Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna tänavused kandidaadid. Žürii koosseisus Kristjan Haljak (esimees), Maarja Kangro ja Joosep Susi tõstab esile järgmised tõlkijad ja tõlked: Eda Ahi, vene keelest Alla Gorbunova, „*piibelehed lõhnavad” ajakirjast Värske Rõhk, aprill 2021 Kaisa Ling, hispaania keelest Rodríguez-Iglesias, „*mu Jumal sa kinkisid mulle elusa seakeele” ajakirjast Värske Rõhk, august 2020 Aare […] Vaata lähemalt ›
0
Iganädalane lõputult korduv reitingupäev, mille ajakirjandus võimendab nüri järjekindlusega päeva tähtsaimaks uudiseks, viib tuju ära. Erakondade populaarsuse pealiskaudne mõõtmine ning iseenesest korrektselt läbi viidud küsitluse tulemustele tähenduse omistamine on mitmes mõttes väär mis väär. Hoolimata sellest, et midagi sisukat nende ajas kõikuvate suhtarvude toel teada ei saa, on neil oma mõju avaliku arvamuse kujunemisele ja […] Vaata lähemalt ›
63
„Ma soovin, et kunagi saabuks aeg, mil Soomet tuntaks selle järgi, et see asub Eesti kõrval,“ põrutab disainer, disainerite liidu president ja festivali „Disainiöö“ korraldaja Ilona Gurjanova. Ilona on eesti disaini suureks tegemise võtnud oma südameasjaks ning toetab disainereid nende loometeel mitmekülgselt ja väsimatult juba aastakümneid ning kujundab kindla käega disainimaailma telgitaguseid. Üks tema eestveetav […] Vaata lähemalt ›
13
„Robotite muinasjutud“ avaldati esimest korda poola keeles 1964. aastal, s.o kümnendil, mis oli tiine fetišlikust teaduse- ja tehnikalembusest, küberneetiliste ideede lennukusest, kosmosevallutamise hurraaoptimistlikest projektidest. Teadlane, nagu selgitas toona Vladimir Beekman lastele adresseeritud teadusmuinasjutus „Aatomik“ (1959), oli „väga tark ja kuulus mees“, looja ja valitseja, kes avastas looduse saladusi ja leiutas uusi masinaid. Unistus targast masinast ei […] Vaata lähemalt ›
48
Mängufilm „Vee peal“ (Filmivabrik, Eesti 2020, 106 min), režissöör Peeter Simm, stsenarist Olavi Ruitlane, operaator Manfred Vainokivi, kunstnik Eugen Tamberg, monteerija Kersti Miilen, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi, põhineb Olavi Ruitlase samanimelisel romaanil. Osades Rasmus Ermel, Marko Matvere, Aarne Soro, Aurora Aleksandra Künnapas, Kalju Orro, Maria Klenskaja, Evelin Võigemast, Hilje Murel, Indrek Taalmaa jt. […] Vaata lähemalt ›
151
Kui veel COVIDi vaktsiini kõikidele ei jätkunud, kujutas vaktsiinivastasus endast rohkem teoreetilist probleemi. Nüüd on probleem saanud reaalsemaks, kuigi vaktsineerimata inimeste koguhulgast on vist suurem osa ikkagi vaid laisad ja muretud, jagamata põhimõttelisi vaktsiinivastaseid veendumusi. Kui aga üldine tervis ja heaolu peaks nõudma vaktsineeritute 70% läve ületamist, muutub tähtsaks iga hing, või õigemini ihu. Ameerikas […] Vaata lähemalt ›
0
2000. aasta sügisel tekkis tungiv soov hääletada sõbrannaga Tartust Helsingisse, õigemini Tallinna sadamasse, kust edasi pääsemiseks tuleb siiski osta laevapilet. Asi ei olnud sugugi lihtne: infot nappis, Tõstamaa kandis jäime vähekeseks toppama, laevapiletile kulus tudengi seisukohalt ränk summa ja piiril tuli vastata mundrimehe kahtlustavatele küsimustele. Leidus siiski häid autojuhte ning uisapäisa tehtud kulutus on osutunud […] Vaata lähemalt ›
0
Esmalt tänan Jaak Allikut festivalil toimunu kena kirjelduse eest. Kuna Allik on Eesti kogenumaid teatrimõtlejaid, on tema hinnangud („Narva Vabaduse festival oli vaieldamatu kordaminek“, „Hinnatavaim, mida festivaliga saavutati, oli Eestis tõsise rahvusvahelise draamakunstifestivali hinguse taastamine“) korraldajatele rõõmuks. Narva Vabaduse festival oli Vabale Lavale esimene korraldada ning praegu pole kindel, kas tulevik järge toob, mistõttu pean […] Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt kontekstist. Kõnealune teos pole sugugi eraldiseisev nähtus. Tegu on teise teosega sarjast, mida võiks nimetada „Mälli mõttevaramuks“. 2018. aastal esimesena ilmunud „Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi“ (koostanud Ivar Tröner, SE & JS) sisaldab Linnart Mälli (1938–2010) mõtteid ja mõtteid Mällist. Teises leiab loengud budismist. Kahtlustan, et ettevalmistamisel on köited tema rohkest kirjavahetusest ja artiklitest […] Vaata lähemalt ›
96
Stanisław Lemi „Robotite muinasjutud“ Intervjuu disainer Leonardo Meigasega Linnart Mälli „Tee ja vili. Loenguid budismist“, Martti Kalda arvustus Intervjuu vene filmilavastaja Kirill Serebrennikoviga Pärdi päevad Estonia „Ravel:Ravel“ Edinburghi rahvusvahelise festivali kõrvalprogramm „Fringe“ dokumentaalfilm „Sõelaga vett. Merle Karusoo“ „Värv kui idee. Mõtisklusi värvist“ Molekulide sünteesija ja modelleerija Ülo Lille 90 Intervjuu BFMi professori Ulrike Rohniga kohalike […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia „Ravel:Ravel“, helilooja Maurice Ravel, muusikajuht Arvo Volmer, dirigendid Vello Pähn ja Kaspar Mänd, valguskunstnik Siim Reispass. „Laps ja lummutised“, lavastaja Mart Kampus, kunstnik-lavastaja Liina Keevallik. Osades Johannes Teder, Nils Mailend, Robert Cross, Merilin Taul, Helen Lokuta, Karis Trass, Juuli Lill, Aule Urb, Elina Netšajeva, Kristel Pärtna, Maria Leppoja, Mart Madiste, Rafael Dicenta, Danna […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnu Õnnepalu on osutanud, et lisaks „hästi“ elamisele, tahab inimene ka „õigesti“ elada.1 Hetk kui Aadam ja Eeva sõid hea ja kurja tundmise puust, polnud esimene pärispatt, vaid murdepunkt, kus Jumal õppis inimest usaldama. Kuis nii? Aadam ja Eeva adusid teo hinda ja seega teenisid välja vabaduse elada väljaspool paradiisi piiranguid. Kui Jumal neid otsis, […] Vaata lähemalt ›
38
Vahetult enne pandeemia puhkemist, kui maailm oli avatud ja näitused ning muuseumid rahvast tulvil, sai Miami Wolfsoni kunstimuuseumis näha kunstikollektsiooni, kuhu oli ostetud maailma silmapaistvamaid art déco stiilis tarbeesemeid ja kunsti. Oma suureks üllatuseks leidsin sealt virnastatavate toolide väljapanekus ka Eesti esimese iseseisvusperioodi aegse toolide komplekti. Need on toodetud Lutheri vabrikus 1926. aastal. Selles komplektis […] Vaata lähemalt ›
0
Pärdi päevad 2. – 11. IX üle Eesti, kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Septembrikuu toob palju uut, kuid Pärdi päevad on juba aastaid kulgenud sissetöötatud rütmis ning hingekosutust ootavaid kuulajaid jagus ka tänavu. Avakontsert kõlas võimsalt: laval olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid Maria Valdmaa, Raul Mikson, Rainer Vilu ja Henry Tiisma ning nimekas […] Vaata lähemalt ›
8
„Päikesekiri“ kõneleb rändavate hingede teekondadest, mille nad on ette võtnud, olgu siis kohusetundest või leidmaks olemise ja kogemise lõpmatute võimaluste seast see, mis toob rahu. Eriti tähendusrikkad on Rein Raua romaanis nii vaimselt kui ka geograafiliselt eri maailmadest pärit inimeste kokkupuutepunktid: omanäoliste maailmade lõikumine loob ühise maailma, kus leiab aset mõttevahetus, mõistmine ja ka mõistmatus. […] Vaata lähemalt ›
39
MATHURA: Ikka küsida ja mitte unustada Stanisław Lem paneb südamele, et kõik on kõigega seotud, nii ka teadus ja teadvus. Tehnika arenedes ei tohi jätta esitamata küsimusi eetika kohta. Ulmekirjandust on laias laastus kahte laadi. Ühel juhul fantaseeritakse, mõeldakse välja uskumatuid paiku ja tegelasi, püütakse luua midagi väljaspool tavapärast loogikat ja kujutlusvõimet. Teisel juhul seevastu […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel näeb 15.-26. septembrini väljapanekut käesoleva aasta alguses lõppenud Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistlusele esitatud 19 ideekavandist. Võitjaks valiti Karisma arhitektide ideekavand „Pruht“. Võidutöö autorid on Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas. Tulevane riigi- ja kohtumaja on kavandatud aadressile Hiiu tn 1a, koos ümbritseva avaliku ala turupaviljoniga. Investeeringu suurus on […] Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii OPEN CALL 2022 Avatud konkurss näitustele A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2022. aasta programmile SEIFIS ja AKENDEL. Konkurss kestab 6.09–17.10.2021. SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse […] Vaata lähemalt ›
0
Sel laupäeval kell 15.00 avaneb mälestusnäitus 120 aastat tagasi sündinud pallaslase Aleksander Vardi loomingust. Näituse PARIISI TAEVA ALL kuraator Krista Piirimäe on aastaid töötanud Vardi monograafia kallal ning väljapaistva impressionisti pärandit uurides armus ta sellesse. Nii panigi kunstiteadlane kokku lisaks peagi ilmuvale raamatule ka ekspositsiooni meistri teostest, mis tema hinge kõige rohkem puudutavad. Teosed Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
30. augustil Tallinnas toimunud kutseeksami sooritasid kolm keeletoimetajat: Piret Joalaid, Maria Mölder ja Mariliis Sild. Eksam toimus kolmandat aastat ja nüüd on kutse kokku kaheteistkümnel keeletoimetajal. Keeletoimetajad pidid eksamil viima teksti keele sõltuvalt teksti liigist vastavusse kirjakeele normingutega ning tegema selle ladusamaks ja arusaadavamaks. „Nagu eelmistelgi kordadel, oli kutseeksami raskusaste just selline, mis aitas parimad […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
|
Investor
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
31.03.2026 01:07
Viimane uuendus: 01:02.
Uudiste reiting uuendatud: 01:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)