Kalamaja muuseum koos Põhja-Tallinna Valitsusega kutsub alates esmaspäevast, 5. juulist nautima Balti Jaama Turu sissepääsu ees üles pandud pop-up näitust Kalamaja elanike puhkusetraditsioonidest. Näitust „Piritale ja kaugemalegi. Kalamaja inimeste puhkehetked 1920. – 1960. aastatel“ saab vaadata ühe nädala jooksul, 5. – 11. juulil Balti Jaama Turu Hommikuväljakul. Näituse keskmes on kohalike inimeste fotod, mis jõudsid […] Vaata lähemalt ›
0
Tasapisi hakkab Eesti oma viimasest naabrist ilma jääma. Ilma heanaaberlikkuse mõttes, ilma naabrist, kellega ei vahetata vaid formaalseid viisakusi ametlikel ja kohustuslikel sündmustel, vaid käiakse läbi vabal ajal ja vabast tahtest, perekondlikult ja ühiste erahuvide, näiteks harrastuste tõttu. Kuigi mõne poolutoopilise ettevõtmise eestkõnelejad usuvad, et Soome laht on jäänud kitsamaks kui kunagi varem (tuleb teha […] Vaata lähemalt ›
0
„Austatud inimesed, suured, arukad ahvid“ – nii alustas Juha Hurme oma tänukõnet Finlandia ilukirjandusauhinna vastuvõtmisel novembris 2017. Markeerinud soome keeles lühidalt inimkonna tekitatud kahju keskkonnale, võttis ta selle kokku märkusega, et „see meie ahvide planeet on muutumas tundmatuks taevakehaks“. Seejärel läks auhinnasaaja üle rootsi keelele ja teatas: „Märkimisväärne osa kõigi aegade parimast soome kirjandusest on […] Vaata lähemalt ›
0
Aili Vindi näitus „Naine ja meri“ Viinistu kunstimuuseumi Tünnigaleriis kuni 31. VII ja Pühakojas 12. V – 28. VI. Näituse kuraator Andra Orn, tehnilised teostajad Raido Krutto, Eve Harju ja Andres Heljula ning kutse- ja plakatikujundaja Kaidi Marii Kütt. Viinistu kunstmuuseumi Tünnigalerii on veel kuu aega Aili Vindi päralt. Tema tagasivaatav ekspositsioon ei ole tavapärane […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Gunda“ (Norra-Suurbritannia-Itaalia 2020, 93 min), režissöör-stsenarist-operaator-produtsent Viktor Kossakovski, operaator Egil Håskjold Larsen, stsenaristid Viktor Kossakovski ja Ainara Vera. Portree võib olla lihtne pilt, mis kannab kellegi sarnasust. Märk sellest, et inimene elas. Midagi sarnast sissekandele kirikuraamatus või rahvastikuregistris. Paremal juhul on portree juba midagi psühholoogilist. Pilt, mis püüdleb kõrgemale labasest mimeesist, peegeldades portreteeritavas toimuvat: [ Vaata lähemalt ›
0
Festival „Kukemuru ambient“ 18. VI Väinjärvel, kunstiline juht Kaido Kirikmäe. Näkku huugab 30kraadist kuumust ja rasvane päikesekreem sulab mööda leemendavat ülakeha püksivärvlit niisutama. Ma ei saa aru, kuhu olen sattunud. Peas sumiseb segadus, mida teha ja kuidas olla. Garderoobist on seljakotti volditud üksnes showpiece’id, mille mugavusele ei ole üldsegi mõeldud. Festivalile tullakse ju end tõestama, […] Vaata lähemalt ›
0
Mul oli asjatamist sotsiaalkindlustusametiga. Saatsin kirja ja sain vastuse nagu kord ja kohus. Selles oli kaks ankeeti koos palvega need ära täita. Esimene üllatus tabas mind esimese vormi alguses, kust leidsin sõnakolmiku Provints, osakond, maakond. Osakond selles kontekstis? Koidukiir valgustas mind alles siis, kui lõin sõna Google’isse ja sain aru, et Google tõlgib selliselt prantsuse […] Vaata lähemalt ›
0
Põrgupalavus, vaktsiinikaos ja jalka EM ei jäta muudele teemadele eriti ruumi. Kuid võiks. Alla kahe kuu on jäänud aega ametliku presidendikandidaatide esitamise ajani, mis algab 26. augustil ja lõpeb 28. augustil, ning juba 30. augustiks on riigikogu esimees Jüri Ratas kutsunud kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine. Kellest aga eriti kuulda […] Vaata lähemalt ›
0
Matemaatikutaustaga teadusfiloosof ja -ajaloolane Peeter Müürsepp on Tallinna tehnikaülikooli dotsent, paljude Eesti ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide juhtorganite liige, sh Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse esimees, Rahvusvahelise Teaduse Ajaloo Akadeemia korrespondentliige, ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum peatoimetaja, Teadusliku ja Kultuurilise Diversiteedi Rahvusvahelise Ühenduse nõukogu liige (assessor), Rahvusvahelise Tehnoloogia Ajaloo Komitee täitev Vaata lähemalt ›
0
Feminismi klassikute mõtetes (Virgina Woolfi unistuses oma toast, Simone de Beauvoiri kirjutistes naistest kui teisest või teisejärgulisest soost, Sherry Ortneri, Susan Bordo, Laura Mulvey, Julia Kristeva, Judith Buthleri jpt töödes) on mulle mu kultuurikeskkonnast tulenevalt palju mõistetamatut. Ma miskipärast ei suhestu feminismiga. Eelnimetatud autorite kultuurikontekst, lähtepunkt ja elukeskkond on olnud teine. Stereotüüpsed käsitlused, mille järgi […] Vaata lähemalt ›
0
„Läbi kukkumine“, koreograaf Keithy Kuuspu, dramaturg Laura Cemin, kujunduse ja tehnilise teostuse autorid Tõnu Narro ja Tarvo Porroson, helikunstnik Mihkel Maripuu, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, kostüümikunstnik Kaisa Põvvat. Etendavad Liisa Saaremäel, Martina Georgina, Agnes Ihoma, Anumai Raska ja Arolin Raudva. Esietendus 15. VI Tallinnas Telliskivi Rohelises saalis. Miks ma olen valmis tundide viisi vaatama, kuidas keha […] Vaata lähemalt ›
0
Flo Kasearu ja Sara Bédard-Goulet’ raamatu „Ava(sta)des mägesid“ („Dis)covering … Mountains“, 2020, inglise ja prantsuse keeles) esitlus Flo Kasearu majamuuseumis 12. VI, loenguga esinesid Leena Kurvet-Käosaar ja Mehis Heinsaar. Kunstnik Flo Kasearu oleks pidanud lahkuma oma kodust Marseille suunas 18. III 2020, et osaleda XIII „Manifesta“ biennaali kõrvalprogrammi raames Justė Kostikovaitė, Maija Rudovska ja Merilin Talumaa kureeritud […] Vaata lähemalt ›
0
Suve hakul lahkus meie seast 87aastasena kirjandusteadlane ja lastekirjanduse uurija Reet Krusten. Ta sündis esiklapsena kultuuritegelaste peres. Tema isa Erni (Ernst) Krusten ja onu Pedro Krusten olid mõlemad kirjanikud, onu Otto Krusten karikaturist. Seetõttu tundus, olles saanud põhi- ja keskhariduse Lääne-Virumaal, loomulik valik astuda Tartu Ülikooli eesti filoloogiat õppima. Pärast lõpetamist töötas Reet Krusten Keele […] Vaata lähemalt ›
0
Tulevikusuundade ennustamisest pole usaldusväärsel määral kasu, sest kõike, mis ees seisab, mõjutab paljude terviku osakeste seos. Juhuste ja ettemääratuste lototron paneb neist kokku lõpmatu kombinatsiooni potentsiaalseid võimalusi. Neid võib ette kujutada ja üksteisega võistlevaid stsenaariume läbi mängida. Nagu õppustel. Mida rohkem neid on, seda sitkemaks ja treenitumaks võib saada. Ühte või teist pole mõistlik ülejäänute […] Vaata lähemalt ›
0
Vaatamata sellele et igasuguse ruumi kavandamine on tuleviku disainimine, ei ole arhitektuurivaldkonnas päriselt tulevikku vaadates mõtiskletud juba pikka aega. Viimati 2014 arhitektide liidu aastanäitusel „Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lasteaedade arhitektuurist” (kuraatorid Kadri Klementi ja Karin Tõugu). Kaua ei ole küsitud, millist maja peagi üldse vajatakse. Nüüd on arhitektuurimuuseumis võimalus tutvuda 16 visiooniga selle kohta, kuidas […] Vaata lähemalt ›
0
Kui mõni aeg tagasi tõstatas üks Eesti telesaatejuht oma saates küsimuse, kas Eesti mehed on muutunud liiga naiselikuks, tekkis sellest omajagu furoori. Kelle pani irooniline ülevaade meeste muutunud rollist ebamugavalt nihelema, kelle populaarsust taotleva küsimusepüstituse tõttu tõsimeeli solvuma. Riivatute reaktsioone kohtas netiavarustes omajagu. O tempora, o mores! Ent millal pole soorollide olemuslikkust küsimuse alla asetav […] Vaata lähemalt ›
0
Vabaduse puhul on ülioluline eristada kahte olemisviisi: formaalset ja tegelikku. Esimest võib kohata näiteks kohviautomaadi juures. Flat white või late? Piima või koorega? Pseudovalikute tasand, mis uinutab inimese nägema otsustusvõimalusi esinemas vabadusena iseeneses – ohtlik illusioon. Eriti niivõrd laial diapasoonil, nagu kogeme seda praeguses ühiskonnas. Ühelt poolt uinutatakse demokraatlik subjekt arvama, et vabadus ongi kätte võidetud ananasside kohaloluga poeletil. Veelgi kavalamalt: totalitaarse Vaata lähemalt ›
0
Nüüdisteatri kunstivõrgustiku all on veel üks võrgustik, tihedama koega ja püsivam kui miski muu – haltuuravõrgustik. Seal liigub informatsioon uute haltuuravõimaluste kohta, grupeerutakse ja jagatakse, haaratakse kinni ning võimalusel tõmmatakse kaasa ka keegi kena kolleeg. Oleme koos nii mõnegi nüüdisteatri esindajaga osutanud pulmateenust, lõbustanud korporatsioonide töötajaid või kasseerinud raha selle eest, et kõrge riigiametniku juubel […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruari algusest alates oli Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus “Kohtumised” külastamiseks tasuta sissepääsuga. Katseperiood kutsuti ellu, et näha, kuidas inimesed reageerivad tasuta sissepääsule ning millised on mõjud terve muuseumi külastamisele. Kokkuvõte perioodist viis otsuseni, et püsinäituse „Kohtumised“ tasuta perioodi pikendatakse 2021. aasta lõpuni. “Olen olnud alati seda meelt, et eesti kultuurilugu ja eestlaste elu kajastav mahukas […] Vaata lähemalt ›
0
Uue Kunsti Muuseumis 3.-30.juuli 2021 Avamine 2.juulil kell 16.00 Uue Kunsti Muuseumis avaneb auhinnatud prantsuse fotograafi Vincent Tremeau maailmas laialt eksponeeritud fotonäitus „Kui ma ükskord suureks saan“, mis räägib laste vaprusest, loovusest, haavatavusest ja hariduse tähtsusest kriisikolletes. Näitus sündis koostöös Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse ja välisministeeriumiga ÜRO 75. aastapäeva puhul ja on alates 2021. aastast […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Naine
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 18:03
Viimane uuendus: 18:00.
Uudiste reiting uuendatud: 17:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)