On kesksuvi ja selle loo kirjutamise hetkel on ilm lõpuks ilusaks läinud. Kevadveed on ammu ära vulisenud, maa on tahenenud, apikaalsed meristeemid on möödunud hooaja moest läinud kulu vahelt välja tunginud ja vetikad on kalmukividele uued haljad kuued selga plätserdanud. Loodus on kõikehõlmav. Viimaste säilinud garaažikomplekside juures seisavad autod reas, kapotid üle ühe lahti nagu […] Vaata lähemalt ›
45
Kuigi kunstnikud eelistavad oma näituseks kevadet või sügist, ei ole suvine kunstielu puhkuseajale vaatamata pausile läinud, ei varasematel aastatel ega ka nüüd. Pigem on väikelinnades ja külades kunstielu aktiveerunud. Kuid aktiivse kunstielu kõrval on viimased viisteist aastat või veidi kauemgi kummitanud igatsus millegi suurema järele, mis suudaks murda põlv- ja seltskondlikke piire ning jääda aastateks […] Vaata lähemalt ›
0
Pealinna kliimakava rakendamise üle arutavad linna strateegiadirektor Raido Roop, rohepöörde kompetentsikeskuse juhtivspetsialist Marten Kaevats ja analüütik Maila Kuusik. Tallinnas kehtib dokument „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“. Kuivõrd on selles n-ö kliimakavas püstitatud eesmärkide seadmine aastaks 2030 reaalne? Kas Tallinnal on olemas poliitiline tahe kava ellu viia? Raido Roop: Parima […] Vaata lähemalt ›
0
MARI KARTAU: Kõik kaob peale paari tähtsa pisiasja. Intervjuu Mare Trallaga Mare Tralla: „Julgus on suhteline. Ühel päeval olen julge, teisel päeval mitte. See näitus nõudis suuremat julgust, sest see mõjutab ka teisi inimesi, näiteks minu perekonda.“ Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ Pärnu endises vanglas kuni 31. VII. Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ […] Vaata lähemalt ›
0
Ratsionaalarvudel on koma järel mingi number veel: näiteks 0,625. Need on kirjutatavad murdudena: 0,625 = ⅝. Irratsionaalarvud on sellised, mis koma järel kunagi ära ei lõppe. Taolised on π (pii, ≈3,14), e (≈2,71828) või kuldlõige (≈1,618). Komale järgnev ei hakka kunagi korduma, kusagilt matemaatika sügavusest aina lisandub numbreid koma järele. Guinnessi rekordite raamatus on Rajveer Meena, kes […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kuulsaim autojuht Ott Tänak pahandas pärast Lõuna-Eesti teede lõhkumise rahvusvahelist suursündmust, et korraldajad paigutasid viimase kiiruskatse Raadil Eesti Rahva Muuseumi taga trassile, kus uhkete autode taustaks oli mingi võsa ja koledus, aga mitte kohad, mille abil saaks „Eestist ilusa pildi maalida“. Kutselisel roolikeerajal võivad aeg-ajalt ikka asjad segi minna. Probleem ei ole nimelt selles, […] Vaata lähemalt ›
0
Avaldasin 3. juunil portaalis Times Higher Education arvamusloo,1 mis põhines 2021. aasta algul Sirbis ilmunud arvamusel. Selle keskmes oli teadusprojektide bürokraatia absurdsus.2 Exceli tööajatabelite täitmine on tobe ja mõttetu, sest teadlasi sunnitakse Excelis näitama kaheksatunniseid tööpäevi, kuigi üldjuhul ei saa teadusuuringuid teha vaid kella üheksast viieni. Mõnikord kulub vähem aega, mõnikord rohkem ja tööaja mõõtmisel […] Vaata lähemalt ›
0
Selle arvamusavalduse sõnum on: raamatute laenutushüvitistega ollakse peaaegu õigel teel. Autorihüvitusfond avaldas hiljuti rahvaraamatukogudes 2020. aastal elektrooniliselt registreeritud laenutuste statistika ja hüvitiste saajate nimekirja. Raamatute laenutuste eest jaotati 1537 autori ja autoriõiguste omaja vahel 284 457 eurot. Võrdluseks: aasta varem jaotati 1500 taotleja vahel 189 403 eurot. Neile lisanduvad helisalvestiste ja videote laenutuste hüvitised. Mõlemal aastal on eelarvet […] Vaata lähemalt ›
0
Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal.1 Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu on, ette rutates jääb 2021. aasta Cannes’ist täiesti kindlalt meile kõlama see, et esimest korda oli Eesti mitte üksnes […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tänapäeva lugeja raamatusoovitused ei pärine enam pelgalt ajakirjanduses ilmunud arvustustest või poeriiulilt, vaid ka ühismeediast. Bookstagrammer’id ehk Instagrami raamatublogijad ja booktoker’id ehk Tiktoki raamatuteemaliste videote autorid mõjutavad aina enam seda, millest saab müügihitt. Tegu pole mõistagi ootamatu arenguga. Kui midagi on võimalik ühismeediasse sobiva kastmega üle valada, siis seda ka tehakse, sama käib kirjanduse kohta. […] Vaata lähemalt ›
0
Puhtakujulisi rahvusriike ei ole olemas. Ja ometi kasutatakse pidevalt seda kategooriat kui üht ajalookirjutuse alustala. See ongi Ernest Gellneri (1925–1995) raamatu lähtepunkte – „asjaolu, et rahvusprobleem on hakanud näima nii endastmõistetavana, on loomulikult üks rahvusprobleemi aspekt või koguni tema tuum“. Benedict Anderson (1936–2015) kirjutab samamoodi, et „„rahvusluseajastu lõpp“, mida nii ammu on ette kuulutatud, pole […] Vaata lähemalt ›
0
Kati Ots on olnud kunstiväljal aktiivne juba peaaegu kümme aastat: kuraatori, installatsioonikunstniku, projektijuhi, õpetaja ja kriitikuna. Viimased viis aastat on ta olnud spetsialiseerunud avaliku ruumi kunstile ning ühiskondliku õigluse teemadele. Ta on ennast täiendanud Helsingis, Göteborgis, Viinis ja New Yorgis. Kus paikneb linnakunsti kuraator Tallinna linna struktuuris? Kes on sinu tiimikaaslased? Mis kuulub sinu vastutusalasse? […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on kauaaegne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Rahvusooperi Estonia harfimängija Tatjana Lepnurm (snd Dorogova). Leningradis sündinud ja kasvanud Tatjana oli põhilise osa oma elust seotud Eestiga. Tööle tuli ta siia juba õpingute ajal, kui 1972. aastal otsiti Vanemuise teatri orkestrisse harfimängijat. 1974. aastal lõpetas ta harfi erialal Leningradi konservatooriumi. 1975–1991 töötas ta Estonia orkestris ja […] Vaata lähemalt ›
0
ära jäta mu lähedusse lahtist moosipurki söömismasin tuleb [—] ära jäta mu lähedusse värsket raamatut lugemismasin tuleb päev on läinud ta täitmatusse kurku Mart Kangur1 A. H. Tammsaare romaanist „Ma armastasin sakslast“ on mul ikka meeles mõlkunud tore mõtteke, mis tagasihoidlikult, kuid samal ajal ilmekalt illustreerib intellektuaalide majanduslikku olukorda: „lõuapärad on ja hambad on, kõht […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on koos loomaga elanud kaua. Nii koerte kui ka hobuste kodustamine algas umbes 10 000 aastat tagasi; koerad jõudsid inimese igapäevaellu arvatavasti hobusest veidi varem. Praeguseks on koer kodus pigem norm kui erand, hobune aga erakorralise eluviisi indikaator. 2016. aastal oli Eestis registreeritud 10 376 hobuisendit (sh üks eesel). Autosid on 2021. aasta juuni seisuga 912 871, […] Vaata lähemalt ›
171
Tallinna VI rahvusvaheline joonistustriennaal „Impulss“ Arsi projektiruumis kuni 1. VIII. Eestis on kaks graafilise kunsti ja kultuuriga seotud rahvusvahelist regulaarnäitust – paljundatavale (trüki)kujundile keskendunud Tallinna graafikatriennaal ja ainukordset kujutist esile tõstev Tallinna joonistustriennaal. Kui esimesel, ühtlasi neist vanemal, on Eesti taasiseseisvumise järel tehtud valik graafika mõiste kontseptualiseerimise, nüüdiskunstile suurema avatuse ning tugevama kureeritud terviku kasuks, […] Vaata lähemalt ›
0
Tristan Priimägi, „Suur mäng keskmiste kaartidega“ Reili Argus, „Normikeel ja ühiskeel – eesti keel“ Maaja Vadi, Hedi Truu, „Tehnoloogia + stress = tehnostress“ Geili Heinmaa, „Peatus on enamat kui prügikast ja paviljon“ Intervjuu ühiskonnateadlase Mati Heidmetsaga Benedict Andersoni „Kujutletud kogukonnad“ ja Ernest Gellneri „Rahvused ja rahvuslus“ Tallinna joonistustriennaal „Impulss“ Lavastus „Täna õhtul lorem ipsum“ Jüri […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ühissõidukite kasutajad ei esita praegu peatustele suuri nõudmisi. Elementaarne varustus, puhas ümbrus ning arusaadav elektrooniline tabloo on need, mida enim välja tuuakse. Peatuses oodates tajutakse siiski terviseohte ning teistest inimestest tingitud ebameeldivusi nagu suitsetamine, alkoholijoobes isikud, lärmakad teismelised või siis korraga liiga palju rahvast. Kuidas peatuste ruumi ja seisukorda parandada? Ühissõidukipeatused kipuvad muude väliruumi […] Vaata lähemalt ›
0
Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal.1 Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu on, ette rutates jääb 2021. aasta Cannes’ist täiesti kindlalt meile kõlama see, et esimest korda oli Eesti mitte üksnes […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Elias Lönnrot oli 1835. aastal peamiselt karjala runolauludest soomlastele rahvuseepose loonud, näis see läänelikust vaatepunktist kahekordselt anakronistliku aktina. Loodi ju „Kalevala“ ajal, kus eeposeid loeti minevikunähtusteks, ja nende tegevus leidis aset maailmas, mis oli arhailisem „Beowulfi“ omastki.1 Ometi ei seganud või pidurdanud see tõik toona ärkamistuhinas rahvusi endale eeposi ihalemast ega loomast. Folkloori ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.06.2026 00:44
Viimane uuendus: 00:38.
Uudiste reiting uuendatud: 00:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)