Ratsionaalarvudel on koma järel mingi number veel: näiteks 0,625. Need on kirjutatavad murdudena: 0,625 = ⅝. Irratsionaalarvud on sellised, mis koma järel kunagi ära ei lõppe. Taolised on π (pii, ≈3,14), e (≈2,71828) või kuldlõige (≈1,618). Komale järgnev ei hakka kunagi korduma, kusagilt matemaatika sügavusest aina lisandub numbreid koma järele. Guinnessi rekordite raamatus on Rajveer Meena, kes […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kuulsaim autojuht Ott Tänak pahandas pärast Lõuna-Eesti teede lõhkumise rahvusvahelist suursündmust, et korraldajad paigutasid viimase kiiruskatse Raadil Eesti Rahva Muuseumi taga trassile, kus uhkete autode taustaks oli mingi võsa ja koledus, aga mitte kohad, mille abil saaks „Eestist ilusa pildi maalida“. Kutselisel roolikeerajal võivad aeg-ajalt ikka asjad segi minna. Probleem ei ole nimelt selles, […] Vaata lähemalt ›
0
Avaldasin 3. juunil portaalis Times Higher Education arvamusloo,1 mis põhines 2021. aasta algul Sirbis ilmunud arvamusel. Selle keskmes oli teadusprojektide bürokraatia absurdsus.2 Exceli tööajatabelite täitmine on tobe ja mõttetu, sest teadlasi sunnitakse Excelis näitama kaheksatunniseid tööpäevi, kuigi üldjuhul ei saa teadusuuringuid teha vaid kella üheksast viieni. Mõnikord kulub vähem aega, mõnikord rohkem ja tööaja mõõtmisel […] Vaata lähemalt ›
0
Selle arvamusavalduse sõnum on: raamatute laenutushüvitistega ollakse peaaegu õigel teel. Autorihüvitusfond avaldas hiljuti rahvaraamatukogudes 2020. aastal elektrooniliselt registreeritud laenutuste statistika ja hüvitiste saajate nimekirja. Raamatute laenutuste eest jaotati 1537 autori ja autoriõiguste omaja vahel 284 457 eurot. Võrdluseks: aasta varem jaotati 1500 taotleja vahel 189 403 eurot. Neile lisanduvad helisalvestiste ja videote laenutuste hüvitised. Mõlemal aastal on eelarvet […] Vaata lähemalt ›
0
Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal.1 Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu on, ette rutates jääb 2021. aasta Cannes’ist täiesti kindlalt meile kõlama see, et esimest korda oli Eesti mitte üksnes […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tänapäeva lugeja raamatusoovitused ei pärine enam pelgalt ajakirjanduses ilmunud arvustustest või poeriiulilt, vaid ka ühismeediast. Bookstagrammer’id ehk Instagrami raamatublogijad ja booktoker’id ehk Tiktoki raamatuteemaliste videote autorid mõjutavad aina enam seda, millest saab müügihitt. Tegu pole mõistagi ootamatu arenguga. Kui midagi on võimalik ühismeediasse sobiva kastmega üle valada, siis seda ka tehakse, sama käib kirjanduse kohta. […] Vaata lähemalt ›
0
Puhtakujulisi rahvusriike ei ole olemas. Ja ometi kasutatakse pidevalt seda kategooriat kui üht ajalookirjutuse alustala. See ongi Ernest Gellneri (1925–1995) raamatu lähtepunkte – „asjaolu, et rahvusprobleem on hakanud näima nii endastmõistetavana, on loomulikult üks rahvusprobleemi aspekt või koguni tema tuum“. Benedict Anderson (1936–2015) kirjutab samamoodi, et „„rahvusluseajastu lõpp“, mida nii ammu on ette kuulutatud, pole […] Vaata lähemalt ›
0
Kati Ots on olnud kunstiväljal aktiivne juba peaaegu kümme aastat: kuraatori, installatsioonikunstniku, projektijuhi, õpetaja ja kriitikuna. Viimased viis aastat on ta olnud spetsialiseerunud avaliku ruumi kunstile ning ühiskondliku õigluse teemadele. Ta on ennast täiendanud Helsingis, Göteborgis, Viinis ja New Yorgis. Kus paikneb linnakunsti kuraator Tallinna linna struktuuris? Kes on sinu tiimikaaslased? Mis kuulub sinu vastutusalasse? […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on kauaaegne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Rahvusooperi Estonia harfimängija Tatjana Lepnurm (snd Dorogova). Leningradis sündinud ja kasvanud Tatjana oli põhilise osa oma elust seotud Eestiga. Tööle tuli ta siia juba õpingute ajal, kui 1972. aastal otsiti Vanemuise teatri orkestrisse harfimängijat. 1974. aastal lõpetas ta harfi erialal Leningradi konservatooriumi. 1975–1991 töötas ta Estonia orkestris ja […] Vaata lähemalt ›
0
ära jäta mu lähedusse lahtist moosipurki söömismasin tuleb [—] ära jäta mu lähedusse värsket raamatut lugemismasin tuleb päev on läinud ta täitmatusse kurku Mart Kangur1 A. H. Tammsaare romaanist „Ma armastasin sakslast“ on mul ikka meeles mõlkunud tore mõtteke, mis tagasihoidlikult, kuid samal ajal ilmekalt illustreerib intellektuaalide majanduslikku olukorda: „lõuapärad on ja hambad on, kõht […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on koos loomaga elanud kaua. Nii koerte kui ka hobuste kodustamine algas umbes 10 000 aastat tagasi; koerad jõudsid inimese igapäevaellu arvatavasti hobusest veidi varem. Praeguseks on koer kodus pigem norm kui erand, hobune aga erakorralise eluviisi indikaator. 2016. aastal oli Eestis registreeritud 10 376 hobuisendit (sh üks eesel). Autosid on 2021. aasta juuni seisuga 912 871, […] Vaata lähemalt ›
171
Tallinna VI rahvusvaheline joonistustriennaal „Impulss“ Arsi projektiruumis kuni 1. VIII. Eestis on kaks graafilise kunsti ja kultuuriga seotud rahvusvahelist regulaarnäitust – paljundatavale (trüki)kujundile keskendunud Tallinna graafikatriennaal ja ainukordset kujutist esile tõstev Tallinna joonistustriennaal. Kui esimesel, ühtlasi neist vanemal, on Eesti taasiseseisvumise järel tehtud valik graafika mõiste kontseptualiseerimise, nüüdiskunstile suurema avatuse ning tugevama kureeritud terviku kasuks, […] Vaata lähemalt ›
0
Tristan Priimägi, „Suur mäng keskmiste kaartidega“ Reili Argus, „Normikeel ja ühiskeel – eesti keel“ Maaja Vadi, Hedi Truu, „Tehnoloogia + stress = tehnostress“ Geili Heinmaa, „Peatus on enamat kui prügikast ja paviljon“ Intervjuu ühiskonnateadlase Mati Heidmetsaga Benedict Andersoni „Kujutletud kogukonnad“ ja Ernest Gellneri „Rahvused ja rahvuslus“ Tallinna joonistustriennaal „Impulss“ Lavastus „Täna õhtul lorem ipsum“ Jüri […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ühissõidukite kasutajad ei esita praegu peatustele suuri nõudmisi. Elementaarne varustus, puhas ümbrus ning arusaadav elektrooniline tabloo on need, mida enim välja tuuakse. Peatuses oodates tajutakse siiski terviseohte ning teistest inimestest tingitud ebameeldivusi nagu suitsetamine, alkoholijoobes isikud, lärmakad teismelised või siis korraga liiga palju rahvast. Kuidas peatuste ruumi ja seisukorda parandada? Ühissõidukipeatused kipuvad muude väliruumi […] Vaata lähemalt ›
0
Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal.1 Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu on, ette rutates jääb 2021. aasta Cannes’ist täiesti kindlalt meile kõlama see, et esimest korda oli Eesti mitte üksnes […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Elias Lönnrot oli 1835. aastal peamiselt karjala runolauludest soomlastele rahvuseepose loonud, näis see läänelikust vaatepunktist kahekordselt anakronistliku aktina. Loodi ju „Kalevala“ ajal, kus eeposeid loeti minevikunähtusteks, ja nende tegevus leidis aset maailmas, mis oli arhailisem „Beowulfi“ omastki.1 Ometi ei seganud või pidurdanud see tõik toona ärkamistuhinas rahvusi endale eeposi ihalemast ega loomast. Folkloori ja […] Vaata lähemalt ›
0
Üsna hiljuti oli ühe möödunud sajandi kultuurilugu uuriva projekti käigus vaja täpsustada A. H. Tammsaare kunagise juubelialbumiga seotud asjaolusid. Nimelt seda, kuidas ikka kadus kirjaniku juubelialbumist Järva-Madise ausamba avamise fotolt mälestusmärgi kõrval seisnud kindral Laidoner. Tegijad arutasid asja nii ja naa, lõpuks leiti, et tuleb küsida albumit toimetanud Endel Priidelilt. Aga tema, kaaslaste poolt Priiduks kutsutud […] Vaata lähemalt ›
0
Rahva Raamatu pealtnäha lobe suvetoode osutub sisukaks teoseks. Sandra Jõgeva kolmanda raamatu pealkirjas mainitud aasta „0“ prototüüp on äratuntavalt aasta 2020, mil vallandus pandeemia ning Eesti Kirjanike Liit kuulutas välja romaanivõistluse. Pöördelistele sündmustele reageeritakse sageli luuletamisega, nägime seda kas või kahe aasta eest kevadel EKREIKE koalitsiooni sõlmimise järel ja niisamuti mullu kevadel koroonaviiruse Eestisse jõudes. […] Vaata lähemalt ›
0
TRISTAN PRIIMÄGI: Suur mäng keskmiste kaartidega Kinematograafiliselt pakkus Cannes’i filmifestivali programm vähe üllatusi, aga tõi kaasa Eesti filminduse suursündmuse. Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal. Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Paul Kondasel on tore pilt „Maasikasööjad“, kus talle omaselt punnsilmne ja kõrgelaubaline seltskond marju nautleb. Maal on kuidagi eriti aktuaalne tänavu, sest hirmsooja suve tõttu on meile avanenud haruldane võimalus elada peaaegu ainult maasikatoidulisena. Raske on mõtiskleda ka millegi keerulisema üle kui randade veetemperatuur või mitmesuguste kokteilide kangused ja nõrkused. Maailm on täis rõõmu, kergust […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
Naine
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 14:52
Viimane uuendus: 14:48.
Uudiste reiting uuendatud: 14:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)