Viimastel aastatel on põhivooluparteid pea kõikjal vähemal või rohkemal määral toetust ära andnud autoritaarsust ihalevatele (parem)populistlikele jõududele. Olgugi et täpsed ajendid sellise nihke taga riigiti veidi erinevad, on liberalismi üldisem mandumine paljuski tingitud utoopilise mõtlemise puudumisest. Ajaloolane Timothy Snyder poetas paari aasta eest Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis loengut pidades tähendusliku lause: „Poliitikud ei […] Vaata lähemalt ›
163
16. septembril toimus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?“ arutelu. Eksperdid esinesid ettekannetega, tekkis huvitav diskussioon: riigikogu liikmed esitasid enamasti põnevaid küsimusi ja ettekandjad andsid neile asjakohaseid vastuseid. Riigikogu liikmete küsimused peegeldasid kahtlemata küsija vaateid, seda, kui tõsiselt ta vaesuse teemat võtab ning kuidas vaesusse ja selle tekkepõhjustesse […] Vaata lähemalt ›
75
Krista Leesi on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti tekstiilikunstnikke. Ta on osalenud arvukatel rühma- ja ühisnäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Leesi teosed kuuluvad Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogusse, aga neid võib näha ka Hiina siidimuuseumi (Hang-zhou), Guimarãesi nüüdistekstiilikunsti biennaali (Contextile Contemporary Textile Art Biennial, Portugal) ja Miami maailma tekstiilikunsti organisatsiooni kogus (World Textile Art, USA). Aasta […] Vaata lähemalt ›
0
Teatrifestival „Draama“ 7. – 13. IX Tartus. Sügis, Tartu ja teatrifestival „Draama“ on mul kokku kõlksunud juba nii palju aastaid, et peas hakkab moodustuma omamoodi aastateülene tervik. Samasugustes kirjudes toonides nagu sügis ise. „Draama“ on ilmselt üks enim identiteedikriisiga võitlema pidanud teatrifestivale Eestis ning selle seisukohtade sasipuntra harutamine on pakkunud kirjutajatele ikka haake, millest kinni […] Vaata lähemalt ›
0
Statistika järgi veedetakse päevas keskmiselt üle 3,5 tunni telefoniekraani ees, ent COVIDi epideemia ajal kasvas see paljudel 5–7 tundi kestvaks ajaviiteks.1 Sealjuures ise hinnatakse oma päevast ekraaniaega mitu korda vähesemaks. Kui päevas tavapärane 3,5 tundi (sõnumineerimine, meilide lugemine, ühismeedia külastamine, ajalehtede lugemine jm) kanda üle kogu elukaare peale, saame teada, et elu jooksul nõuab see […] Vaata lähemalt ›
0
Urmas Lüüs lõpetab tänases Sirbis Killu Sukmiti näituse arvustuse kurvavõitu mõtisklusega: kunstis on „toetusmeetmeid küll juurde tulnud, galeriidki tõstavad tasusid, väljavalitud saavad palka, kuid areng on pahatihti väheste aktivistide vedada“. Õnneks pilt nii kurb ei ole, iseäranis kui mõelda kunstivaldkonna arengukava peale. See ei ole kultuuriministeeriumi koostatud „Kultuur 2030“ ega ka selle kunstivaldkonda puudutav lisa. […] Vaata lähemalt ›
0
Katrin Kullo, „Kuidas elad, kooliraamatukogu?“ Eesti haridus on disainipöördeks valmis. Intervjuu disainer Merike Rehepapiga Rahvusvaheline etenduskunstide festival „SAAL biennaal“ Vanemuise ooper „Linda di Chamounix“ Killu Sukmiti isikunäitus „Kunstnik ja tema töö“ Per William Peterseni näitus „Naine karusnahas. Valitud teosed 1995–2021“ Veneetsia rahvusvaheline filmifestival’ EFTA auhinnagala „Eesti taimede levikuatlas“ Vaata lähemalt ›
0
Eesti taimede levikuatlase koostamist alustati endises teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudis 1973. aastal teadusdoktor Liivia-Maria Laasimeri eestvõttel. Põhilised välitööd tehti aastail 1973–1985. Senised ja edasistel aastatel talletatud andmed võeti kokku 2005. aastal „Eesti taimede levikuatlases“.1 Selles kirjeldati taimeliikide levikut Kesk-Euroopa ruudustiku (9 × 11 km) alusel, mis jäi ka 2020. aasta töö aluseks. 2020. […] Vaata lähemalt ›
0
Teatrifestival „Draama“ 7. – 13. IX Tartus. Nii tõesti kui ka ei tahaks tuua sisse iseloomustavat sõnapaari „koroonatingimustes sündinud“, tuleb ikkagi tunnistada, et tänavuse teatrifestivali „Draama“ kulgu mõjutas viirus nii praktilises (üks lavastus tuli ära jätta koroona tõttu) kui ka mentaalses plaanis – tõveperioodile kohaselt (veel üks lavastus jäi ära näitleja haigestumise tõttu, ühel puhul […] Vaata lähemalt ›
0
Me oleme eeskujuks võtnud Taani ettevõtlus- ja disainikooli Kaospilot. Nende üks meetod on terviku visuaalne mõtestamine ehk õpikaarte väljajoonistamine, teine on koosloomeline koostöömudel. Õpikaarte metoodikat saab illustreerida õppekava näitel. Õppekavad on mitukümmend lehekülge pikad goethelikud dokumendid, mille igal lausel on tohutu tähendus, kuid millesse need, keda see puudutab, näiteks kooli töötajad, enamasti süveneda ei jõua. […] Vaata lähemalt ›
0
Maarja Nuudi albumi „Hinged“ esitluskontsert 19. IX Sveta baaris. Helilooja ja multiinstrumentalisti Maarja Nuudi 20. augustil päevavalgust näinud uus album pealkirjaga „Hinged“ on kohe pärast ilmumist saanud suurepärase vastukaja nii siinses kui ka välismeedias. Albumi esitluskontserti said muusikasõbrad oodata ligi kuu aega. Värske materjaliga juba tutvunud kontserdikülastaja kuulis sel õhtul nii mõndagi tuttavat, aga ka hulganisti uut […] Vaata lähemalt ›
0
Killu Sukmiti isikunäitus „Kunstnik ja tema töö“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 3. X. Killu Sukmit küsib isikunäitusel „Kunstnik ja tema töö“, kes peaks maksma kunstnikule tema töö eest. Täpsustades: kuidas tuleks kultuuri korraldada nii, et kunstniku kutsega naine ei mureneks kindlustundeta oludes? Kilde on lihtne vaiba alla pühkida, kokku liimida raske ja ega ühtegi lapitud […] Vaata lähemalt ›
69
Kui 2017. aastal anti välja esimesed Eesti filmi- ja teleauhinnad, puresid üritust mitmed struktuuri-, tempo- ja niisama tehnilised mured. Tele- ja filmipoole vahel puudus hea tasakaal, mistõttu ettevõtmine polnud päriselt ei liha ega kala, siga ega kägu. Rõõm on tõdeda, et konarusi on vahepealse aja jooksul edukalt lihvitud ning viiendaks aastaks on formaat oma koha […] Vaata lähemalt ›
3
„Disainiöö“ festivali konverentsil tutvustasite kaht disainilahendust. Üks on tehispalmide oaas ja teine meditsiiniseade COVID-19 patsientide olukorra leevendamiseks. Kuidas need kaks täiesti erinevat lahendust sündisid ja mis neid ühendab? Meid huvitab harmooniline ja jätkusuutlik suhe inimese ja looduse, inimese ja keskkonna ning indiviidi ja ühiskonna vahel. Tänapäeva linnade kitsaskohad on laia haardega ja mitmetahulised. Disain suudab […] Vaata lähemalt ›
0
2017. aastal õpetajana tööle asudes tõdesin naiivselt, et õpilastega ei saagi kõiki raamatuid kohe, kui soov tekib, koos lugeda. Hakkasin uurima, missugune paistab kooliraamatukogude varustatuse olukord teistele õpetajatele. Kas ja kuidas varustatus lugemisvalikut suunab, mis teoseid kirjandusõppes kasutatakse? Kuivõrd on õpetajad pidanud teoste valiku ümber tegema sellepärast, et raamatuid ei ole piisavalt? Kuidas erineb teosekäsitlus, […] Vaata lähemalt ›
60
25. septembrist 10. oktoobrini on avatud Sten Eltermaa Noore Kunstniku preemia (MA, 2020) isiknäitus „Glass Struggle / Klaasvastupanu“, mis toimub Fotokuu raames (kunstimess Foto Tallinn ja satelliitprogramm). Näitusega kaasneb virtuaalne satelliitnäitus „O.H.T.: Orbiidilt Hälbinud Tehiskaaslane“ (www.struggle.glass) koostöös Maria Leega. Sten Eltermaa on klaasi ja arhitektuuri ja linnaruumiga tegelenud 2014. aastast ning eksponeerinud seostuvaid töid mh […] Vaata lähemalt ›
0
24. septembril avatakse Jakobi galeriis Taavi Oolbergi maalinäitus “Puhas maa”. Hiinas ja Jaapanis levinud budistliku puhta maa sekti liikmed usuvad, et kui oma eluajal (aga veel tähtsam – surmahetkel) pühendunult ja usuga lausuda Amitabha nime, tuleb viimane inimese surmatunnil nende juurde ja viib nad uuestisünniks kaasa puhtale maale. Arvatavasti tekkis selline päästjakultus Hiinas valitsenud segaduste […] Vaata lähemalt ›
0
MARLEEN ALLEMANN, TÕNIS SAARTS : Palun uut utoopiat, liberaal! Eelmise kümnendi finantskriis oli murdepunkt, kus senine neoliberaalne utoopia murenes ja läänemaailma liberaalid on sellest siiani segaduses. Viimastel aastatel on põhivooluparteid pea kõikjal vähemal või rohkemal määral toetust ära andnud autoritaarsust ihalevatele (parem)populistlikele jõududele. Olgugi et täpsed ajendid sellise nihke taga riigiti veidi erinevad, on liberalismi […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseumi ja kaitseministeeriumi väljaantava Hendrik Sepa nimelise preemia 2020. aasta Eesti parima sõjaajaloo-alase uurimuse eest pälvisid Endel Püüa ja Igor Kopõtin. Endel Püüa leidis tunnustamist teosega „Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939–1941“, mis käsitleb 1939. aastal NSV Liidu poolt Eesti Vabariigile peale sunnitud baasidelepingu tagajärgi saarlastele ja Saaremaale, kuhu paigutati suur osa alates 1939. aastast […] Vaata lähemalt ›
0
JULIA MARIA KÜNNAP Aja küsimus / A Matter of Time 24.09 – 12.10.2021 Neljapäval, 23. septembril kell 18.00 avatakse HOP galeriis näitus “Aja küsimus”. Ehtekunstnik Julia Maria Künnapi loomingu peamiseks lähtekohaks on traditsiooniline vääriskivilihv ning vabavormiline kivilõige. Juba üle kümne aasta kasutab kunstnik oma töös looduslikke kive mida ta eheteks lihvib. Tema töö keskmes on vastuolu pea igavikulisena […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
|
Investor
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 21:59
Viimane uuendus: 21:50.
Uudiste reiting uuendatud: 21:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)