Vabadust on kõige lihtsam mõtestada kui liikumis- ja tegutsemispiirangute puudumist. Kui aga järele mõelda, siis on vabadusel seos ka tähenduste ruumiga. Taani biosemiootik Jesper Hoffmeyer kirjutas semiootilisest vabadusest kui tähenduste sügavusest, mida loomaliik või üksikisend on võimeline väljendama.* Ta märgib, et semiootilisel vabadusel on kalduvus ajaga kasvada. Mida Hoffmeyer silmas pidas ning miks on vabaduse ja semiootiliste protsesside seos tähelepanuväärne? Vabadus kui kõigi piirangute puudumi Vaata lähemalt ›
0
„Meelemuutusega, mida on tabavalt nimetatud teise usku pöördumiseks, seostub muuhulgas selline saladus, et enamikule meist ei saabu ei taevast ega maa pealt ühtki ilmutust, kui just keegi teine isik meid oma erilise mõjuga ei puuduta, mis meid vastuvõtlikuks alistab.“ See George Elioti sulest pärinev tsitaat juhatab sisse iiri kirjaniku Sally Rooney romaani „Normaalsed inimesed“. Tegu […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni tekstiilikunstniku ja -disaineri Krista Leesi isikunäitus „Verbarium“. Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut ka Tallinnast inspireeritud mustrimaailm. Krista Leesi loomingut iseloomustab mäng sõnadega – keele ja silmaga nähtava põnev ühendamine. Tuttavad objektid, pildid ning keskkonnad saavad Leesi sekkumisel uue ja teravmeelse tähenduse. […] Vaata lähemalt ›
0
Hõimurahvaste programmi 2021. aasta Ilmapuu auhinna pälvis udmurt Vladislav Stepanov Hõimurahvaste programmi juhtkomisjonil on hea meel tunnustada Ilmapuu auhinnaga noort udmurdi aktivisti Vladislav Stepanovit. Vaatamata oma noorele eale on Vladislav Stepanovi (1995) tegevus udmurdi keele ja kultuuri säilitamisel tähelepanuväärne. 2018. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega ühiskondliku noorteühenduse Куара (Hääl), mille tegevus hõlmab mitmesuguseid meediaprojekte — […] Vaata lähemalt ›
0
Kesta katsumuste kiuste. Maarja Pärtna intervjueeris Mathurat Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“ Mitmekülgse looja Mathura kümnes luulekogu „Lahusolek“ on kaua küpsenud teos, mille kujundikeelde on kätketud ühtaegu nii siseheitlus kui ka ajastule iseloomulikud pinged. Vahetasime autoriga kevade jooksul meilitsi mõtteid uue raamatu tagapõhja, usu ja […] Vaata lähemalt ›
0
PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff pühendab Helle Karisele filmi „Nukitsamees” eriseansi. „Nukitsamees” saab tänavu 40-aastaseks. Augustis toimuv Tartuff pidi seda tähistama piduliku linastusega. Nüüd tuleb sellest mälestusseanss, sest filmi režissöör Helle Karis lahkus meie seast laupäeva õhtul. „Helle Karis, head teed! Näitasime PÖFFi raames mitmeid kordi Sinu filme ja tähistasime juubeleid. Need korrad lähendasid ja on […] Vaata lähemalt ›
0
Kristiina Laurits „Kirves ühe teemantiga” 11.06–6.07.2021 Alates 11.06. on Hop galeriis avatud Kristiina Lauritsa näitus „Kirves ühe teemantiga”. Näitusel „Kirves ühe teemantiga“ esitleb ehtekunstnik Kristiina Laurits oma viimase aasta loomingut. Esitlusele tulevad nii ehted kui objektid. Kunstniku poolt kasutatud materjalid on olnud alati ebaharilikud, ootamatud ja küsimusi tekitavad. Seekordse näituse peategelaseks on valitud must muld. […] Vaata lähemalt ›
0
Avame 10. juunil 2021 kell 17 näituse „Majad, mida vajame“ ja tähistame Eesti Arhitektuurimuuseumi 30. sünnipäeva. Avakõned peetakse muuseumi õuealal. Rotermanni soolaladu on sel päeval avatud kuni kl 22. Töötab baar ja mängib muusika. „Majad, mida vajame“ on enneolematu rühmanäitus, mille teemaks on ei midagi vähemat kui terve inimkond ning tema tulevik. Näitus kõnetab aina […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvakultuuri Keskus koostas 2020. aasta rahvakultuuri aastaraamatu, mis on 24. väljaanne aastaraamatute sarjast. Raamatus on ära toodud 2020. aasta statistikat ning huvitavaid lugusid kõikidest maakondadest. “2019. aastal ei osanud keegi arvata, et eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu teemad nii jõuliselt online-maailma peavad kolima. Nii aga juhtus ning digimõõtmest sai rahvakultuuri […] Vaata lähemalt ›
0
Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on 8. juunist avatud Pille Ernesaksa isikunäitus „Ära nuta, kui Sul pole midagi viga…“. Näituse aineseks on käsitsi kirjutatud kirjad. “Piisab pilgust paberile, et saada aru, kellelt kiri on saabunud. Kujutluspilt viib kohe konkreetse inimeseni. Ei pea isegi kirja lugema. Igal inimesel on individuaalne, ainult talle kuuluv käekiri – püüdlik, […] Vaata lähemalt ›
0
Juuni algusest on Tartu Elektriteatris avatud André Perlsteini fotonäitus „Prantsuse kinolegendid“, mille äratavad juunis ellu Prantsuse filmiklassika eriseansid. Filmid “Punane ring” ja “Cléo 5-st 7-ni” linastuvad publikule tasuta. Prantsuse fotograafi ANDRÉ PERLSTEINI näitus 1970ndate armastatud filminäitlejaist ja režissööridest, aga ka moe- ja muusikalegendidest viib vaataja võtteplatside ja moemajade kulisside taha. Perlstein sai tuntuks pressifotograafina, kes on alati […] Vaata lähemalt ›
0
Tunnustatud Lied-duo Mati Turi ja Martti Raide toovad publikuni valiku lauludest, mille kaudu mäletame Georg Otsa. Kontserdid „Kummardus Georg Otsale“ toimuvad 5. juunil Kihelkonna rahvamajas ning 6. juunil Estonia kontserdisaalis. Georg Ots, kelle sünnist möödus mullu sada aastat, oli legend juba oma eluajal. Inimesi lummas tema kauni kõlaga lüüriline bariton, suur musikaalsus, karismaatiline isiksus, suurepärased […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Lastekunstikooli traditsiooniline lõputööde näitus on taas üleval – tule astu läbi! Kõikidel põhiõppe ja stuudioõppe õpilastel on tarvis Tartu Lastekunstikooli lõpetamiseks ning diplomi kätte saamiseks teha lõputööd, millest valmib ka igal aastal näitus. Väljapanekul nähtavad tööd on valminud pandeemia tõttu kodus, abiks õpetajate virtuaalne juhendamine. Sellest tingituna on iga õpilase töö tehtud just temast […] Vaata lähemalt ›
0
Varem või hiljem pidigi sel pajal kaas pealt lendama. Liberaalide tiib keelekorralduses on aastaid jõudu kogunud ning selle esindajad jõudnud mõjukatele positsioonidele eesti keelt uurivates ja selle arengut suunata püüdvates asutustes, Eesti Keele Instituudis ja ülikoolides. Muutused keelekorralduses võivad isegi olla teoreetiliselt põhjendatud, kuid need plaanid mõjutavad tuhandete igapäevast tööd ja tekitavad nõutust (vt lk […] Vaata lähemalt ›
0
Urmas Lüüsi isikunäitus „Teatavate piiride poorsusest“ Hobusepeas kuni 7. VI. Tallinn pakatab tarbekunsti tutvustavatest väljapanekutest. Kai kunstikeskuses värskelt avatud Tallinna rakenduskunsti triennaali keskmes on läbipaistvuse teema ja see veenab kuraatorinäituse valikuga materjalikunstimaastiku hõrkuse ja põnevate allhoovustega. Sealsamas ümber nurga on Temnikova ja Kasela galeriis väljas Tanel Veenre uuem ehtelooming. Tarbekunsti- ja disainimuuseumis saab vaadata Tiina […] Vaata lähemalt ›
0
Marshall McLuhani (1911–1980), kelle väljendid „meedium ongi sõnum“ ja „globaalne küla“ on saanud üldkasutatavaks, üks tähtteos on jõudnud lõppeks eesti keelde. Seda Toomas Rosina alati laitmatus ja nauditavas tõlkes, värsside tõlkimisel abiks Kersti Unt, kõike pärlina kaunistamas Maarja Ojamaa järelsõna. Ilmunud raamatust on juba põhjalikult kirjutanud Aro Velmet (PM 6. XI 2020), kes lõpetab oma mõtisklused […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Keha võitlus“ (Lola Productions, Eesti 2020, 108 min), režissöör-stsenarist Marian Võsumets, operaatorid Fidelia Regina Randmäe, Norman Tamkivi ja Raivo Teeäär, helilooja Sven Sosnitski, produtsent Marian Võsumets. Teleajakirjanikuna tuntud Marian Võsumetsa debüütdokumentaalfilmis „Keha võitlus“ tunnevad end ilmselt ühel või teisel viisil ära kõik inimesed, kes on olnud oma välimusega rahulolematud, kellel on (olnud) söömishäire või kes […] Vaata lähemalt ›
0
Sajandite puhul vaieldakse ikka, millal need algavad ja millal lõpevad. Mõni sajand on sajast aastast pikem, mõni lühem: nn pikk XVI sajand kestis ligi 200 aastat (u 1450–1640), lühike XX sajand aga vaid 76 (1914–1991). Nüüdseks kätte jõudnud XXI sajandil on praegu veel potentsiaali osutuda emmaks-kummaks, kuid kahtlemata on see ootamatu ja ulmeline. Seejuures ootamatul viisil ulmeline, sest ei […] Vaata lähemalt ›
0
Detsembris 2013 poseeris trendikate päikeseprillidega noor naine New Yorgis Brooklyni silla taustal. See pilt läks viraalseks mitte ainult ühis-, vaid kogu meedias – tegemist oli surmaselfiga. Sillal oli üks mees otsustanud end ära tappa. Neiu soovis aga traagilisest olukorrast ühismeedias profiiti lõigata. Samal aastal otsustas üks Florida koolipoiss teha luba küsimata endast oma õpetaja taustal […] Vaata lähemalt ›
0
Ajal, mil võimsaim relv on informatsioon ja suurim nõrkus kommunikatsioon, on kogu see õhus hõljuv teave ju vaja valada mingisse käegakatsutavasse vormi – sõnadesse. Selleks et kommunikatsioonis sõnum soovitud kujul kohale jõuaks, tuleb sõnale kaalu juurde anda või seda vastupidi vähemaks võtta. Kaalulisamise alla võiks sobida igasugune liialdamine, naeruvääristamine, värvikas sildistamine. Kaltsupead, lamemaalased, tolerastid, kloorijoodikud, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 21:14
Viimane uuendus: 21:10.
Uudiste reiting uuendatud: 21:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)