Tartu Kunstimuuseumil on hea meel kuulutada välja avatud konkurss näitusesarjas „Noor Tartu“ 2022. aastal osaleva kunstniku valikuks. Tartu Linna toetusel 2017. aastal alustatud näitusesarja eesmärk on populariseerida ja toetada noorte Tartuga seotud kunstnike loomingut. Tartu Kunstimuuseumil on hea meel kuulutada välja avatud konkurss näitusesarjas „Noor Tartu”. Näitus toimub Tartu Kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis (29 m2) […] Vaata lähemalt ›
0
Ajalehe Müürileht uueks peatoimetajaks valiti senine kultuuritoimetaja Aleksander Tsapov. Aleksander Tsapov on ajakirjanik ja kultuurikriitik, kes on viimased kolm aastat töötanud Müürilehe kultuuritoimetajana. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Kunstiteaduse- ja visuaalkultuuri instituudis ning Brasiilia Audiovisuaalses Instituudis. Enne Eestisse naasmist töötas ta Rio de Janeiros filmide ja telesarjade järeltöötluse produtsendina. „Müürilehe eesmärk on olla avatud platvorm, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumis on käimas soome-ugri aasta, mis tipneb juuni keskel VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressiga. Veebruarist alates on ERMis avatud unikaalne soome-ugri rahvaid kajastav fotonäitus „Rahvas – see tähendab inimesi“. Sel nädalal avati kaks uut temaatilist näitust. ERMi B-fuajees on vaatamiseks väljas näitus „Hõimude hällimail“, kus eksponeerime 1070-ndate aastate lõpus Rein Marani poolt üles võetud […] Vaata lähemalt ›
0
NÄITUS “TÄHENDUSED” Piltvaibad Pallase tekstiiliosakonna metoodilisest fondist Uue Kunsti Muuseumis. Avamine 25.mail kell 17.00 Näitus TÄHENDUSED avab ukse Pallase tekstiiliosakonna metoodilise fondi kõige kaugematesse soppidesse ja tutvustab valikut kahekümne viie aasta vältel valminud gobeläänidest. Näitust eksponeeriti esmakordselt aprillis 2021 galeriis Pallas piirangute tõttu suletud uste taga, nüüd avaneb vaatajal võimalus näha valikut väljapanekust Uue Kunsti […] Vaata lähemalt ›
0
Juunikuu lõpuni on Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus avatud Eesti Köitekunstnike Ühenduse poolt korraldatud köitekunstinäitus “Scripta manent VI”. Näitus on jätkuks mullu ARS Projektiruumis toimunud rahvusvahelisele näituskonkursile, kus osales 130 kunstnikku 15 riigist. „Scripta manent“ (ladina keeles ’kirjutatu jääb’) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Käesolevale näitusele on valitud 26 eesti kunstnikku, kes on köitnud Valdur Mikita tekstikogumikku „Forestonia. Estwald. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tervisemuuseum avab täna vaimsest tervisest ja õnnest rääkiva näituse “Palju õnne!?” Näitus tutvustab teaduse avastuste kaudu õnne olemust, neurokeemiat ja positiivse psühholoogia jõudu. Tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?” uurib seda, mis teeb inimesed õnnelikuks ning juhib tähelepanu heaolu ja vaimse tervisega seotud küsimustele. Tegemist on õnne märkamise näitusega, mille eesmärgiks on puudutada igaüht emotsionaalselt ning […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tekstiilikunstnike Liit jagas märtsi lõpus traditsiooniliselt aastapreemiaid ning kuni juuni lõpuni on Aasta Tekstiilikunstnik 2020 preemia nominentide näitus avatud Tallinnas ARS Kunstilinnakus. VIIS on märk viiest nominendist, aga kannab endas ka tähendust elamise viis, sedaviisi, kuidas midagi tehakse või kuidas miski toimub, tegevuse või toimumise laad, moodus, meetod, võte. Kõik preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2020 […] Vaata lähemalt ›
0
21. mail anti Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril auhinnad viiele parimale Vikipeedia keeletoimetamistalgutel osalenule. Neljandatel talgutel toimetati peaaegu pool tuhat artiklit ja kõigi talgute jooksul kokku on neid parandatud ligi 2500. 1. detsembrist 14. märtsini toimunud talgutel toimetas 23 osalist 491 Vikipeedia artiklit. Nelja aastaga on talgulisi olnud 79, mõni neist on osalenud mitmel aastal. Parimate […] Vaata lähemalt ›
0
Sel pühapäeval avab Viinistu kunstimuuseum Eduard Wiiralti saalis uuendatud väljapaneku, mis annab ülevaate Wiiralti kui ühe sügavmõttelisema ja peenetundelisema eesti kunstniku loometeest ja šedöövritest. Viinistu kunstimuuseumis asub suurim ja mitmekesisem Wiiralti teoste erakollektsioon, mis hõlmab enam kui 200 teost kunstniku Pariisi-perioodist, sõja ajal ja järel loodust. Eduard Wiiralti (1898 – 1954) kunsti sisusügavus, ere stiil […] Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalal avab oma uksed 17. Veneetsia arhitektuuribiennaal. Pandeemiast tulenevalt oleme otsustanud Eesti paviljoni näituse „avada vaikselt“ ja, nagu mitmed teised riigid, kutsuda Teid Veneetsia arhitektuuribiennaalile sügisel. Ajale kohaselt tähistame aga biennaali avamist veebisaatega, mis tutvustab kuue biennaalil osaleva riigi näituseid. Veebisaade „SPACE ME UP: borderless living“ 21. mail Reedel, 21. mail, kell 15.30 läheb […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu seadus kohustab, tegi valitsus järjekordse riigieelarve strateegia. Valitsuses, mida juhib Reformierakond, ei saagi teisiti, kui et karjamaale kõige nähtavamasse kohta aetakse hellitavalt Eelarve Tasakaaluks kutsutav püha lehm, kes võilillede puudusel peab toituma botaanikutele seni tundmatust taimest nimega kärbe. Kuigi kärpeseeme kukkus sel korral välja imetilluke ega taha eriti idaneda, on ta juba jõudnud tekitada […] Vaata lähemalt ›
0
August tundub Eesti filmifestivalimaastikul tulevat väga tihe. Traditsiooniliselt toimub augusti alguses, 2. kuni 7. augustini, Tartu armastusfilmide festival „Tartuff“. Nüüd leiame augustist ka teist korda oma toimumisaega edasi nihutanud HÕFFi ehk Haapsalu õudusfilmide festivali, mis leiab aset 13. kuni 15. augustini. Kohe HÕFFi järel on toimuma planeeritud üks uus algatus, mille mõte, tõsi, on olnud […] Vaata lähemalt ›
51
Alustuseks1 nendin, et mõiste „kunst“ all pean silmas loomingulist spektrit kõige laiemas mõttes, nii muusikat, teatrit, kirjandust kui ka visuaalseid kunste. Papa Marx pidas inimühiskonna aluseks tootlikke jõude ja majandussuhteid, kultuur oli n-ö pealisehitis. Sama meelt on ka liberaalne kapitalism. Lääne kultuuriruumis laialt levinud hoiaku kohaselt on kunst luksuskaup, perifeerne meelelahutus, jõudeaja täiteks mõeldud trall. Kui […] Vaata lähemalt ›
0
Pandeemiad on ajalooliselt sundinud inimesi oma elu ümber korraldama ning julgelt tulevikule vastu minema. Ka COVID-19 on niisugune. Tegemist on väravaga ühest maailmast teise. Võime kõndida, kandes kaasas oma eelarvamusi, ahnust ja viha; kandes kaasas oma andmepankasid, surnud ideid ja jõgesid ning meie taha jäävat suitsevat taevast. Või võime kõndida kergelt ja ilma ballastita, valmis […] Vaata lähemalt ›
12
Favela, slum, bidonville – halval lapsel mitu nime. Räpasus, raskused elektriga, puhta veega, kuritegevus, narkootikumid, tulekahjud … Ent kord, kui vaatasin internetis favela pilte, taipasin üht lihtsat asja. Favela kõrval seisis kaks kõrghoonet, peaaegu pilvelõhkujat, kõrget enamvähem siledat valkjat kasti. Jäin mõtlema, kus siis ikkagi inimestel on parem elada, kas favelas, oma jõududega juhuslikust materjalist […] Vaata lähemalt ›
12
Esmaspäeval algas kolm nädalat vältav suurejooneline õppus Kevadtorm. Ligi 7000 meie ja liitlaste kaitseväelast treenib, et meie armast väikest riiki, mis on otsekui metsmaasikas (ütles keegi kord), mitte keegi noppida ei tihkaks. Tänapäeval pole õppusel paugutamine, metsas müttamine mingi ekstreemsus. Hoopis äärmuslikum on telefonide ärakorjamine ehk siis nutipaast: kolm nädalat Twitterita! Meeldivad sulle siis suurte […] Vaata lähemalt ›
21
Eesti riik on praegu nagu vahva rätsep, kes lööb kaks kärbest ühe hoobiga. Kui tuli uudis, et septembrist koondatakse Kaitseväe Orkester, siis oli raske seda tõsiselt võtta. Loodeti, et see on Martin Heremi strateegiline võte panna kärpeprotsentidele nimed ja näod taha ning nõnda kärpimisest pääseda. See on mõistetav, kuna kaitsekulutused on seotud rahvusvaheliste kokkulepetega aastateks […] Vaata lähemalt ›
0
Ei ole midagi näotumat kui kritiseerida ja olla seejuures ise väljaspool kriitikat. Seepärast on muusikakriitika ajalugu ühtlasi lugu rahulolematusest kriitikaga. Lausa tsüklilise järjekindlusega peetakse seminaridel ja ümarlaudades aru muusikakriitika olukorra üle Eestis, ja kriitika kriisi tunne on olnud õhus lakkamatult. Mis on muusikakriitika ülesanne, kuidas see toimib ja kes seda veel üldse loeb? Heal kriisil […] Vaata lähemalt ›
27
Sarja viimast lugu kirjutama asudes mõtlesime, mis võiks olla see eriline taim, meie ravimtaimenduse lipulaev, millest kirjutada. Või nagu noorem rahvas kõneleb: Eesti otsib supertaime. Veeretasime taimekesi siia- ja sinnapoole ning paistis, et kõik kanged on juba eelnenud üheteistkümnes osas lahti seletatud. Arutasime kuldvuntsi, eelmiste aastate moeröögatust, mis pidavat viima vähktõve ja hommikul sööduna andma […] Vaata lähemalt ›
69
Paide teatri ja Pariisi Théâtre de la Ville’i „Poeetilised konsultatsioonid“, telefonil Johannes Richard Sepping, Maria Paiste või Kirill Havanski. Pandeemia algusest saadik on „Poeetilisi konsultatsioone“ Emmanuel Demarcy-Mota juhtimisel viinud telefonitsi läbi rohkem kui 150 näitlejat üle maailma. Paide teatri näitlejad kohtuvad sel viisil oma publikuga alates 20. IV. Enam-vähem samal ajal, kui kuulsin tollest telefoniteatri […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
0% |
Investor
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Digigeenius
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
31.03.2026 07:57
Viimane uuendus: 07:54.
Uudiste reiting uuendatud: 07:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)