„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Stephen Kingi lühiloo „Chucki elu“1 põhjal loodud samanimeline film räägib täpselt sellest, mida pealkiri lubab – Chucki elust. Mis teeb ühest elust hea elu? Kas nii saab üldse öelda? Ja kui saab, siis millised on märgid, mis hästi elatud elule viitavad? Inimestele meeldib ennast, oma maailma – saavutusi, õnne, ebaõnnestumisi ja muud säärast – hinnata ju teiste kaudu. Hea inimene on see, kelle kaotust tunnetatakse ja läbi elatakse, kelle lahkumisel... Vaata lähemalt ›
0
Keegi ei ole osanud pakkuda mõistlikku seletust, miks sünnib praegu (kindlasti suhtarvudes, aga näib ka, et absoluutarvudes) märksa vähem suuri avastusi võrreldes näiteks poole sajandi taguse ajaga. Lihtne on süüdistada rahastusalast järjest tugevnevat konkurentsi, mis sunnib ettevaatlikkusele ja suunab enam-vähem garanteeritud tulemuste radadele. Sellele sekundeerib tähelepanek, et suurtest teaduskollektiividest tuleb pigem väikesi sammukesi kui läbimurdeid.1 Põhjus võib olla ka selles, et järjest enam t Vaata lähemalt ›
0
On nähtusi, mis on ühtaegu õhulised, õrnad ja sitked. On harilikke inimesi, kes ei loo justkui midagi jäävat, kuid kelle nähtamatu naeratus püsib ometi üle aastasaja. On virvendavaid paiku, kust ei saa välja, sündmusi, milles kangastuvad ühekorraga häving ja jäävus. Mõnd niisugust oksüümoroni käsitleb Eva Koff oma kolmandas romaanis „Õhuskõndija“. Suur tänu autorile oma teosest vestlemast. Palun kõnele romaani „Õhuskõndija“ ühe peategelase Magdalena prototüübist, oma vanavanatädist Emilie Laursonist. Protot Vaata lähemalt ›
0
On keeruline leida teemat, mille kajastamisel oleks Eesti meedia nii põhjalikult läbi kukkunud, nagu see on Iisraeli sõjakäiguga Gazas. Kõigepealt meenutuseks mõned tõsiasjad. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt on Iisrael 1967. aastast saadik okupeerinud Jordani jõe Läänekallast ja Gaza sektorit. Okupeeriva jõuna on Iisraelil terve rida kohustusi. Nende hulka kuuluvad keeld tsiviilisikuid kollektiivselt karistada, keeld okupeeritud territooriumidele oma tsiviliste asustada ja kohustus tagada okupeeritud ala Vaata lähemalt ›
379
Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Liisa Kruusmägi, Helmi Arraku ja Krõõt Kukkuri ühisnäitus „Pehme Kaos“. Ruumiline kollaaž toob kokku kolme sarnase mõtteviisiga kunstniku keraamikat, maale ja joonistusi. Veel võib näha teoseid, mis seni pole avalikkuse ette jõudnud. Pehme kaose kutsel plahvatavad värvid meie nätsuputkades.Tolm on üles tantsitud stuudiopõrandatelt. Lõikejooned murduvad kontinentide vahel, kus asuvad meie mõttelised ja päris-stuudiod. Täna Brasiilia Vaata lähemalt ›
0
Ülo Tuulik sai veebruaris 85aastaseks ja tegi endale kirjastuses Argo kadestamisväärse kingituse esseekoguga „Viiest kaheksakümne viieni“, mis on läbilõige tema elust olukirjelduslikus žanris. Raamatukaanel tervitab meid autorina elegantne, aga põhiliselt usaldatav mees päikeseprillide, ruudulise pintsaku ja täpilise lipsuga, täpselt nii, nagu nõudis idaeurooplase kuvand läänelikust intellektuaalist pool sajandit tagasi. Samasugune on ka raamatu sisu – elegantne ja põhiliselt usaldatav. Seda raamatut on l Vaata lähemalt ›
0
Tänavu pole ma seadnud sihiks vaadata võimalikult palju suvelavastusi, pigem vastupidi. Mõnigi suvine teatriretk lähtub juhusest, kalendrist ja (autoga) teekaaslastest, paraku jääb nägemata ka üht-teist olulist. Aga üks mu veendunud valik oli Priit Põldma lavastus „Süütu“, mida teater Nuutrum mängis juunikuus Tapa raudteejaamas. Miskipärast ei osutunud „Süütu“ nii publikumenukaks, kui oleks eeldanud, iseäranis lavateekonna alguses leidus saalis vabu kohti. Põhjusena võib oletada publiku pelgust karmi ja val Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Danel Ülperi isikunäitus „Sõprade laul“. Näitusel eksponeeritavad teosed räägivad nii koosolemisest, kui ka üksinduses sõpruse eneses kandmisest. Mida ärevamaks ja vaenulikumaks muutub ümbritsev ilm, seda enam on sõprus nagu äravalitute kuulumine salaseltsi. Paratamatult puudutavad aja tormid ka seda, olgu kahe või enama liikmega ühendust, ning sidemete püsimajäämiseks on tarvis tähenduslikke koosolemisi, mis annavad seltsi liikmetele. Vaata lähemalt ›
0
Küllap oled kuulnud, et vinüülplaadid on in? Kui sa ei ole üks neist, kelle seas see on in, siis oled ilmselt vinüülivaimustusest kuuldes kergelt kulmu kergitanud, teemasse mitte nii väga süvenenud ja oma asjadega edasi tegelenud. Minusugusele helientusiastile on see aga äärmiselt huvitav nähtus. Kuidas saab olla, et üle 70 aasta tagasi leiutatud LP (long play) vinüülplaadid näivad aina enamale huvilistest parim viis muusika taasesitamiseks ajal, mil meil on võimalik... Vaata lähemalt ›
206
Juba pinnalisel tutvumisel Aquino Thomasega hakkab silma kahestumine: ühelt poolt ta loobub maailmast, kuid niisama ilmselgelt tuleb tema puhul esile pühendumine siinpoolsusele. Vähe sellest; kõnealuse pühendumisega piirdumata teeb ta oma õpetamistööga kõik, et ka kaasaegsed hakkaksid tema hoiakut jagama. Lisamatagi peaks olema selge, et suurima skolastiku pingutuste tulemused kujunesid silmapaistvaiks. Nii kokkuvõtlikult sõnastatud algus vajab selgitusi. Mille muu kui mitte äärmuseni viidud loobumisega saa Vaata lähemalt ›
2
Igal reisil on põhitoon, mille kõrgus või madalus selgub tegevuse käigus. Kasulik on see võimalikult kiiresti ära tunda, et vältida mingite üht laadi ebameeldivuste kuhjumist. Aga, noh, enamasti läheb, nagu läheb, ja kõik tehakse klaariks alles tagantjärele. Newarki lennuväljalt soovitati mul sõita kõigepealt rongiga Trentonisse ja alles sealt võtta kurss Philadelphiale, nii tulevat viis-kuus korda odavam kui ekspressiga. Pikema otsa jaoks kuni Trentonini saingi erakordselt soodsa pileti, aga Trentonis tuli Vaata lähemalt ›
12
Erkki mängis natuke aega, aga siis kadus koos oma raamatute ja saiadega tuppa. Nii kirjeldas mind üks mu sõber. Tegevus toimus umbes 45 aastat tagasi meie Muhu suvemajas. Ja kas teate mis: ka praegu kaon ma raamatutega mõneks ajaks tuppa. Saiade asemel on nüüd küll kehakaalu pärast enamasti õunad, aga raamatud on jäänud. Kuid küsimus on, milliseid raamatuid lugeda. Siin lähevad asjalood keeruliseks. Varem võis arvata, et iga „õige eestlane“... Vaata lähemalt ›
98
„Õrnus enne plahvatust,“ Pille-Riin Larm vestleb Eva Koffiga Jaanika Anderson, „Rahvas algab raamatukogust“ Tarmo Soomere, „Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus II“ Anu Viltrop, „Muuseum kui kolme jalaga taburet“ Kent Raju, „Vinüül on moes! Aga ei peaks olema“ Kaari Maria Tirmaste, „Feministlik linnaruum“ Kristofer Rennel, „Kas elu kaubanduskeskustes on tänavaelu surm?“ Indrek Ibrus, „Tehisarule on prille vaja, Eesti prille“ Jaan Undusk, „Philadelphia, rahvuse häll“ Erkki Bahovski, „Raamat kui valik“ Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis näitus „Emalt tütrele, tütrelt emale”. Näituse kuraatorid on Ulla Juske ja Liisi Tamm. Näituse kujundaja on Cloe Jancis. Näitus on pühendatud kunstiteadlasele Reet Varblasele (1952–2023) – emale, vanaemale, sõbrannale, kolleegile, mentorile ja innustajale. Ema ja tütre suhe on mitmetahuline, ajas muutuv, ühendades sügava sideme ja individuaalse eraldumise, mis teeb selle keerukaks, kuid lõpmatult rikkaks. Näituse teosed on inspireeritud. Vaata lähemalt ›
0
6. augustil kell 16.00 avatakse Kuressaare Raegaleriis Johanna Mudisti isikunäitus „Läbi soolase vee“. Johanna Mudisti isikunäitusel “Läbi soolase vee” Kuressaare Raegaleriis on eksponeeritud kunstniku kõige värskem looming. Maalidel kohtuvad inimene ja meri – kaks elementi, mida Saaremaal on võimatu eraldada. Saarele tullakse alati läbi vee. Soolane meri jääb selja taha, ent jääb ka kehasse – nahale, juustesse, mõtetesse. Vesi kui läbiv kujund loob ühenduse – mandri ja saare, keha ja... Vaata lähemalt ›
0
HAEUN KIM Dialoog: kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel 1.08 – 27.08.2025 Neljapäeval, 31. juulil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Haeun Kimi näitus “Dialoog: kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel”. Mida tähendab koostöö millegagi, mis ei hinga – aga mis ometigi vastab sulle? Näitus on inimese ja masina vahelise ruumi tasane avastamine. Näituse autor, toote- ja esemedisainer Haeun Kim, kelle looming asetseb käsitöö, tehnoloogia ja loojutustamise... Vaata lähemalt ›
0
Mis ühendab superhappeid, molekulide tasakaalumänge, erakordselt väikeste ainekoguste „ülesleidmist“ ja mõõtmist keerulistes objektides? Vastus on: analüütiline keemia. See keemiaharu, mida sageli peetakse kuivaks ja numbrikeskseks, on täis intellektuaalset elegantsi, milles kohtuvad loogika, täpsus ja looduse peente mehhanismide mõistmine. Just selle valdkonna üheks tipptegijaks on Ivo Leito – Tartu ülikooli analüütilise keemia professor, kelle töö ulatub happe-aluse tasakaalude uurimisest kuni keemiliste. Vaata lähemalt ›
0
Priit Pius mängib koorijuhti Jurģist Läti-Eesti draamas „Maa, mis laulab“1, mis räägib 1873. aastal toimunud Läti esimese laulupeo loo. Film toob ekraanile rõhumise all elava ühiskonna, kus riigi identiteedi kujunemine kulgeb läbi muusika ja rahvusliku ühtsustunde. „Maa, mis laulab“ läks maksma 3,5 miljonit eurot, mis tegi sellest kalleima Läti filmi. 2023. aastaks ehk laulupeo 150. sünnipäevaks plaanitud film jõudis Lätis kinno eelmise aasta novembris ja läks kinotabelis esikohale. Esimese kuuga... Vaata lähemalt ›
3
Ehkki mõnevõrra nõrgemalt kui varem on laulupeol tänapäevani oluline koht eestlaste jagatud kultuurimälus ning see mängib jätkuvalt tähendusrikast rolli meie rahvusliku identiteedi konstrueerimisel ja säilitamisel. Ometi ei ole midagi uut ka kriitikas, mida on peo kohta üht- ja teistpidi tehtud ajast aega. Nagu sadakond aastat tagasi, on ka seekord peole eelnenud ja järgnenud vähem ja rohkem kriitilised sõnavõtud lõppeks selle traditsiooni orgaaniline osa. Õigemini hoiab just nimelt pärimine laulupeo tradit Vaata lähemalt ›
0
Äärmuslik inimlik häda ja Iisraeli valitsuse jätkuv sõjaline operatsioon Gazas on lõpuks pannud Euroopa valitsusi ja rahvaesindajaid Gazast ja Palestiinast rääkima. Olukorrale vastavaid tegusid ei ole aga seni järgnenud. Euroopa Liidu välisministrid kogunesid 15. juulil, aga ei leidnud üksmeelt ühegi võimaliku sanktsiooni kehtestamiseks. Aga nii nagu Ukraina sõja puhul peame rääkima ka Venemaast, tuleb praegu rääkida Iisraelist. Mida arvata riigist, mis rahvusvahelisest õigusest ei hooli, mille tegevusele o Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 8 |
ERR
|
12% 3 |
Õhtuleht
|
10% 4 |
Uued uudised
|
10% 7 |
Maaleht
|
8% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.12.2025 19:02
Viimane uuendus: 18:56.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)