada. On ilmselge, et kohtupidamise […] Vaata lähemalt ›
0
Teele Lember, Süstemaatiline unistaja. Toimetaja Carolina Pihelgas. Kujundaja Ellu-Marie Blond, fotode autor Triin Sagen. Sari „Värske raamat“, nr 25. Kultuurileht, 2020. 72 lk. Anna Kaare, InteГрация. Toimetaja Maarja Helena Meriste. Kujundaja ja illustraator Ellu-Marie Meos. Sari „Värske raamat“, nr 28. Kultuurileht, 2021. 68 lk. Значенье – суета и слово – только шум, Когда фонетика – служанка серафима. Tähendus – […] Vaata lähemalt ›
50
Vene teatri „Inspektor tuleb“, autor John B. Priestley, tõlkija V. Voronin, lavastaja Filipp Loss, kunstnik Vladimir Anšon, valguskunstnik Anton Andrejuk, helilooja Aleksandr Žedeljov. Mängivad Leonid Ševtsov, Artjom Garejev, Tatjana Manevskaja, Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kordas, Viktor Marvin ja Marina Malova. Esietendus 6. II Vene teatri suures saalis. Vanemuise teatri „Inspektor tuleb“, autor John B. Priestley, tõlkija Anne […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele. 2022. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2023. ja 2024. aastale ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus. Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele Vaata lähemalt ›
74
Juhani Karila „Väikese haugi püük“ on silmapaistvalt hea teos, milletaolist eesti nüüdiskirjandusest kohe ei meenugi. Leitud on huumori ja mütoloogia hea tasakaal ning loodud ühtlasi muhe ja usutav väga eriline maailm, kus üleloomulike tegelaste vääramatu olemasolu sulandub tänapäeva maainimeste rõõmude ja muredega. Meisterlikult ja nauditavalt aegluubis on kujutatud Põhja-Soomele iseloomulikku atmosfääri igasuguste sääskede, parmude, metsiku […] Vaata lähemalt ›
121
Paljude lemmikaastaajal sügisel võib looduses leida erksaid värve, lisaks kollasele ja oranžile ka punast. Punane värv torkab hästi silma, kuna eristub rohelisest ja ka sinisest, mida looduses rohkem leidub. Sügisesed kontrastid – sinine taevas ja kollased-punased puud moodustavad tõelise vaatemängu. Mida punane sümboliseerib või on ajalooliselt sümboliseerinud? Punase füüsikalised omadused Punane on see killuke nähtavast […] Vaata lähemalt ›
34
Terve karjääri vältel on inglise filmitegija Terence Davies tundnud tõmmet ühiskonna heidikute poole. Olgu need siis inimesed tema enda keskkonnast („Kauged hääled, vaiksed elud“1), need, kes on endast maha jätnud märgatava jälje, ent keda on valesti mõistetud ja tõrjutud (luuletaja Siegfried Sassoon, „Õnnistus“2), või kes valisid oma eluajal eraldatuse (Emily Dickinson, „Vaikne kirg“3). Juhuslikult filmirežissööriks […] Vaata lähemalt ›
60
Vladimir Bogatkin sündis 1951. aasta 19. jaanuaril Tallinnas. 1958. aastal asus ta õppima Nõmme Keskkoolis, 1967. aastal läks edasi Tallinna 44. Keskkooli ja aasta hiljem Tallinna 39. Keskkooli. Pärast kooli asus ta assistendina tööle Eesti Televisioonis, kuid siirdus 1974. aastal edasi Moskvasse, et alustada õpinguid Moskva Üleliidulises Kinematograafia Instituudis operaator-lavastaja erialal. Pärast ülikooli jäi ta […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Mare Mikofi näituse “Mare ja teised tüdrukud” avamisele Arsi projektiruumis reedel, 5. novembril kell 19. Avamisel etendub Sveta Grigorjeva performance-skulptuur. Näitus on avatud 5. – 28. XI 2021. Kui Mare Mikofi viis aastat tagasi Tartu kunstimuuseumis toimunud isikunäitust tutvustati kui “võimalust kulgeda läbi viimase poolsajandi ühe kõige olulisema eesti skulptori loomingulise kujunemise, kohtuda […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 17:27
Viimane uuendus: 17:24.
Uudiste reiting uuendatud: 17:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)