11. oktoobril arutab riigikogu oma täiskogu istungil kultuuri arengukava aastateks 2021–2030. Mis juhtub arengukavaga pärast seda arutelu, selgitab kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp. Kui valitsus kevadsuvel arengukava „Kultuur 2030“ riigikogule arutamiseks saatis, oli selles veel tühimikke: nii mõnegi näitaja asemel seisis dokumendis „mõõdik väljatöötamisel“. Kas praeguseks on riigikogu saanud kogu tööks vajaliku informatsiooni? Ma ei […] Vaata lähemalt ›
90
Kuidas portreteerida arengukava? Tegu on dokumendiga, kus kirjeldatakse teatud valdkonna ideaalset olukorda, mistõttu esineb seda sorti kirjatükkides alati lahknevusi reaalsusest (vastasel korral poleks arengukavasid vist vajagi). „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu kommenteerimine ongi keerulisevõitu, sest ideaalid ja tegelikkus ei saagi kattuda. Aga kui maapealne paradiis ongi ainult konstruktsioon, illusioon, siis ilma selle konstruktsioonita oleks raskem manada […] Vaata lähemalt ›
2
Eelmise aasta kevadel hakati samal ajal koostama kahte omavahel tihedalt seotud ja rohkete kokkupuutepunktidega arengukava. Praegu riigikogus kinnitamist ootav eelnõu „Kultuuri arengukava 2021–2030“ („Kultuur 2030“) on valdkonnaülese dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ jätkustrateegia, kus on sõnastatud kultuuri strateegilisi eesmärke. Arengukava koostamisel on arvestatud nii analüüse, mõõdikuid kui ka uuringuid, avalike arutelude ja kaasamisürituste ning dokumendi […] Vaata lähemalt ›
71
Dokumentaalfilm „Pingeväljade aednik“ (Eesti 2021, 60 min), režissöörid-stsenaristid-produtsendid Joosep Matjus ja Katri Rannastu, operaator Joosep Matjus, helilooja Mati Üprus. Amasoonia vihmametsi peetakse erakordselt liigirikkaks. Vihmametsas uidates võib tihti sattuda paikadele, kus on koos nii palju eri taimi, et tekib kahtlus: see ei saa olla juhuslik, siin on kunagi midagi toimunud. Nõnda asi ongi. Suure hulga […] Vaata lähemalt ›
122
On hästi inimlik, ilmselt juba evolutsioonilistel põhjustel, võtta tulevikku ette kujutades aluseks just praegu eksisteeriv maailm ja elukorraldus ning pikendada seda järgnevatesse kümnenditesse ja sajanditesse vaid mõningate juba teadaolevate innovatsioonielementide lisamise abil. Nii sarnaneb tulevik meie peas enamasti olevikule. Vaid mõni väike lisand on juures, näiteks autod hakkavad lendama, kõik kodumasinad meiega suhtlema või inimesed […] Vaata lähemalt ›
186
Mingis mõttes on tore tõdeda, et hakkame jõudma ajajärku, kus muusikatööstuses on asjad justkui paika loksunud ja isegi üks väike pandeemiake ei kõiguta meid enam piisavalt. Koroonast paistab kõigil olema kopp ees, kuigi üks tervise- ja turvalisusteemaline vestlusring peeti Tallinn Music Week’il maha küll. Peale tavapärase enese- ja üksteisekiituse, koostöö- ja kultuuridiplomaatia teemade jms keskenduti […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalooperi „Russia: Today“ (2020) esietendus 30. IX Narva Vabal Laval. Helilooja Eugene Birman, libretist Scott Diel, dirigent Aivis Greters, ansambel Argentum: Agnese Pauniņa, Agate Pooka, Rūdolf Bērtiņš, Vitālijs Stankevičs ja Zigmārs Grasis. Lavastaja Sergei Morozov, videokunstnik Aleksandra Karelina, helirežissöör Margo Kõlar, produtsent Tonya Wechsler. Mis oli Venemaa? Mis on Venemaa? Mis Venemaast saab? Need küsimused esitati […] Vaata lähemalt ›
71
28. IX avati Espoos EMMA kunstimuuseumis Konrad Mäe mahukas ülevaatenäitus: väljas on erakordselt suur osa kunstniku säilinud töödest – ligi 150 –, loodusmaalide kõrval on esil ka portreemaali paremik. Väljapanekut saadab näituse kuraatori, muuseumi juhataja Pilvi Kalhama koostatud raamat. Konrad Mäe elu ja kunsti analüüsivad uutest vaatepunktidest kuraatori kõrval ka Eero Epner, Bart Pushaw, Kai […] Vaata lähemalt ›
0
Septembrikuu jooksul sai kuulda suuremat osa Eesti tippkooridest (vaikis vaid Voces Tallinn). Oma roll oli siin Pärdi päevadel, kus kõlas rohkesti koorimuusikat. Eesti Filharmoonia Kammerkoori eesotsas on jälle Tõnu Kaljuste ja ilmselt tunnetavad paljud seda justkui rännaku lõpuna – kojujõudmisena. Kuigi kooriga on teinud suurepärast tööd mitmed dirigendid, on ometigi vahepealsed 20 aastat, mil Kaljuste […] Vaata lähemalt ›
62
Mängufilm „Kaardimängur“ (USA 2021, 111 min), režissöör-stsenarist Paul Schrader, operaator Alexander Dynan, heliloojad Robert Levon Been ja Giancarlo Vulcano. Osades Oscar Isaac, Tiffany Haddish, Tye Sheridan, Willem Dafoe jt. Praegu Ameerikas päevakorral üleskutse „Teeme Ameerika jälle suureks!“ ei sisalda täpsustust, millal Ameerika kunagi „suur“ oli, kuid võib ju kokku leppida, et sõjajärgne aeg aastatel 1945–1965 oli […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Kalli-Maia Holland, kolleegide ja tellijate seas armastatud ja hinnatud muinsuskaitsja, kes hoidis ja restaureeris Eesti kultuuripärandit üle poole sajandi. Oma töö eest pälvis ta mitmeti tunnustust, sh pärgas muinsuskaitseamet teda elutööpreemiaga ja ICOMOSi Eesti komitee valis ta oma auliikmeks. Kalli-Maia Holland oli hariduselt elektrivõrkude ja -süsteemide insener, aga kuna ta oli 1970. aastast […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti presenteerimiseks ülejäänud maailmale on aja jooksul käibel olnud mitmeid juhtlauseid ja loosungeid. Küll on rõhutatud meie riigi külalislahkust („Welcome to Estonia“), küll püütud riigi ametlikust kolmetähelisest lühendist välja lugeda ingliskeelset superlatiivi kõigele, mida siin maal leidub (coolEST, kindEST, fastEST, jne). Räägitud on ka Eestist kui e-riigist ning meie e-võimekustest kui meie atraktiivsest visiitkaardist. Võimalus […] Vaata lähemalt ›
0
Lauba kõrguse metafooriga hakati elitaarkultuuri ja madalat populaarkultuuri eristama ülemöödunud sajandivahetusel. 1920. aasatel tuli käibele termin „keskmiselaubaline“, mida kasutati satiirilises retoorikas ja sageli solvanguna, kaasates või välistades nõnda legitiimsel kultuuriväljal osalejaid. Populaarkirjanduse uuringutes on selle sõnaga lahterdatud kahe maailmasõja vahelisel ajal eelkõige naisautorite kirjutatud ajaviiteromaane. 1960. aastatel nägi Dwight MacDonald keskmiselaubalisuse avaldustes popul Vaata lähemalt ›
65
Olen viimase aasta jooksul pühendunud väliseesti kirjanike sõjaainelise proosaloomingu mõtestamisele. See teema on mind täielikult endasse haaranud, ent olen seejuures teadlik paratamatust distantsist: olen kasvanud täiesti teistes oludes ega saa nende olukorraga samastuda. Sellest hoolimata tahaksin Teist maailmasõda kujutavaid tekste ka õpingute lõppedes edasi uurida. Aga miks üldse peaksid nüüdisaja lugejat huvitama kodumaa kaotanud ja sõjale jalgu jäänud põlvkonna teosed? Pagulaste loomingu juurde tõi Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 8. oktoobril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis tänavuse hotell Pallase maalikunsti stipendiumi pälvinud Mia Melanie Saare isikunäitus „Võlu ja valu“. Näitus on justkui kunstniku päevik Gruusiast, kus ta veetis 2020. aasta sügisel vahetussemestri Thbilisi Kunstiakadeemias. Läbi maalide on ta soovinud edasi anda seal kogetud tundeid ja läbielamisi ehk võlu ning sellega kaasnevat […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri põhi ja seadus: mitmekülgne ja kõrgel tasemel professionaalne rahvusvaheliselt rikastatud kaasaegsete vahenditega valdkondlikult regionaalne konkurentsivõime Pärast lugemist on tunne, nagu oleksin tarbinud mingit kontsentraati. Eks ta mingis mõttes nii ongi. Sellest dokumendist peaks järgmistel aastatel olema võimalik nõrutada ja kääritada kõike kõrvujoovastavat, mida kuulda tahetakse. Tekst on aga niivõrd laetud kantseliitpoeesiaga, et paneb esiotsa […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuuri Koda kuulutab välja konkursi auhinnale Kultuuri Tegu 2020, mille eesmärgiks on tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad, tulevikku vaatavad ja avalikku tähelepanu väärivad. Auhinda antakse välja aastast 2014 koostöös Kultuuriministeeriumiga, kes toetab auhinnafondi 5000 euroga. Aastal 2021 jagatakse Kultuur Teo auhindu kolmes kategoorias: * Aasta Kultuuri Tegu peaauhind * Peeter […] Vaata lähemalt ›
0
Sel reedel vaeb Sirp „Kultuuri arengukava 2021–2030“ Arengukava lõpusirgel Taaniel Raudsepp: „Looming tuleb loojatelt, järelikult peab tagama loojate heaolu.“ 11. oktoobril arutab riigikogu oma täiskogu istungil kultuuri arengukava aastateks 2021–2030. Mis juhtub arengukavaga pärast seda arutelu, selgitas Kaarel Tarandile kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp. JAN KAUS: Teavikutest ja teavitusest „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus püstitatud ideaalide […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval kell 17.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Viktor Gurovi kohaspetsiifiline näitus „Aeglased sammud – kõndija maastikus“ „Aeglased sammud – kõndija maastikus“ viib jalutuskäigule rahvusraamatukogu ümbruses ja ruumides, tuues kokku ekspeditsioonide märkmed ja visandid, Kusta Toomi põneva ajaloolise isiku ja loomingu ning Rein Muuluka maastikufotod. Rahvusraamatukogus kulgeb väljapanek jalutuskäiguna läbi tähenduslike paikade ja nurgataguste, andes võimaluse märgilise hoonega tutvum Vaata lähemalt ›
0
7.-8. oktoobrini toimub Tallinna Ülikoolis II rahvusvaheline mitmeteaduslik konverents „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses“. Konverentsi peakorraldaja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) vanemteaduri, teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi sõnul on kavas arutleda, kuidas kindlustada rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte mõistlik vahekord. „Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Delfi Sport
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 11:30
Viimane uuendus: 11:28.
Uudiste reiting uuendatud: 11:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)