Loodust ja kultuuri käsitletakse tavaliselt vastandliku mõistepaarina, kuid on võimalik rääkida ka looduskultuurist. Mõiste viitab arusaamisele, et loodus ja kultuur on omavahel olemuslikult seotud. Eesti keeles on sõna „looduskultuur“ teadaolevalt esimest korda kasutatud 2005. aastal, mil ilmus kogumik „Eesti looduskultuur“. See raamat annab ülevaate looduse ja keskkonna avaldumisvormidest kirjanduses, kunstis, teatris, rahvakultuuris jm kultuurivaldkondades. Määratlesime […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „DAU. Nataša“ („ДАУ. Наташа“, Venemaa 2020, 138 min), režissöör-stsenarist Ilja Hržanovski. Osades Natalja Berežnaja, Vladimir Ažippo, Olga Škabarnja jt; Mängufilm „DAU. Degeneratsioon“ („ДАУ. Дегенерация“, Venemaa 2020, 369 min), režissöör-stsenaristid Ilja Hržanovski ja Ilja Permjakov. Osades Vladimir Ažippo, Olga Škabarnja, Dmitri Kaledin, Aleksei Blinov, Viktoria Skitskaja jt. Linastuvad Sõpruse kinos ja Elektriteatris. DAU-filmide legend väärib […] Vaata lähemalt ›
0
Kui ma 1989. aastal USAsse jõudsin, olin ma dekonstruktsiooniks pisut valmistunud. Hasso Krull oli mulle kopeerinud RVList hangitud teoseid: Derrida „Grammatoloogia“ inglise tõlke, Robert Youngi antoloogia „Untying the Text“; Tiit Hennoste oli paljundanud Frank Lentricchia ülevaate „After the New Criticism“. Alustuseks oli seda ülearugi. Need olid rasked raamatud ja kui mõni peatükk õnnestus arusaamistundega läbi […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmises Sirbis on tutvustatud EKI sõnastikureformi. Seda kajastas ERR ja kolmapäeval ka Postimees, mille peale võib olla jäänud mulje, et nüüd on hirmsasti hädas just õpetajad ja keeletoimetajad, kes ei tea ilma ÕSita enam, mida koolis õpetada või tekstides veana käsitleda. (Tõesti, Sõnaveebis on peale tähenduses ’ajaliselt millestki hiljem’ sõna pärast kõnekeelsuse-märgendita sünonüüm, kuigi seadusetekstis […] Vaata lähemalt ›
0
Käisime koos luuleüritustel, kus ma võtsin arvukalt üles Marko esinemisi, ja õhtuti võtsime napsi. Rääkisime luulest, vaatasime videoid, võistlesime „Kuldvillaku“ äraarvamises. Marko luuletajakreedo, kui nii võib öelda, erines minu omast täiesti, samuti muusikamaitse. See tundus olevat väga noore inimese, kui mitte öelda pubeka maailm – vaimustus kõigest alternatiivsest. Suur laps ta ju oligi: siiras, vahetu, usaldav. […] Vaata lähemalt ›
0
Ly Lestbergi näitus „Paigad sinus eneses“ akadeemilise raamatukogu väikeses galeriis kuni 22. VI. Ly Lestberg alustab väljapanekut uurija positsioonilt: mis oli enne ja mis on nüüd. Vaataja hool on ette kujutada vahepealset aega. Arhiivipilt, mis on andnud selleks väljapanekuks impulsi, on ka ainuke, mille puhul on selge, mis oli enne ja mis pärast. Ülejäänu on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi (EELK UI) asutamisest möödus tänavu 75 aastat. Sel puhul on kohane arutleda usuteadusliku hariduse tähenduse ja rolli üle luterlikust vaatepunktist. Lähteolukorraks ei ole siinjuures juba valitsev üksmeel, vaid arusaamiste ja vaadete paljusus. Mitte kõigile omase terve mõistuse või väljavalituile omase autoriteedimõistuse enesestmõistetavus, vaid mitmesuguste arusaamade põrkumine, pinge ja konflikt. […] Vaata lähemalt ›
0
Õigushariduse teema on taas tõusnud (juriidilise) avalikkuse huviorbiiti. 11. juunil 2021 toimub Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi eestvedamisel juba mitu kuud ette valmistatud konverents Eesti õigushariduse tulevikust. Tartu ringkonnakohtu kohtunik ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse õppejõud Madis Ernits võttis õigushariduse teema juba enne seda jutuks Sirbi veergudel.2 Ernitsa sisukas ja mitmeharuline mõttearendus sisaldab terve hulga ideid […] Vaata lähemalt ›
0
Sellest hoolimata, et uut esineb ka repertuaariteatrites, eristab uut teatrit repertuaariteatrist teistsugune kommunikatsioon. Repertuaariteatrid toovad kõige tähtsamana esile lavastuse pealkirja. Uue teatri peamiseks tunnuseks on mängukavas suurte tähtedega esikohale toodud lavastaja või koreograafi nimi. Nii teeb seda Kanuti gildi saal, aga mitte Sõltumatu Tantsu Lava, Von Krahli teater, Tartu Uus teater, VAT-teater ja Sakala 3 […] Vaata lähemalt ›
0
Animistlik religiooniteooria võidutses XIX sajandi lõpupoole koos kultuurievolutsionismiga. Aga kuidas põlisrahvaste usundist kirjutanud teadlased enne hakkama said? Varasemate teadlaste käsitlustes soome-ugri rahvaste usundist olid põhiteemadeks nõiad, ohverdamine ja surnute kultus, eriti aga kirjeldused soome-ugri jumalatest ja fetišitest. Valisin välja kaks autorit – Johann Gottlieb Georgi ja Matias Aleksanteri Castréni, kelle soome-ugri uskumuste kirjeldamisviis on nii […] Vaata lähemalt ›
0
Nokiast on kirjutatud palju. Eestlastele on räägitud Nokiast kui insenerifirmast, mis lõi uuendusliku toote ja vallutas maailma. See on liiga lihtne ja ühekülgne. Sama hästi võib rääkida loo Nokiast kui pikaajalisest äriprojektide jadast, kus andekad ärimehed kaubastasid paljudel turgudel väga erinevaid tooteid. Nii Ollila kui ka Siilasmaa tippjuhi-kogemuses on olulisel kohal ettevõtte õige positsioneerimine turgudel sobiva […] Vaata lähemalt ›
0
Kreegi päevade kontserdid 28. V ja 3. VI Tallinnas. Kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Juba 2006. aastast on Kreegi päevad andnud meeldiva põhjuse juunikuu algul Haapsallu sõita. Eelmisel aastal seda rõõmu kahjuks ei olnud, aga sel aastal sai lausa valida, kas kuulata Cyrillus Kreegi muusikat kuurortlinnas või hoopis Tallinnas, kus anti kaks väga eriilmelist kontserti. Tõnu Kaljuste ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjutan Sulle sellepärast, et ei oska pidada Sind lahkunuks, Helle. Ma ei tea, kui palju inimese tegelikust olemusest kandub avalikkusse, aga isiklike kõneluste tõde on küll olemas ja see on alles. Need on kohati ühilduvad, kohati ühitamatud mõttejupid hõbelõngast, nad ei ole kaugeltki lõpuni mõeldud ega põhine Sinu loomingu põhjalikul uurimisel, vaid on sellised, nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Maikuus jõudis minuni info, et tänavu sügisest hakatakse Eesti muusika- ja teatriakadeemias instrumentatsioonipedagoogika klassikaliste erialade kõrval koolitama ka džäss- ja rütmimuusika ansamblipillide õpetajaid. Jaak Sooääre kaaskirjas seisis, et džäss- ja rütmimuusika pilliõpetaja õppekava loomine on „nii muusikaakadeemia jaoks kui ka laiemalt Eesti muusikaelu silmas pidades märgiline hetk ning pedagoogika algastme peaaegu et puudumine on meie […] Vaata lähemalt ›
0
Janika Kronberg on koostanud ja toimetanud trükki väga vajaliku ning tooni poolest välja peetud raamatu, kus peaaegu puudub ajaloo selget nägemist eksitav tundelisus, ent sisaldub hoolega tempereeritud lüürikat – just nii palju, nagu see oligi Kalju Lepikule iseloomulik. Eravestlustes nimelt ei tsiteerinud Kalju Lepik luulet pikemalt õieti üldse. Kui ta seda siiski tegi, siis pärines tsitaat […] Vaata lähemalt ›
0
Vabadust on kõige lihtsam mõtestada kui liikumis- ja tegutsemispiirangute puudumist. Kui aga järele mõelda, siis on vabadusel seos ka tähenduste ruumiga. Taani biosemiootik Jesper Hoffmeyer kirjutas semiootilisest vabadusest kui tähenduste sügavusest, mida loomaliik või üksikisend on võimeline väljendama.* Ta märgib, et semiootilisel vabadusel on kalduvus ajaga kasvada. Mida Hoffmeyer silmas pidas ning miks on vabaduse ja semiootiliste protsesside seos tähelepanuväärne? Vabadus kui kõigi piirangute puudumi Vaata lähemalt ›
0
„Meelemuutusega, mida on tabavalt nimetatud teise usku pöördumiseks, seostub muuhulgas selline saladus, et enamikule meist ei saabu ei taevast ega maa pealt ühtki ilmutust, kui just keegi teine isik meid oma erilise mõjuga ei puuduta, mis meid vastuvõtlikuks alistab.“ See George Elioti sulest pärinev tsitaat juhatab sisse iiri kirjaniku Sally Rooney romaani „Normaalsed inimesed“. Tegu […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni tekstiilikunstniku ja -disaineri Krista Leesi isikunäitus „Verbarium“. Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut ka Tallinnast inspireeritud mustrimaailm. Krista Leesi loomingut iseloomustab mäng sõnadega – keele ja silmaga nähtava põnev ühendamine. Tuttavad objektid, pildid ning keskkonnad saavad Leesi sekkumisel uue ja teravmeelse tähenduse. […] Vaata lähemalt ›
0
Hõimurahvaste programmi 2021. aasta Ilmapuu auhinna pälvis udmurt Vladislav Stepanov Hõimurahvaste programmi juhtkomisjonil on hea meel tunnustada Ilmapuu auhinnaga noort udmurdi aktivisti Vladislav Stepanovit. Vaatamata oma noorele eale on Vladislav Stepanovi (1995) tegevus udmurdi keele ja kultuuri säilitamisel tähelepanuväärne. 2018. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega ühiskondliku noorteühenduse Куара (Hääl), mille tegevus hõlmab mitmesuguseid meediaprojekte — […] Vaata lähemalt ›
0
Kesta katsumuste kiuste. Maarja Pärtna intervjueeris Mathurat Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“ Mitmekülgse looja Mathura kümnes luulekogu „Lahusolek“ on kaua küpsenud teos, mille kujundikeelde on kätketud ühtaegu nii siseheitlus kui ka ajastule iseloomulikud pinged. Vahetasime autoriga kevade jooksul meilitsi mõtteid uue raamatu tagapõhja, usu ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
|
Investor
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
31.03.2026 04:53
Viimane uuendus: 04:42.
Uudiste reiting uuendatud: 04:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)