Tänapäeva lugeja raamatusoovitused ei pärine enam pelgalt ajakirjanduses ilmunud arvustustest või poeriiulilt, vaid ka ühismeediast. Bookstagrammer’id ehk Instagrami raamatublogijad ja booktoker’id ehk Tiktoki raamatuteemaliste videote autorid mõjutavad aina enam seda, millest saab müügihitt. Tegu pole mõistagi ootamatu arenguga. Kui midagi on võimalik ühismeediasse sobiva kastmega üle valada, siis seda ka tehakse, sama käib kirjanduse kohta. […] Vaata lähemalt ›
0
Puhtakujulisi rahvusriike ei ole olemas. Ja ometi kasutatakse pidevalt seda kategooriat kui üht ajalookirjutuse alustala. See ongi Ernest Gellneri (1925–1995) raamatu lähtepunkte – „asjaolu, et rahvusprobleem on hakanud näima nii endastmõistetavana, on loomulikult üks rahvusprobleemi aspekt või koguni tema tuum“. Benedict Anderson (1936–2015) kirjutab samamoodi, et „„rahvusluseajastu lõpp“, mida nii ammu on ette kuulutatud, pole […] Vaata lähemalt ›
0
Kati Ots on olnud kunstiväljal aktiivne juba peaaegu kümme aastat: kuraatori, installatsioonikunstniku, projektijuhi, õpetaja ja kriitikuna. Viimased viis aastat on ta olnud spetsialiseerunud avaliku ruumi kunstile ning ühiskondliku õigluse teemadele. Ta on ennast täiendanud Helsingis, Göteborgis, Viinis ja New Yorgis. Kus paikneb linnakunsti kuraator Tallinna linna struktuuris? Kes on sinu tiimikaaslased? Mis kuulub sinu vastutusalasse? […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on kauaaegne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Rahvusooperi Estonia harfimängija Tatjana Lepnurm (snd Dorogova). Leningradis sündinud ja kasvanud Tatjana oli põhilise osa oma elust seotud Eestiga. Tööle tuli ta siia juba õpingute ajal, kui 1972. aastal otsiti Vanemuise teatri orkestrisse harfimängijat. 1974. aastal lõpetas ta harfi erialal Leningradi konservatooriumi. 1975–1991 töötas ta Estonia orkestris ja […] Vaata lähemalt ›
0
ära jäta mu lähedusse lahtist moosipurki söömismasin tuleb [—] ära jäta mu lähedusse värsket raamatut lugemismasin tuleb päev on läinud ta täitmatusse kurku Mart Kangur1 A. H. Tammsaare romaanist „Ma armastasin sakslast“ on mul ikka meeles mõlkunud tore mõtteke, mis tagasihoidlikult, kuid samal ajal ilmekalt illustreerib intellektuaalide majanduslikku olukorda: „lõuapärad on ja hambad on, kõht […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on koos loomaga elanud kaua. Nii koerte kui ka hobuste kodustamine algas umbes 10 000 aastat tagasi; koerad jõudsid inimese igapäevaellu arvatavasti hobusest veidi varem. Praeguseks on koer kodus pigem norm kui erand, hobune aga erakorralise eluviisi indikaator. 2016. aastal oli Eestis registreeritud 10 376 hobuisendit (sh üks eesel). Autosid on 2021. aasta juuni seisuga 912 871, […] Vaata lähemalt ›
171
Tallinna VI rahvusvaheline joonistustriennaal „Impulss“ Arsi projektiruumis kuni 1. VIII. Eestis on kaks graafilise kunsti ja kultuuriga seotud rahvusvahelist regulaarnäitust – paljundatavale (trüki)kujundile keskendunud Tallinna graafikatriennaal ja ainukordset kujutist esile tõstev Tallinna joonistustriennaal. Kui esimesel, ühtlasi neist vanemal, on Eesti taasiseseisvumise järel tehtud valik graafika mõiste kontseptualiseerimise, nüüdiskunstile suurema avatuse ning tugevama kureeritud terviku kasuks, […] Vaata lähemalt ›
0
Tristan Priimägi, „Suur mäng keskmiste kaartidega“ Reili Argus, „Normikeel ja ühiskeel – eesti keel“ Maaja Vadi, Hedi Truu, „Tehnoloogia + stress = tehnostress“ Geili Heinmaa, „Peatus on enamat kui prügikast ja paviljon“ Intervjuu ühiskonnateadlase Mati Heidmetsaga Benedict Andersoni „Kujutletud kogukonnad“ ja Ernest Gellneri „Rahvused ja rahvuslus“ Tallinna joonistustriennaal „Impulss“ Lavastus „Täna õhtul lorem ipsum“ Jüri […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ühissõidukite kasutajad ei esita praegu peatustele suuri nõudmisi. Elementaarne varustus, puhas ümbrus ning arusaadav elektrooniline tabloo on need, mida enim välja tuuakse. Peatuses oodates tajutakse siiski terviseohte ning teistest inimestest tingitud ebameeldivusi nagu suitsetamine, alkoholijoobes isikud, lärmakad teismelised või siis korraga liiga palju rahvast. Kuidas peatuste ruumi ja seisukorda parandada? Ühissõidukipeatused kipuvad muude väliruumi […] Vaata lähemalt ›
0
Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal.1 Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu on, ette rutates jääb 2021. aasta Cannes’ist täiesti kindlalt meile kõlama see, et esimest korda oli Eesti mitte üksnes […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Elias Lönnrot oli 1835. aastal peamiselt karjala runolauludest soomlastele rahvuseepose loonud, näis see läänelikust vaatepunktist kahekordselt anakronistliku aktina. Loodi ju „Kalevala“ ajal, kus eeposeid loeti minevikunähtusteks, ja nende tegevus leidis aset maailmas, mis oli arhailisem „Beowulfi“ omastki.1 Ometi ei seganud või pidurdanud see tõik toona ärkamistuhinas rahvusi endale eeposi ihalemast ega loomast. Folkloori ja […] Vaata lähemalt ›
0
Üsna hiljuti oli ühe möödunud sajandi kultuurilugu uuriva projekti käigus vaja täpsustada A. H. Tammsaare kunagise juubelialbumiga seotud asjaolusid. Nimelt seda, kuidas ikka kadus kirjaniku juubelialbumist Järva-Madise ausamba avamise fotolt mälestusmärgi kõrval seisnud kindral Laidoner. Tegijad arutasid asja nii ja naa, lõpuks leiti, et tuleb küsida albumit toimetanud Endel Priidelilt. Aga tema, kaaslaste poolt Priiduks kutsutud […] Vaata lähemalt ›
0
Rahva Raamatu pealtnäha lobe suvetoode osutub sisukaks teoseks. Sandra Jõgeva kolmanda raamatu pealkirjas mainitud aasta „0“ prototüüp on äratuntavalt aasta 2020, mil vallandus pandeemia ning Eesti Kirjanike Liit kuulutas välja romaanivõistluse. Pöördelistele sündmustele reageeritakse sageli luuletamisega, nägime seda kas või kahe aasta eest kevadel EKREIKE koalitsiooni sõlmimise järel ja niisamuti mullu kevadel koroonaviiruse Eestisse jõudes. […] Vaata lähemalt ›
0
TRISTAN PRIIMÄGI: Suur mäng keskmiste kaartidega Kinematograafiliselt pakkus Cannes’i filmifestivali programm vähe üllatusi, aga tõi kaasa Eesti filminduse suursündmuse. Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal. Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Paul Kondasel on tore pilt „Maasikasööjad“, kus talle omaselt punnsilmne ja kõrgelaubaline seltskond marju nautleb. Maal on kuidagi eriti aktuaalne tänavu, sest hirmsooja suve tõttu on meile avanenud haruldane võimalus elada peaaegu ainult maasikatoidulisena. Raske on mõtiskleda ka millegi keerulisema üle kui randade veetemperatuur või mitmesuguste kokteilide kangused ja nõrkused. Maailm on täis rõõmu, kergust […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nädala pärast algab Viljandi folk. Kõige kiuste püütakse taas teha täiemahuline kaugeid maid kaasav festival, mida olud mullu ei lubanud. Täisverelist folki on väga vaja. Etnokultuuri staatus on siinmail jätkuvasti kindlusetu. Tõsisemas, eksootilisemas ja eksperimenteerivamas vormis on pärimusmuusikale väljaspool Viljandi suve keeruline kuulajaid võita. Kui püüad Puuluubi saatel kelmikaks muutunud seltskonnale päris Aafrika vm kaugete […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suvesoojus kergitab igal aastal avalikuks vestlusaineks küsimusi, mis on sisult ülitõsised, kuid mida saab käsitleda pigem meelelahutuslikuna, sest nii on mugav ega pea midagi otsustama. Rannas alasti päevitamise ja palja ülakeha võrdsuse teemata pole läinud mööda tänavunegi kuumalaine (Eesti Päevalehe päevateema). Nudistide (keda ka naturistideks nimetatakse) sajandi jagu kestnud valgustustöö ei ole kandnud maailmas ligilähedaseltki […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ungari Instituut annab tänuväärselt eesti keeles välja ungari kirjandust, mugavate taskuraamatutena. Esimene pääsuke oli János Háy „Budapesti sillad“, teisena on ilmunud ungari naissoost kirjanike novellid ja novelletid kogumikus „Lakutud mees“. Ungarlaste nappust ja täpsust kirjanduses tean varasemast. Aastaid tagasi avaldasid muljet József Balázsi „Bálint Fábiáni kohtumine Jumalaga“ ja „Ungarlased“. Samuti Mihály Babitsi „Kurgkaliif“, mida võiks […] Vaata lähemalt ›
0
Unistus avada Tallinna muusika- ja balletikool ehk MUBA on täitumas. Juba järgmisel sügisel peaks ühendkool uksed valla lükkama Pärnu maantee hoones, mida praegu usinasti viimistletakse. Kuid sisunüanssides on nüüd vaja hoogsaid kaasamõtlejaid, loovjuhte ja õppejuhte, keda direktor Timo Steiner parasjagu pikisilmi kaasa lööma ehk kõigepealt tööle kandideerima ootabki. Mida tahaksid muusikakeskkooli ajast tingimata MUBAsse kaasa […] Vaata lähemalt ›
0
Ursula K. Le Guin kirjutas 1969. aastal haarava (ulme)romaani „Pimeduse pahem käsi“, mille kultuuri ja ühiskonda puudutavad mõtted on vaimukad: seal on osavalt konstrueeritud kõrvalpilk ühiskonnale ja selle väärtustele. Raamatu sündmustik hargneb Talveplaneedil, kus elavad humanoidid, kelle ühiskonnakorraldust ja kultuuri suunavad mõõdukuse ja tasase arengu ideed. Talveplaneedi kliima on külm ning elurütm aeglane. Karmid tingimused […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
|
Investor
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 22:54
Viimane uuendus: 22:50.
Uudiste reiting uuendatud: 22:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)