Väikese viiruse suurt pilve globaalse küla kohal kipume pidama kogu inimkonna tulevikku määravaks, kuid maailma vabade riikide vabas ühiskonnas toimuvad õnneks pandeemiast hoolimata korralised valimised, mille kaal on mõnel maal pikemas perspektiivis hoopis suurem kui see, kas ja kuidas terviseametnikud ja meedikud või ka enne viirust hoopis millekski muuks mandaadi saanud poliitikud ühiskonna sulgemise ja […] Vaata lähemalt ›
0
21. novembril 2020 sai Eesti Kontserdi peaprodutsendiks Maarit Kangron, kes on viimased tosinkond aastat elanud väljaspool Eestit. Enne õpinguid Hispaanias ja Londonis Guildhalli muusika- ja teatrikoolis töötas ta rahvusooperi Estonia orkestris tšellistina. Inglismaal tegi ta karjääripöörde, asudes algul assistendi ja siis juba mänedžerina tööle tippagentuuri IMG Artists. Londoni muusikamaailma kuumust soovib ta tuua ka siinsesse […] Vaata lähemalt ›
74
Kaja Kallase valitsuse mesinädalad on otsa saanud ja kätte jõudnud poliitika argipäev. Esimese tõsisema proovitööna on valitsus saanud valmis oma esimese eelarvestrateegia, mille kärpekavast õhkub tosina aasta tagust reformierakondlikku kopituslõhna. Koroonakriisis nägime valitsuse otsustusvõimetust ja vabandasime seda kogenematuse ja erakordse survega. Valminud eelarvestrateegia reedab hoopis sügavamat poliitilise otsustusvõime kriisi, mille on põhjustanud meie noore (esindus)demokraatia […] Vaata lähemalt ›
27
„Kas teil on ka olnud deja vu’d, proua Lancaster?“ „Ei, aga ma võin köögist küsida.“ „Lõputu küünlapäev“ Filmi kui kunstiliiki saab üsna täpselt kokku võtta kirjeldusega „audiovisuaalne pettus“. Eks aja ja ruumi mõistega manipuleerimine on kohandatav üldse narratiivsetele kunstiliikidele, kuid kui näiteks kirjandus ja teater on aja loomuliku kulgemisega võimelised samuti efektiivselt töötama, siis film […] Vaata lähemalt ›
117
Vahuriga kohtusime tänu kunstile. Esimest korda siis, kui kaheksa aastat tagasi Voronja galerii avasime. Teadsin, et ta on kirjanik, ja tundsin isegi pisut uhkust, et ta kohale oli tulnud. Vahetasime Vahuriga mõne sõna ning saime talt kingiks pudeli omatehtud koduveini, mille sealsamas näituse avamisel punkarite tervituseks ka ära jõime. Mõni aasta hiljem võttis Peeter Allik […] Vaata lähemalt ›
273
„Feminismist?“ – „Jälle!“ Kas seda kõike on vaja jälle üle korrata? See „kõik on ju teada“ ja sellest on „nii palju räägitud“. Jah, on tõesti palju räägitud, tüdimuseni korratud, aga XXI sajandil on Eestis ikka veel olukord, kus avalikus mõtteruumis on vastuvõetav käsitleda naisi valdavalt rahvuskehandi taastootmist võimaldava instrumendina. Sünnitusmasina mõtteviisi esindajateks on tavapäraselt vanemad […] Vaata lähemalt ›
30
Milline kirjanik on julge? Mis on see kirjaniku julgus? Kuidas olla julge turvalises demokraatlikus ühiskonnas? Kirjaniku vaprus või julgus (courage of the writer) on valitud juunis Amsterdamis toimuva Euroopa kirjandusöö festivali teemaks. Lahke osaluskutse võtsin heal meelel vastu, sest teema tundus intrigeeriv: parajalt paatoslik, aga eluline ka. Eks ole julgus kirjanikele ja muudele loojatele kallis; […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanus Samma isikunäitus „Muster“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 23. V. Mis juhtub, kui homoerootilisi fetišobjekte kaunistavad rahvuslikud mustrid? Mis juhtub, kui tuua homoseksuaalsus rahvuslikku mustrisse? Ameerika soouurija Jasbir K. Puar kirjutab oma 2007. aastal avaldatud raamatus1 homonatsionalismist rahvuslikkusena, millesse on lülitatud homoseksuaalsus. Homonatsionalism märgib teatud tüüpi queer-subjektide kuulumist rahvuse hulka. See on samm edasi homonormatiivsusest, mis […] Vaata lähemalt ›
45
Maalikunstnike liidu näitus „Ajutine pind“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 30. V. Näituse korraldustiim Jaan Elken (kuraatoritekst ja kujundus), Tiiu Rebane, Marie Virta (UKM) ja Linda Elken. Näituse teema osutab millelegi ruumilisele ehk pinnale, ent ka selle sõltuvusele ajast ehk ajutisusele. Niiviisi võiks taandada kogu ettevõtmise konstantseks hõljumiseks aegruumis, kus me kõik nagunii paratamatult viibime, füüsikaliseks […] Vaata lähemalt ›
53
Sõnade „loodus“ ja „kultuur“ kasutamine on nii enesestmõistetav, et enamasti ei juurelda selle üle, mis sõnasildi taga. Seda tehes aga mõte takerdub ja õhku jäävad vastuseta küsimused. Mis on kultuur, mis on loodus? Kus on nende piirid? Kes on kultuuri kandjad? Missugune on kultuuri ja looduse suhe? Loodusest, kultuurist ja kultuuri kandjatest Mõistete definitsioone saab […] Vaata lähemalt ›
17
ERSO sarja „Maestro“ IV kontsert „Elts ja Pärt“ 7. V, ERSO TV veebikontsert. Solistid Marcel Johannes Kits (tšello) ja Maarit Gerretz-Traksmann (klaver), ERSO ansambel (Mari-Liis Vind – flööt, Guido Gualandi – oboe, José Carlos Domínguez Almela – klarnet, Ye Pan – metsasarv, Erki Möller – trompet, Andres Kontus – tromboon, Arvo Leibur – viiul, Rain […] Vaata lähemalt ›
0
Kui sattusin tudengina Manchesteri, haaras see linn mu mitmekultuurilisuse, muusika ja omapärase linnamaastikuga endasse. Räämas tehasehooned, mis linnapildis domineerisid muutsid ruumi siiski elavaks. Avatus elustiilidele, kultuuridele ja igat sorti iseolemisele tundus vabastav ja põnev. Manchester on tuntud kui pioneeride linn: siit algas tööstusrevolutsioon, siin võideldi orjanduse vastu Ameerikas, siin sündis sufražettide liikumine. Aktiivses protestikultuuris väljendub see ka praegu: viimastel aastate Vaata lähemalt ›
0
Eile, 13. mail tähistas 80. sünnipäeva soomlannast estofiil, kõigi soome estofiilide emaks nimetatud Eva Lille. Tähistatagu seda kindlasti ka Eestis, kus, nagu mõistagi ka Soomes, on arvukalt neid, kellele ainuüksi ta nimi juba ütlebki kõik – selles on kogu tema seotus ja tegevus Eesti heaks 1964. aastast siiani. „Estofiil“ võtab ehk kõige üldisemalt kokku tema elutöö ja […] Vaata lähemalt ›
356
Kui suvisel ajal Kolkja külas Peipsimaa külastuskeskuse hoovi sisse põigata, võib tähelepanelik külastaja märgata asju, mida esmapilgul ei oskagi millegagi seostada: aiamaal on kellakujuliselt sektoritesse kaevatud peenar, mida valvab malmpeaga hernetont; palginotile on valmis seatud ühemehesaag, mida teisest otsast pingutab kaseritv; sisehoovis ehk dvor’is võib silmata kummalist, gloobuse ja korvikesega lennumasinat; kaevu ääres tervitab tulijaid […] Vaata lähemalt ›
44
Helene Schmitzi näitus „Mõeldes nagu mägi“ Fotografiskas kuni 19. IX. Tõsimeelsemaks vahelduseks moefoto ja nooruse esteetikale on Fotografiskas jutuks võetud elurikkuse erosioon planeedil Maa. Teemavahetuse on galerii näitusepoliitikasse toonud Helene Schmitz, Rootsi tunnustatud loodusfotograaf ja aktivist, kes ei pea end kunstnikuna enam tõestama – kõik on justkui saavutatud. Kodumaal armastus, rahvusvaheline edu, hellitav meediatähelepanu, loodusteadlaste, kunstifilosoofide […] Vaata lähemalt ›
0
6. mail avati Tallinnas uus galerii – Kadrioru Plaza galerii (Vesivärava tänav 50), mille tähelepanu keskmes on maalikunst. Näituseprogrammi hakkavad koostama maalikunstnike liidu töörühm Vilen Künnapu, Karl-Kristjan Nagel ja Tiiu Rebane. Kas uus galerii on mõeldud ainult maalikunstnike liidu (EML) liikmetele või kõikidele, kes kasutavad visuaalseks eneseväljenduseks maalikunsti? Galerii keskendub tahvelmaalile, klassikalisele 2D-formaadile ning tahame […] Vaata lähemalt ›
132
„Eraldatuses” Tartu Kunstimuuseumis 15.05.2021—27.06.2021 15. mail avatakse Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia magistrantide kureeritud näitus „Eraldatuses”, mis käsitleb erinevatel aegadel ja erinevates kohtades kogetud eraldatust läbi aknast välja vaatamise motiivi. Näitusel kohtuvad rahvusvaheliselt tuntud Ilja Kabakovi ja eesti klassikute Ülo Soosteri, Jüri Arraku, Karl Pärsimäe, Nikolai Kormašovi, Andres Toltsi, Ilmar Malini ning Kai Kaljo looming. Näitus […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kunstimuuseumis on alates 15. maist avatud grupinäitus „Metsikud“. Näitus jääb avatuks 3. oktoobrini. 1990ndad tõid endaga kaasa ühiskondliku elu liberaliseerumise ja vabaturumajanduse, mis avaldas suurt mõju ka Eesti kultuuriruumile. Kunstnikud esitasid väljakutseid esteetilisele väljenduslaadile ning katsetasid kunsti piiridega. Kui üheksakümnendad olid noorusliku uljuse, energia ja uute võimaluste aeg, siis nullindatel hakkas eelneva kümnendi hoogne […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast pikka pausi annab TÜ Sihtasutus tänavu taas välja J. V. Veski nimelist stipendiumi, vt https://sihtasutus.ut.ee/otsing?q=veski Johannes Voldemar Veski stipendium on asutatud tema tütre Asta Veski poolt 1995. aastal. Stipendiumiga toetatakse Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava eesti keele erialal õppivaid bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi. Stipendiumi saaja kuulutab Tartu Ülikooli sihtasutus välja J. V. […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 14.05.2021, saab alguse Kohila Raamatukogus Kõrgema Kunstikool Pallase skulptuuriosakonna üliõpilase diplomitöö isikunäitus. ´´Ma hoian sul silma peal´´ Heili Rungi on lõpetamas oma skulptuuriõpinguid Kõrgemas Kunstikool Pallases ja avab enda esimese isikunäituse Kohila Raamatukogu fuajees. Näituse kontseptsioon põhineb skulpturaalse olemusega autoritehnikas valmistatud keraamiliste vaaside näol mida on installatiivselt täiendamas lapsepõlvemälestused ja perekonna isiklike lugude kogum. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
31.03.2026 09:27
Viimane uuendus: 09:24.
Uudiste reiting uuendatud: 09:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)