Müürilehe novembrinumbris siirdume Ida-Virumaale. Henri Kõiv kaardistab sealse keskkonnaliikumise kontuure. Mariliis Mõttus kuulatab Ida-Virumaa alternatiivkultuuri südametukseid. Johanna Pirrus küsib aga, mida teha piirkonna tühjeneva elamufondiga. Francisco Martínez mõtestab Ida-Virumaad elava laboratooriumina, Kaia Beilmann energeetilise pantvangina. Mariliis Mõttus kirjutab lendtuhast kui uuest valuutast. Keiti Kljavin ja Andra Aaloe tutvustavad lugejatele kaardi kujul Ida-Virumaa eri nägusid. Ivar Murd Vaata lähemalt ›
0
Jälle üks läinud! Sedapuhku ei saanud kultuuriminister ametis olla täit aastatki. Murdumine oli kiire ja ennustatav, sest enesepettus ja lähikondlaste mesine kiitus ei suuda tegelikkuse lainetele lõputult vastu panna ning varem või hiljem peab kehv juht endale oma saamatust tunnistama ning loobuma. Kultuuriministril ametlik ülestunnistus küll eriti hästi välja ei kukkunud. Enesekriitika asemel näitas ta […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna fotokuu selleaastane peanäitus „Intensiivsed paigad“ suunas külastajaid näituseruumidest väljapoole: muu hulgas sai minna avastama Lasnamäe hooneid, tühermaid ning, mis olulisim, Lasnamäe seni vähetuntud ajalugu, nõukogudeaegse suurprojekti raames rajatud kunstnike ateljeesid. Anna Kaarma intervjueeris kümneid eesti kunstnikke, kellel on olnud Lasnamäega ateljeekorteri kaudu isiklik side või kes elavad seal praegugi. Nende intervjuude põhjal – kuid […] Vaata lähemalt ›
34
Teede ja tänavate problemaatika on juba pikka aega õhus olnud ja seda näitasid ka kohalike omavalituste valimised. Pole ka ime, sest avaliku ruumi kvaliteet mõjutab kõiki. Olukorra teeb keeruliseks see, et kunagi pole kõik rahul. Lahendused, mis on meeltmööda autojuhtidele, ei pruugi sobida jalakäijatele ja jalgratturitele. Asfaldiaugud, kinni pargitud kitsad jalgratta- ja kõnniteed, lõputud torupiirded, […] Vaata lähemalt ›
90
Konstantin Budarin on sündinud Tartus, kuid kolis lapsena 1990. aastate alguses Venemaale. Ta on õppinud Moskvas Strelka instituudis ja annab ametialaselt arhitektuuri- ja planeerimisalast nõu. Tema huviala on aga hilisnõukogude arhitektuur, täpsemalt puhkearhitektuur ehk sanatooriumid. Koos sõpradega rühmitusest Kultura algatas ta sanatooriumiarhitektuuri projekti „Sanatorium premium“1, kus selle aerenguloo uurimise kõrval on eesmärk mõtestada puhkearhitektuuri rolli […] Vaata lähemalt ›
0
„Vaata-vaata! Seal kõrgel traadi otsas istub kõrge arv linde!“ – „Kas tahtsid öelda, et neid on palju, suur hulk?“ – „Nojah noh!“ Kuigi linnud võivad istuda kõrgel ja lennata kõrgele, ei ole loogiline öelda, et nende arv on kõrge. Koroonapandeemia ajal on sõna „kõrge“ olnud küll eriti kõrge lennuga. Paljudes lausetes, kus tähenduse poolest võiks […] Vaata lähemalt ›
47
Mis on kultuuritegu? Eesti keele sõnaraamatutest seda sõna ei leia, ometi on kõigile selge, mida see tähendab. Kultuuriteo mõiste hõlmab rohkem kui näiteks heinategu, mille käigus kogutakse loomadele talveks heina, või leivategu, mille tulemus on leib. Eks valmistata ju ka kultuuriteo puhul omamoodi toitu, vaimule, kuid ühtlasi on tegu suursündmusega. Mitte iga kultuuritegu ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
Paar aastat tagasi Suurbritannias 11–16-aastaste õpilaste seas korraldatud uuring näitas, et uue põlvkonna unistuste töökohad on järgmised: arst (18%), suunamudija (17%) ja juutuuber (14%) ehk siis umbes kolmandik soovib suureks saades elatist teenida ühismeedias sisuloojana, kui et olla näiteks õpetaja või õppejõud. Põhjused, miks nendest ametitest unistatakse, olid raha (26%), kuulsus (22%) ja „see töö […] Vaata lähemalt ›
0
„Vaikivad Majad Euroopa tuuril“, intervjuu Molchat Doma laulukirjutaja Roman Komogortseviga „Türgi edendab natsionalistlikku muinsuskaitsepoliitikat“, intervjuu dr Banu Pekoliga Juhani Karila „Väikese haugi püük“ väljapanek „Näitus kui vestlus“ festival „Afekt“ Andrei Liimets, „Žanrialkeemia ja võltsnostalgia“. Mängufilm „Eile õhtul Sohos“ Theatrumi „Kuningas sureb“ Vene teatri „Inspektor tuleb“ Tanel Mällo, „Nutikas veepudel 3. Peldik oli õues“ Vaata lähemalt ›
0
Hanna-Liis Kondile tuli mõte kutsuda Małgorzata Mirga-Tas oma kuraatoriprojekti Rumeenia biennaalil „Art Encounters“. Talle olid jätnud ereda mulje kunstniku isikupärase, kaasahaarava käekirjaga teosed, millega Mirga-Tas osutab tõesti tähtsatele teemadele. Mirga-Tas on lõpetanud skulptuurieriala Krakówi kaunite kunstide akadeemias ning kasutab oma töödes veidi ootamatuid tehnikaid ja materjale, näiteks lapitehnikat, papist skulptuure, mitmesuguseid materjale ühendatuna maalikunstiga. Mirga-Tas […] Vaata lähemalt ›
223
Nõukogude nostalgia on taas populaarne, eriti noorte seas, kes polegi Nõukogude aega otseselt kogenud. Näha on seda nii riietuses, kunstis kui ka muusikas. Valgevene pealinnast Minskist on pärit ansambel Molchat Doma (Молчат Дома, ee Vaikivad Majad), kes sõidab praegu selle liikumise laineharjal. Nende nimi viitab paneelmajadele, mida ehitati kõikides liiduvabariikides. Paneelikad on tuttav vaatepilt nii […] Vaata lähemalt ›
76
Mängufilm „Maailma halvim inimene“ („Verdens verste menneske“, Norra 2021, 127 min), režissöör Joachim Trier, stsenaristid Joachim Trier ja Eskil Vogt, operaator Kasper Tuxen, helilooja Ola Fløttum. Osades Renate Reinsve, Anders Danielsen Lie, Herbert Nordrum, Maria Grazia Di Meo, Mia McGovern Zaini jt. Uskumatu tundub olevat tõeks saanud! Kinodesse on jõudnud tõeliselt suurepärane romantiline komöödia. Žanri […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline festival „Accordionfest“ 20. – 30. X Tallinnas, kunstiline juht Momir Novaković. Vihmasel sügisnädalal toimus Tallinnas esimest korda klassikalise akordionimuusika festival „Accordionfest“. Näidates akordioni isikupärase ja tundliku instrumendina, lõi festival omaette mõtteruumi, kus nädala jooksul sai kulgeda, ning andis kuulajale pimedatesse sügisõhtutesse hingesoojust ja mõtteselgust. Et tutvustada Eesti publikule akordioni kui klassikalise muusika instrumenti, mis […] Vaata lähemalt ›
251
On aasta 1984. Minu isa, Kohtla-Järve KEKi direktor Raivo Murd valitakse kolhoosidevahelise sanatooriumi Narva-Jõesuu juhatajaks. See tähendab otsust kogu perele. Mina olen siis Kohtla-Järve 1. keskkooli 6.a klassi õpilane – koolis on iga lennu kohta kolm paralleelklassi ja õpilasi tuhande ringis. Narva-Jõesuus eestikeelset kooli pole. Aga Narvas on: üks ja ainuke Narva 2. keskkool, kus […] Vaata lähemalt ›
86
Arhitektuur, see kunstidest piiratuim!, ohkavad muusad. Litsutud kõikide osapoolte vahele, keset norme ja kärpeid, huvisid ja unistusi. Vaba on arhitekt, kes joonistab sahtlisse, ütlevad küünilisemad. Vabadus küll, aga kelle raha eest?, küsib tellija. Kolemaja, lajatab rahvasuu: vabadus on kaasa toonud enneolematu maitselageduse ja kakofoonia – kas me seda tahtsimegi? Vabadus on olemas, arvavad arhitektid lootusrikkalt […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmistest artiklitest koorus tõdemus,[1] et asja saab vaadata nii, et elame vana kena ahvina tehnoloogiliselt võimendatud institutsioonide ajastul ega saa toimunust veel üldse aru. Ei indiviidi ega ühiskonnana. Meie ahviaru on hõivanud kümned uued august tõugu urgitsemise tehnikad ning teist sama palju on säherdusi asju, mis hoopis meilt vägisi banaanid käest võtavad (vist). Võimustruktuurid on […] Vaata lähemalt ›
3
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik ja armastatud lasteraamatute illustreerija Lilian Härm. Lilian Härm sündis 1927. aastal Tallinnas teatrikunstnik Albert Vahtramäe peres. 1950. aastal lõpetas Lilian Härm Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi teatridekoratsiooni erialal ning töötas seejärel lühikest aega Tallinna Draamateatris. 1950. aastate esimesest poolest töötas Härm mitu aastakümmet kaubandusgraafika valdkonnas, luues maiustuste karpide ja […] Vaata lähemalt ›
0
Raamatu täispäälkirjana näiv „Minu riik ja rikkus pole pärit siinsest ilmast“ positsioneerib esmapilgul teose kusagile askeetluse-ülistuse maile ning tekitab segadust, kuivõrd Asko Künnap pole seni jätnud just ülemäära religioosse inimese muljet, ent sedavõrd ilmselget viidet Piiblile1 on keeruline ka ignoreerida. Eelhäälestus, mille säärane avalöök tekitab, annab muidugi kogu lugemisele teatava tooni, mille maha raputamine on […] Vaata lähemalt ›
0
Theatrumi „Kuningas sureb“, autor Eugène Ionesco, tõlkija Marius Peterson, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Laura Pählapuu, liikumisjuht Tiina Mölder, helikujundaja Tõnis Leemets, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Lembit Peterson, Liina Olmaru, Sandra Uusberg, Laura Peterson, Marius Peterson, Ott Aardam ja Tarmo Song. Esietendus 13. X Theatrumi saalis. Maria Petersoni lavastus tuli väga õigel ajal ning käsitleb väga […] Vaata lähemalt ›
26
İstanbuli juurtega dr Banu Pekol on kultuurikorraldaja ja teadur, kes on pühendunud rahuloomele keeruka minevikuga ajalooliste hoonete kaudu. Ta töötab Saksamaal Berghofi sihtasutuses ning oli 2020. aastal Columbia ülikoolis inimõiguste instituudi stipendiaat. Türgis torkab praegu silma, et natsionalism teravneb, rõhutatakse türgi kultuuri erandlikkust ja valitsus surub peale usku. Mõistagi pole seejuures ime, et ka kultuuripärandiga […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Autoleht.ee
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 11:00
Viimane uuendus: 10:54.
Uudiste reiting uuendatud: 10:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)