Sarja „Autoritund“ avakontsert „Sinu hommikuvalguse hetk“ 22. I Mustpeade majas. Helilooja ja pianist Kristjan Randalu, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Lodewijk van der Ree. Kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Bruce Johnson, kelle essee on üles ehitatud džäss- ja „kunstmuusika“ ületamatu erisuse tajumisele, lammutas džässi eurotsentristliku mudeli, milles „muusikalise väärtuse kasvatamine [---] põhineb muusikalise teksti stabiilsusel“.1 Johnson kirjutab: „Kultuurilise kapitali Vaata lähemalt ›
72
Suur Vene-Ukraina sõda paistab ära jäävat sel lamedal põhjusel, et algatusel puudub selgete volitustega juht ning suuremas kambas ei suudeta sõja alguskuupäeva kokku leppida. Jumala eest, Bill Gatesi leiutised on ju igaühe kontoriarvuti töölaual olemas ja kas tõesti ei suuda keegi relvastatud koosoleku täpset algusaega panna autlukki, et teised saaksid aktseptida? Omal ajal oleks sellise […] Vaata lähemalt ›
0
Kasvasin musketäriliku kamraadlikkuse ja romantilise armastuse ilusaimate ideaalide vaimus. Võimalik, et see on seotud sovettide okupatsiooniga. On ju arvukad idaeurooplased rääkinud isiklike ja romantiliste suhete erilisest rollist totalitaarselt kammitsetud ühiskonnas. Loen härdusega lugusid elupõlisest kiindumusest. Ning tunnen veidrat nukrust vastupidiste näidete pärast. Näiteks mõeldes Jüri Vlassovi tunnistusele, et sõbrad olid nad Mihkel Smeljanskiga, kellega koos […] Vaata lähemalt ›
13
Skulptoril on mõistlik jääkamakad tellida Lätist. Tehases valmivad ilusad kuubikud, mis on läbipaistvad ja puhtad. Muidugi võib ka ise mõnel veekogul jääd kasvatada, aga see on rist ja viletsus. Kapsaussid kimbutavad peenramaal, aga siingi tuleb oma lapi eest hoolt kanda, lumi ära pühkida ja loota, et ühtlast külma peab. Muidu on tulemus liiga vöödiline, mitte […] Vaata lähemalt ›
3
Veebruaris 1946. aastal saatis George Kennan (1904–2005), Ameerika ajutine asjur Nõukogude Liidus, välisministeeriumile nn pika telegrammi, märgukirja, millest sai külma sõja päevil punaimpeeriumi heidutusdoktriini alus.1 Kennani märgukiri tähistab muutust: võitjate koalitsioonist eraldus stalinlik Nõukogudemaa, mille juhtkond interpreteeris äsja lõppenud suurt sõda ja selle tulemeid maailmarevolutsiooni kontekstis. Edaspidi oli kogu maailm jagunenud kaheks antagonistlikuks leeriks, kus […] Vaata lähemalt ›
60
Me ilmselt ei mõtle eriti selle peale, et peale otsese keskkonnasaaste toodame ka mentaalset ehk vaimset prügi. Kurjad sõnad, vaen, ärritus – see on prügi, mida me pillume sageli ja hooletult end ümbritsevasse ruumi. Oma kodu põrandale me ei sülita, ei loobi sinna plastpudeleid ega biojäätmeid, käime kenasti WCs ja peseme pärast vetsupoti puhtaks. Aga […] Vaata lähemalt ›
86
Kunstiajaloo problematiseerimine lähtuvalt praeguse aja vaatenurgast võib ohtlikult külgneda kõrkusega, kus aja jooksul kogunenud teadmiste mäetipult võetakse mineviku suhtes mitte ainult kriitiline, vaid ka üleolev hoiak. See on kolonialismi teatud invariant, kus kunstiajaloolased ajavad oma tõlgenduste aedikusse primitiivsed minevikuinimesed ja koondavad nad oma patroneeriva vihmavarju alla, neid korraga mõista püüdes, kuid nende algelisi impulsse nähes […] Vaata lähemalt ›
0
Konverents „Baltic Musics After the Post-Soviet“ ehk „Baltimaade muusika pärast Nõukogude Liitu“ 21. – 23. I veebis. Korraldajad Jeffers L. Engelhardt ja Katherine A. Pukinskis (Amhersti Kolledž). Ettekandeid pidasid Kevin C. Karnes (Emory Ülikool, USA), Rūta Stanevičiūtė (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia), Laura Jēkabsone (Läti), Živilė Arnašiūtė (Chicago Ülikool), Ilze Cepurniece (Jāzeps Vītolsi nimeline Läti Muusikaakadeemia), […] Vaata lähemalt ›
0
Ma pole vist kunagi varem intervjueerinud Bondi-tüdrukut. Selle mõttega alahindan kahtlemata sellist näitlejat nagu Sophie Marceau, kes mängib pärast mitmeaastast näitlemispausi François Ozoni uues filmis „Kõik läks hästi“1 peaosa, neurootilist tütart, kes peab hakkama aitama oma haigel isal siit ilmast lahkuda. Film põhineb Emmanuèle Bernheimi samanimelisel autobiograafilisel romaanil (2013) ja Marceau mängibki Bernheimi, kellel tuli […] Vaata lähemalt ›
39
Eelmise aasta septembris sai Tallinna ülikool linnauuringute professori. Tauri Tuvikene on linna kui kultuuri mõtestanud nii akadeemilisel kui rohujuure tasandil. Ta on uurinud autostumist, kõndija õigusi ja piiranguid, mõtestanud postsotsialistlikku tänavaruumi. Praegu on ta lõpetamas ühissõidukeid kui avalikku ruumi uurivat rahvusvahelist projekti ning asub kureerima linnakorralduse magistriõppekava. Kuidas sa töö ja kodu vahel liigud? Millised […] Vaata lähemalt ›
160
Pärnu mnt 275 eskiisi arhitektuurivõistlus, Arhitekt 11 Mööblimaja kvartali planeeringu arhitektuurivõistlus, HG Arhitektuur Sindi keskväljaku arhitektuurivõistlus, Arhitektuuribüroo MA Võru Kubija spordikeskuse arhitektuuri ideekonkurss, Kolm Koma Arhitektid Tartumaa tervisespordikeskuse arhitektuurivõistlus, Arhitekt Must Raadimõisa asumi puhkeala ideekonkurss, Lootusprojekt ja Mareld Landskaparkitekter AB Pärnu keskväljaku ja Pika tänava arhitektuurivõistlus, J+XS „EAL 100“ linnainstallatsioonide idee Vaata lähemalt ›
0
Kuna arhitektuurivõistlused on keskkonna- ja kultuuriloome osa, tähelepanuväärne võimalus tagada kvaliteetne ruum ja arhitektuur, on Sirp juba aastaid teinud arhitektuurivõistluste tulemustest kokkuvõtteid. Nii ka tänavu. Võistluste populaarsus on kasvutrendis: avalikke võistlusi korraldati 2018. aastal 28, 2019. aastal 34 ja 2021. aastal 33. Teist sama palju lisandub näiteks uute elamualade lahenduse saamiseks korraldatud kutsutud osalejatega eravõistlusi. […] Vaata lähemalt ›
18
Tartust viis Jõgevale bordoopunane puuistmetega rong, mis jõudis sihtpunkti umbes tunni ajaga. Elu kõige pikem tund. Elasime raudteejaamale üsna lähedal ja on meeles, et me alati jooksime rongi peale, sada pampu ja hing paelaga kaelas. Iga Jõgeva-reis algas ängistusega, kas üldse rongile jõutakse, sest järgmine läks alles õhtul. Neil harvadel kordadel, kui veidi varem kohale […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti piiri lähedal Pihkvas esietendus sealses Puškini-nimelises draamateatris detsembri teisel poolel populaarse vene näitekirjaniku Dmitri Danilovi näitemäng „Serjoža on väga loll“ ning kohe oligi häda kaelas. Föderaalse monopolivastase teenistuse büroo Pihkva osakonnale laekus kaebus linnakodanikult, keda solvas Dmitri Meshijevi lavastuse pealkiri. Kaebajaks oli naisterahvas, mistõttu võib oletada, et ta ise pealkirjas sisalduvat nime ei kanna, […] Vaata lähemalt ›
0
Krõõt Juurak on etenduskunstnik ja koreograaf, kes Harry Liivranna 2004. aastal haigutama ajas. Marko Mägi sõnastas aga toona publikule hoiatuseks humoorikalt moodsa tantsu ohud, mis rippusid kümme aastat ka Kanuti gildi saali seinal. Lühidalt: publik pidi olema valmis liikumatuseks, tekstiks, vaikuseks, ähkimiseks, paljaks ihuks ja füüsiliseks kontaktiks, mis ei ole meeldiv.* Kümme aastat hiljem juhtus […] Vaata lähemalt ›
51
Sügisel ja talvel on koroonaviiruse kõrval saanud põhiteemaks elektri hind. Kui viirusega oleme tasapisi õppinud elama, siis elektritootmises seisavad katsumused alles ees. Energeetikast rääkimise põhjus on selge – energiat vajame kõik, pidevalt ja kõikjal. Energiat on tarvis soojendamiseks ja jahutamiseks, toidu valmistamiseks, transpordis, suhtlemiseks, kaitseks ja meelelahutuseks – seega elus püsimiseks. Ja see, mis juhtuma […] Vaata lähemalt ›
0
Üks haiguste allikaid on see, et enam ei jooda piisavalt. Õigemini küll juuakse, aga vedelikke, mis on diureetilise toimega, kohvi ja kõiksuguseid teesid. Pole küll veel minetatud oskust veepuudust ära tunda: tuntakse, kuidas suu kuivab pidevalt, kuidas isegi pisarad ei voola, kui liiga tehakse. Enamik hakkab tegutsema, kui veepuudusele reageerib nahk, kõikvõimalikud ekseemid, psoriaasid ja […] Vaata lähemalt ›
75
Viimastel aastatel on proovile pandud kohanemisvõime. Just siis, kui võiks arvata, et nüüd on kollektiivsel kodusolemisel lõpp, tabab meid uus väljakutse – veel nakkavam ja vastupidavam haigustüvi. Nii kohanevad meditsiinitöötajad pikemate tööpäevadega, õpetajad paaripäevaste distantstundidega (et tagada riigi lubadus maksimaalseks kontaktõppeks), lapsevanemad kodukontoriga vastavalt koolijuhtide korraldustele ja oma tervisele. Üks on kindel, selliste muudatuste tõmbetuul […] Vaata lähemalt ›
0
Olga Tokarczuki „Rändajad“ Urmas Vadi „Hing maanteeserval“ Kiwa „Kummiliimiallikad“ näitus „Ars academica. Tartu ülikooli kunstikogu“ näitused „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“ ja Vano Allsalu „Maailm peas“ Arkadi Snegirjovi ja Adele Sildmetsa maalide näitus kontsert „URR-32: Eesti asi“ Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunstikooli „Sihtisid pole sel sillal“ Kellerteatri „Hingede tund“ Netflixi minisari „Teenijatüdruk“ Netflixi sarjad „Narkokaubitsejad“ ja […] Vaata lähemalt ›
0
Vaid mõned päevad pärast 90. sünnipäeva suri Eesti Kunstnike Liidu liige, kunstiteadlane Viivi Viilmann. Viivi Viilmann oli õppinud Tartu Ülikoolis, kus 1960. aastal lõpetas õpingud ajalooteaduskonnas. Viivi Viilmann on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1993. aastast. Viivi Viilmanni produktiivsem erialane tööperiood oli seotud tööaastatega Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektoris 1957–1987, kus tema […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 21:53
Viimane uuendus: 21:50.
Uudiste reiting uuendatud: 21:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)