Alates reedest, 27. augustist on A-Galerii SEIFIS avatud Andrei Balašovi näitus SOE SUVI. In English >> Suvi – kirju, värvirikas ja inspireeriv aastaaeg, unistus igavesest paradiisist. Andrei Balašovi viimaste aastate töid koondav näitus peegeldab möödunud erakordselt kuuma suve pisiskulptuuride, objektide ja ehetega, tuues esile metalli ja värvi sümbioosi, otsingud ja eksperimendid erinevates tehnikates ning tehnoloogiates. […] Vaata lähemalt ›
0
Duur-ruum Maria Hommiku maalinäitus Tampere Maja galeriis Maalikunstnik ja muusik Maaria Hommiku isikunäitus ”Duur-ruum” avatakse neljapäeval, 26. augustil kell 17 Tampere Majas. Avamisel esitab kunstnik omaloomingulisi laule klaverisaatel. Maalidel on ruumid erinevate kunstnikule tähenduslike kogemuste, seisunditega. Rohkem või vähem raamistatud avarused. ”Neisse saab vaimusilmas astuda ning kõigis neis on midagi helget sees – ruumid on […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 23. augustist saab Eesti Vabaõhumuuseumis ning veebi vahendusel kogeda Sirje Runge installatsiooni “Suur Armastus / Kaunis Lagunemine”, millega kunstnik loovutab loodusele oma kümnemeetrise õlimaali „Suur Armastus“ (2003). Monumentaalne maal püstitatakse vabaõhumuuseumisse spetsiaalselt selle tarbeks ehitatud metallkonstruktsioonile ning jäetakse seejärel looduse stiihiate kätte lagunema. Protsessi lõpptähtaega ei oska keegi ette näha ning videokaamera vahendusel saab […] Vaata lähemalt ›
0
26.-28. augustil hübriidsündmusena Viinistu kunstisadamas esmakordselt toimuva Biotoopia konverentsi uuendatud programmist leiab nii kunsti, muusikat, teadust kui loodusvaatlusi. Konverentsil on elurikkuse säilitamise ja kliimakriisile lahenduste otsimiseks ühendatud teadus ja kunst, põnevate esitluste kõrvale saavad osalejad nautida ka maailmatasemel kunstiprogrammi. Biotoopia 2021 rahvusvahelise konverentsi külastamine kohapeal Viinistu kunstisadamas või veebiülekande jälgimine Worksup platvormi vahendu Vaata lähemalt ›
0
VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi jaoks loodud kolmeosaline virtuaalnäitus “Tuleviku kaasavara”, mis tutvustab pärandi rikkuse laialdast kasutusvõimalust moekunstis, on nüüd esmakordselt avatud ka laiemale publikule. Näitusel antakse prof Piret Pupparti juhatusel ülevaade EKA moetudengite viimaste aastate etnograafilise moeloomingu sisust. Kõnekate näidetena sellest, mil viisil pärand inimeseks ja loovisikuks olemist mõjutada võib, on näitusel esitatud Karl Joonas […] Vaata lähemalt ›
0
Erinevalt Eesti presidendist ei ole mina Afganistani saatuse ja tuleviku asjus kunagi „illusioonis elanud“. Oli algusest peale selge, et Eesti ja tema liitlaste väike seiklus mägedes ei saa võiduga lõppeda, kui kohalikud hõimud arvavad teisiti. Kuigi endiste impeeriumide varemete kõrgustelt vaadates võivad nad tunduda pimedad ja keskaegsed, oli neil tsiviliseeritud ja ülekaalukalt suurema tulejõuga pealetungijate […] Vaata lähemalt ›
0
Me vajame radikaalset sõnavara ja mõttemustrite muutust. Kuidas vabaneda valitsevatest kollektiivse praktika skeemidest, kinnistunud kujutelmadest? 26.-28. augustil Viinistu Kunstimuuseumis esmakordselt toimuva Biotoopia hübriidkonverentsi eel vestlesid Peeter Laurits, Hasso Krull, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Rein Raud. Peeter Laurits: Ilmastik läheb üle maailma järjest imelikumaks. Pandeemiaid puhkeb. Liikide väljasuremislaine intensiivistub, aga praeguses majanduspraktikas on kõigil kohutavalt […] Vaata lähemalt ›
149
Näitus „Kolmainsus: Kunst. Teadus. Ulme“ Voronja galeriis kuni 29. VIII. Kuraatorid Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko, kunstnikud Alar Tuul, Estookin, Siiri Jüris, Eike Eplik, Elo-Mai Mägi, Grisli Soppe-Kahar, Danel Kahar, Regina Mareta Soonsein, Edgar Tedresaar, Markus Kasemaa, Kalju Kivi ja Leonhard Lapin, kujundaja Kaili Kask, graafiline kujundaja Jaanus Kaasik ja valgustuskunstnik Taavi Toom. Näitusel on […] Vaata lähemalt ›
146
Mõtlemine on üks inimtegevusi, mida kunstis palju kujutatakse. Alates Auguste Rodini mõtleja dramaatilisest mõttepingutusest, mis paneb kunstivaataja kikivarvul astum: ära sega tugevat meest, kes üritab üle jõu käivat vaimupingutust; kuni tagamõteteni Mona Lisa peas – mis asja ta muheleb? Isegi sellest ei saa sotti, kas ta üldse muheleb, mis teeb asja seda kahtlasemaks. Kuidas kujutada […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti poliitilist diskussiooni jälgides jääb mulje, nagu pakuksid konservatiivid tõsiseltvõetavat alternatiivi liberaalsele ideoloogiale ja poliitikale. Käremeelselt juhitakse tähelepanu liberaalide valearvestustele, ebakompetentsusele ning silmakirjalikkusele. Alljärgnevas arutluses eeldatakse, et selline mässumeelne konservatism kujutab endast liberalismi populistlikku metamorfoosi.1 Tegemist on ühe võimaliku viisiga, kuidas läbikukkunud liberaalid püüavad taas ennast leida ning kehtestada end tundmatusen Vaata lähemalt ›
374
Ühtevalu kuuleme, kuis pandeemiaga kõik muutub. Paljude töö- ja elukorraldus on saanud uue aluse. Vaktsiinisõdades langevad kauaaegsed tervishoiuametnikud. Meditsiinisüsteemi kohta, mille kaanetüdrukuks on saanud üks toredake, ent siiski veidi edev ja agressiivne perearst, esitatakse aga vähe küsimusi. Kas pole aga just see vald oma paindumatuse ja kroonilise kättesaamatusega eeskoda šahtile, kust algab allavool kahtlejate ja […] Vaata lähemalt ›
0
„Ma ei taha kohe. Ma tahan nüüd ja kohe,“ teatab iseteadlik pesamuna aeg-ajalt irooniliselt, sest teadagi, mida see lastevanemate „kohe“ tähendab. Õnneks tahab ta kõigest, et keegi temaga tegeleks ehk tähelepanu ja armastust. Selle soovi täitmise ökoloogiline jalajälg on minimaalne. Täiskasvanute soovid on veidi teistsugused (isegi kui nende taga on seesama tähelepanu- ja armastusvajadus ja […] Vaata lähemalt ›
392
dokumentaalfilm „Riigikogu direktor“ Karin Hallas-Murula, „Kuidas arhitektuurimuuseum Rotermanni soolalattu sai“ Tartu Uue teatri „Serafima + Bogdan“ kogumik „Armastus pärast ja teisi lugusid“ Pühalepa muusikafestival Tallinna vanasadama promenaad Suveöö balletigala Müüdud Naeru „Godot’d uutõn“ Art Leete, „Soome-ugri animism kultuurievolutsionistliku teooria allikana“ Vaata lähemalt ›
0
Tõnu Tamm lõpetas 1961. aastal Tartu I keskkooli ja 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 1965–1976 töötas ta Tallinna Riiklikus Noorsooteatris näitlejana, 1977–1992 Draamateatris (1977–1988 näitejuhina) ja 1994–1998 Nukuteatris näitlejana ning 1999–2010 Estonias näitejuhina. Otsekohe meenub Tõnu Tamme rollidest Väikevend. Eks see olene ka meenutaja vanusest, aga lüürilise hingega Väikevend, kes mõtliku vaatlejaloomusena küll […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas kirjutada XXI sajandil armastusest nõnda, et see ei mõjuks klišeena? Tõepoolest, kõik kogumiku 13 autorit on selle üle pead murdnud, püüdnud teadlikult üllatada ja jõudumööda klišeesid vältida: armastus, jah (kas pea kogu kirjandus polegi siis armastusest?), aga proovime nõnda, nagu teised tingimata ei kirjutaks. Võib küll arvata, et raamatu aluseks olnud novellikonkursile teemal „Minu […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, keraamik ja portselanimaalija Ene-Mai Luur. Ene-Mai Luur (neiupõlvenimega Vares), sündis Viljandis 1942. aastal. Tema isa Helmut Vares töötas Viljandi linavabrikus elektrikuna ja ema Maria Vares oli eesti keele õpetaja. Ene-Mai Luuri abikaasa August Luur oli tuntud ajakirjanik ja kirjastuse Kunst peatoimetaja ning direktor. 1964. aastal astus Ene-Mai Luur Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kakskümmend aastat on inimese elus pikk aeg. Just nii palju (tegelikult rohkemgi) kuulus minu elust Eesti arhitektuurimuuseumile: 1. jaanuarist 1991, mil kultuuriminister Lepo Sumera andis selle asutamise käskkirjale allkirja, kuni 31. detsembrini 2010, mil jätsin enne soolalao ukse sulgemist võtmed töölauale. 1991. aastal loodi Eestis palju uusi institutsioone, mis tähistavad tänavu oma 30. sünnipäeva, taastatud […] Vaata lähemalt ›
0
Suveöö balletigala, kunstiline juht Sergei Upkin, direktor Galina Rohumaa, produtsent Danza Estonia. Etendused 31. VII ja 1. VIII Estonia teatrisaalis. Galad, eriti rahvusvahelised, annavad pildi, mis on balletiilmas parajasti esil: milline klassika, millised XX sajandi autorid on õppimist ja esitamist väärt ning millised võib „unustada“. XX sajand oli mälusajand: esimene kord, mil kõrvuti oma aja […] Vaata lähemalt ›
267
Soome-ugri animism köitis XIX sajandi teaduskorüfeede tähelepanu ja oli üks kultuurievolutsionistliku teooria ehituskive. Evolutsionistide jaoks esindasid soomeugrilased Põhja-Aasia rahvaste arusaamasid, aga võrreldi ka soomeugrilaste endi arenguastmeid. Uurali rahvaste usundi kohta saadi andmeid mitmesugustest allikatest, aga praegu käsitlen ainult Johann Gottlieb Georgi ja Matias Aleksanteri Castréni töödest laenatud kirjeldusi. Kujutelmad loomadest, hingest ja surmast Evolutsionistide arust […] Vaata lähemalt ›
391
Haapsalu õudusfilmide festival HÕFF, 13. – 15. VIII 2021. Kaht Haapsalus nähtud Eesti rämpsfilmi – Susanna Šmanjovi filmi „Rikutud hing. Viirus“ (2021) ja Toomas Aria „Õiglus 2“ (2021) – ühendab alustuseks see, et igas viimases kui ühes nende mõlema filmi arvustuses tõuseb kohe pinnale film „Reich of the Dead“.1 Mitte keegi pole seda veel nende […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 21:36
Viimane uuendus: 21:34.
Uudiste reiting uuendatud: 21:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)