Festival „Jazzkaar“ 23. – 29. VIII Tallinnas. „Jazzkaar“ on nagu omamoodi Eesti džässiaasta showcase: uus muusika vaheldumisi tuntud ja armastatud paladega, vanad koosseisud kõrvuti verivärsketega ning külalised teiselt poolt riigipiire toovad aasta-aastalt publiku hulka nii põliseid džässiarmastajaid kui ka uusi huvilisi, kes on tõenäoliselt märganud linnapildis festivali kirevaid reklaamplakateid. Tänavune ehk XXXII festival sai igati suurejoonelise […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 3. septembril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis skulptori ja maalia Per William Peterseni isikunäitus „Naine kasukas. Valitud teosed 1995–2020“, mille kuraator ja kujundaja on Madis Liplap. Avamisel esitletakse ka samanimelist mahukat trükist. Kunstiajaloolane Peeter Talvistu on kirjutanud: „Kuigi Per William Petersen on sündinud Taanis, saab teda praeguseks hetkeks täiesti kindlalt pidada Taani-Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku konkursil osutus edukaks Ivo Lille, kes alustab tööd oktoobris. Lille on muusik, kultuurikorraldaja ja muusikapedagoog, praeguseni on ta Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli direktor. „Muusika aitab toetada isiksuse kujunemist. Sellepärast on tähtis, et muusikavaldkond oleks tugev – seda nii Eestis kui ka rahvusvahelises vaates,“ ütles Ivo Lille. „Muusikavaldkond on olemuslikult väga mitmekesine. Meil on […] Vaata lähemalt ›
0
Annike Laigo ÕHKÕRN 3.09.-21.09.2021 Neljapäeval, 2. septembril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Annike Laigo näitus „ÕHKÕRN“. Näitusel „Õhkõrn“ eksponeeritud tööde loomise ajendiks on ülekoormus ja mitmetine küllastumine, eelkõige sotsiaalsetest representatsioonidest. Redutseeritud on segavad viited, rahutukstegevad impulsid ja pretensioon vaatajat suunata. Prinditud digigraafika töödes tegeleb Annike Laigo poeetilise kohalolu teemaga, andes sellele minimalistliku vormi ning vabastades […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 2. septembril algavad Narva Ooperipäevad kontserdiga „Classics in Jazz“. Säravad solistid Elena Bražnik, Luc Robert, Priit Volmer ning jazzansambel annavad tervikliku etenduse, kust ei puudu ei avamängud ega grande finale. Laval on Elena Bražnik, Ukraina päritolu sopran, keda vaid mõned päevad tagasi võis teda näha Vana Tallinn Galal solistina Mozarti „Idomeneos”. Rahvusooper Estonia lavadel […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 3. septembril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Eva Elise Olli isikunäitus „Näotagune naer“. Tegu on kunstniku sisedialoogiga varem toimunud isikunäitustega „Näotagune ruum“ (Loomemajanduskeskus, 2020) ja „Minaruum“ (Fahle galerii, 2020), mis tegelesid muigava sürrealismi metoodikat kasutades inimeseks olemise keerulisuse ja ruumi rekonstruktsiooniga maalide pinnalisuses. Praegune väljapanek keskendub alateadvuse, inimlike stereotüüpide ning kaasaja kurioosumitega […] Vaata lähemalt ›
0
KAIA SISASK: „Pikka aega heitsin ma vara voodisse“ Tõlkijale ei ole keerulisemat teost kui Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“. Hinnakem siis seda, et jõgiromaani mitu köidet on nauditaval kujul eesti keeles olemas ja lisagi tulemas. Marcel Proust, Swanni poolel. Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Ainola, toimetanud Kail Öhren ja Katrin Kern. Kujundanud Kail Öhren. Atlantis, 2020. […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 03. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Killu Sukmiti isikunäitus „Kunstnik ja tema töö“. Näituse teema on osaliselt seotud kunstniku eelmise isikunäitusega “K aed“ (2019), mis samuti tegeles töö teemaga. Kui too väljapanek oli kontseptuaalselt seotud kunstnik Malle Leisi maaliga “Hr Sukmiti aed“ (1994), siis praegusel näitusel võib aia-kujundit mõista sarnaselt sellele, […] Vaata lähemalt ›
0
Eile lõppenud XVII Tallinna Kammermuusika festivali galal, 28. augustil Jaani kirikus andsid Mari-Ann ja Tunne Kelam üle traditsioonilise “Noore muusiku” preemia. Seekordseks laureaadiks on tšellist Theodor Sink. Preemia on pühendatud Marje ja Kuldar Singi mälestusele. Theodor SINK sündis Eestis muusikute perekonda. Tema isa Kuldar Sink oli helilooja ja ka teised pereliikmed on tihedalt seotud […] Vaata lähemalt ›
0
Kange Kalevi poegadel oli kolm koera: üks oli Irmi, teine Armi, kolmas murdja Mustukene. Õigupoolest olid vägevad murdjad kõik kolm. Kolm on maagiline arv nii meie rahvausundis kui ka terves kristlikus ilmaruumis. Pole ime, et võimude lahususe printsiip tähistab kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 1992. aastal kirjutati Eesti põhiseadusesse kolm tähtsat isikustatud ametikohta ehk institutsiooni. […] Vaata lähemalt ›
84
Eesti filmist on viimastel aastatel olnud juttu üsna eufoorilises registris. Olukord, kus Eesti filmid on olnud kolm korda Oscarite lühinimekirjas, oleks kümme aastat tagasi kõlanud täieliku utoopiana – korra jõudsime isegi nominatsioonini. 2019. aastal tuli Eestisse võtteid tegema järgneva aasta üks suuremaid Hollywoodi kassahitte „Tenet“. Eelmisel sügisel võitis German Golubi „Mu kallid laibad“ tudengifilmide Oscari […] Vaata lähemalt ›
788
Öeldakse, et kriisi ajal, nagu ka muul tavapärasest elukorraldusest teistsugusel perioodil, tuleb välja inimese tegelik olemus. Seepärast rõhutab näiteks abielutõotus, et kokku hoitakse nii headel kui ka halbadel päevadel. Ent samamoodi ilmneb inimolemus ühiskondliku kriisi ajal. Abielutõotuse analoog meie ühiskonnas on põhiseadus, kus kinnitatakse pühendumust liberaalsetele väärtustele ja demokraatiale, sedagi nii headel kui ka halbadel […] Vaata lähemalt ›
262
Aeg-ajalt kerkib ikka esile autoreid, kelle looming muudab arusaama luulest kui niisugusest, autoreid, kelle esteetilis-poeetiline käekiri tõukab ümber hindama laiemaid küsimusi selle kohta, kus on luule piirid, kuidas luulet kirjutada või milles seisneb ülepea luule funktsioon. Või siis jällegi, meie ühtelugu teisenevas revolutsioonilise põhiolemusega luuleloos on ikka leidunud luuletajaid, kelle tekstide lugemise järel ei saa […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Tänapäeva armastus ehk Armastus külma intiimsuse ajastul“ Tallinna Kunstihoones kuni 5. IX. Kuraator Katerina Gregos, kunstnikud Gabriel Abrantes, Hannah Toticki Anbert, Melanie Bonajo, Laura Cemin, Benjamin Crotty, Marijke De Roover, Kyriaki Goni, David Haines, Juliet Jacques, Mahmoud Khaled, Maria Mavropoulou, Lauren Lee McCarthy, Kyle McDonald, Marge Monko, Péter Puklus ja Margaret Salmon. „Süvenenult vaatamine on […] Vaata lähemalt ›
0
Juba Stalini ajast on teada, et kaebekirjal, mille on läkitanud grupp seltsimehi – olgu omast vabast tahtest ja ilmavaatest lähtuvalt või kannustatuna püüust lugeda võimulolijate silmist nende soove –, võivad olla saatuslikud tagajärjed. Eriti kui kaebuseuss satub viljakale ja hoolsasti kobestatud pinnasele. Juuli teisel poolel esietendus Moskva teatris Sovremennik noore poola lavastaja Benjamin Kotzi „Esimene […] Vaata lähemalt ›
0
Sõitsin kaks nädalat tagasi bussiga. See oli aeg, kui seal pidi juba maski kandma. Inimesed tulid valdavalt peale maskis. Kellel ei olnud, sellele anti. Buss oli täis ja peaaegu kõik olid maskis. Aga mõne aja pärast algasid vaiksed muutused. Kuulen tagantpoolt häält ja saan aru, et see on maskita hääl. Näen oma kõrval istuvat inimest, […] Vaata lähemalt ›
1
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, keraamik Jutta Matvei. Jutta Matvei sündis 25. aprillil 1925 Harjumaal Kose kihelkonnas, Karla külas Kuivajõe vallas. 1938. aastal lõpetas Jutta Matvei Kuivajõe Algkooli ning suundus õppima Tallinna Kõrgemasse Kodumajanduskooli, mille lõpetas 1944. aastal. Täiskasvanueas hindas Jutta Matvei koolis omandatut väga kõrgelt. 1946. aastal lõpetas Jutta Matvei 9. Töölisnoorte Õhtukeskkooli. […] Vaata lähemalt ›
0
Liivi muuseumis peeti 21. augustil festival „Eesti kirjanik 2021“. Tänavune festival kandis alapealkirja „Kirjanduse silmad“: uuriti, mida praeguses eesti kirjanduses välditakse ja mida võimendatakse. Aasta kirjanikuks kuulutati Eva Koff romaaniga „Kirgas uni“. Žürii liikme Mihkel Kunnuse arvates on Eva Koff üks viimase aja tugevamaid ja väljakujunenumaid prosaiste. Kofi teosed pole Kunnuse hinnangul blogijakiirusel puusalt tulistatud, vaid […] Vaata lähemalt ›
0
Peeter Vähi, helilooja Juhuse tahtel sattus „Vabaduse platsi“ mõtteavalduse kirjapanek päevale, mil tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva. Ometi ei suuda mõtted püsida kolme aastakümne tagustel augustipäevadel, vaid liiguvad kaugemale. Maailma tähelepanu keskpunktis on Afganistan. Seoses Afganistaniga meenub, kuidas Kabuli kesklinnas suunas USA ohvitser äkitselt kuulipilduja toru meie poole ja käratas: „Kaduge eest, muidu avan tule!“ Või teinekord, teel Bāmyāni, vihises Talibani leekkuul ö Vaata lähemalt ›
3
Sõbrale järelehüüde kirjutamine on ilmselt raskeim asi, mida ükski ajakirjanik kunagi tegema peab. Minu sõber ja mälumängukaaslane Marek Laane jõudis vara katkenud eluteel paista silma ajaloolasena, Postimehe ajakirjanikuna, mälumänguri ja ristsõnade lahendajana, eriti suure panuse andis ta aga tõlkijana. Temaga sai pidada sügavuti minevaid vaidlusi kõikvõimalike ulmekirjanduse, mütoloogia- ja religiooniajaloo, aga ka muude ajaloo- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 17:35
Viimane uuendus: 17:34.
Uudiste reiting uuendatud: 17:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)