„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Paul Kondas lavastas, kirjutas näidendeid, lõi omaenda teatriteooriagi. Mitmekülgsete huvidega meest teatakse peamiselt naivistist maalikunstnikuna. Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema alles hilisemas eas. See, et Ugala teatri suvelavastuses lavastatakse omakorda Kondase maale, on sestap muidugi kaunilt sümboolne. Ugala suvelavastus „Kondas ja maasikasööjad“ (autor Ott Kilusk, lavastaja Tanel Ingi) on õnnestumine (kunsti)-ajaloo populariseerimisprojektina. Paul Kondase lavale toomise kaudu räägitakse Vaata lähemalt ›
14
Kunstigalerii Kogo tähistas kevadel oma seitsmendat sünnipäeva – seitse aastat on piisavalt pikk aeg, et rääkida järjepidevusest, kuid samal ajal ka piisavalt lühike aeg, et endiselt katsetada. Galerii juht Liina Raus räägib, mismoodi tasakaalustada omavahel missioonitunnet ja majanduslikku jätkusuutlikkust, milliseid väärtusi hindab Kogo galerii kunstnikke valides ning miks rahvusvaheline koostöö on väikese galerii ellujäämiseks hädavajalik. Lisaks mõtiskleme Eesti kunstimaastiku tugevuste ja kitsaskohtad Vaata lähemalt ›
44
Katja Kettu kujutab romaanis „Ühe kassi ülestähendusi“ kahe soome naise saatust eri ajal ja Soome eri paigus. Vanemateta kerjusplika Eeva elu hakkab Kettu vaatlema 1917. aastast, teine peategelane on tänapäevas elav Kirjanik, autori alter ego. Esiema Eeva on hariduseta, aga leiab armastuse ja saab lapsi – erinevalt Kirjanikust, kes on heaoluühiskonna kasvandikuna küll haritud, ent kaotab nii armastuse kui raseduse katkemise tõttu ka lapse. Soome ajalugu Kettu kasutab romaanis eri... Vaata lähemalt ›
39
Meie elukvaliteet pole kunagi olnud nii kõrge, nagu see on praegu. Hoolimata sellest, et inimesi on maailma saanud juba erakordselt palju ja Maa ressursid kuluvad järjest kiiremini. Lõviosa heaolu kasvust tugineb teadmiste ülikiirele kasvule ja neist tulenevale tehnoloogiate plahvatuslikule arengule. Esimest neist saab bibliomeetria ajastul mõõta korralike (ehk eelretsenseeritud) teadusartiklite hulga kaudu. Nende arv on juba mitu aastakümmet kahekordistunud iga üheksa aastaga. Teisega on keerulisem, sest. Vaata lähemalt ›
18
„my fem used to be SO on guard with the masculine that ‘serving’ them felt like… being their maid & giving away my feminine power & lowering my value. I was so in this Hyper Independence & Feminism bullshit & „womens intuition is higher than mens one“ & „God is a WOMANNNN“ that it blocked me from sooooo much pleasure & softness without me even knowing“ „if you start relating... Vaata lähemalt ›
78
On suvi, palavus ja ajakirjanduse hapukurgiaeg, mida ainsana rikub elav poliitlaip PPP. Ja nagu jumal masinast, plartsatab sisse SÜNDMUS. Eesti Vabariiki austab oma kiirkäiguga Speed, keda võtavad huilates vastu sajad poisikesed. Ja peaminister. Kisa tõuseb taevani ja somestaarid vaidlevad klahvid punaseks. 30 000 on suur raha. Kopikas võrreldes oksendava siiliga. Lollus. Suur reklaam Ameerikas. Vanad pässid ei tea, mida noored tahavad. Põlvkondade vahed on revolutsioonilistel aegadel alati olnud. Jne, jne. Vaata lähemalt ›
6
Eestlane lätlaste seas. Konstantin Kuningas vestles Priit Piusiga Priit Pius: „Eestlased oleks võinud ammuilma laulupeost filmi teha. Eestlaste ja lätlaste esimesed laulupeod said teoks üle noatera, kiiruga.“ Priit Pius mängib koorijuhti Jurģist Läti‐Eesti draamas „Maa, mis laulab“, mis räägib 1873. aastal toimunud Läti esimese laulupeo loo. Film toob ekraanile rõhumise all elava ühiskonna, kus riigi identiteedi kujunemine kulgeb läbi muusika ja rahvusliku ühtsustunde. „Maa, mis laulab“ läks maksma 3,5 milj Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 25. juulil avatakse Vabaduse galeriis legendaarse graafiku Vello Vinna näitus „Tehis ja ehis“, kus keele- ja sümbolimängud saavad täiesti uue tähenduse. Näitus Vabaduse galeriis pakub võimalust näha kunstniku loomingu kahte olulist suunda: täiesti uued graafikaseeriad, mille valmimine on nõudnud enam kui nelja aasta pikkust pühendumist, ning suuremõõtmelised joonistused, mida varem pole avalikkusele laialdaselt eksponeeritud. Vello Vinna uued graafika kolmikseeriad, mis valmisid aastatel 2021–20 Vaata lähemalt ›
0
Lastekirjanduse keskuses on avatud rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Sea Change. Muutuste meri“, mis toob vaatajani ligi 200 ainulaadset kunstnikupostkaarti üle kogu maailma. Näitus on avatud kuni 6. septembrini 2025. Näitus on osa Worcesteri Ülikooli juures tegutseva Rahvusvahelise Pildiraamatute Keskuse (International Centre for the Picture Book in Society) ülemaailmsest projektist ja selle kuraatoriks on illustraator ning õppejõud Tobias Hickey. Näitus toob fookusesse ookeanide ja ökosüsteemide m Vaata lähemalt ›
0
PEEGELDUSED / REFLEXIONES / REFLECTIONS Isegi lähedaste naabritega võrreldes leiame me paljudele sarnasustele lisaks ka ohtralt kultuurilisi erinevusi. Saati siis kaugemate rahvastega. Erinevus rikastab, aga tekitab ka küsimusi. Kas meid mõistetakse? Kui palju on üldse võimalik aru saada teistsugusest, kas peaksime pingutama või tuleks lihtsalt aktsepteerida? Eesti ja Hispaania asuvad teineteisest parasjagu kaugel. Mitte küll teine teises maailmaotsas, kuid siiski üks ühel, teine teisel Euroopa äärealal. Nä Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurikeskus kuulutas 10. juulil välja rahvusvahelise kuraatorivõistluse, mille eesmärgiks on leida juhtiv kuraatoritiim Tallinna Arhitektuuribiennaalile TAB 2026. Tegemist on Eesti suurima ja olulisima rahvusvahelise arhitektuuri- ja ruumikultuuri festivaliga, mille avanädalaks on 9.–13. september 2026. Konkursi eesmärk on leida tugeva visiooniga kuraatoritiim, kes töötaks välja TAB 2026 keskse teema ja kureeriks festivali põhiprogrammi, kuhu kuuluvad kuraatorinäitus, sümpoosion, visioonivõistl Vaata lähemalt ›
0
Hiljutised kunstikriitilised avantüürid pakuvad mulle omajagu põnevust, kuna mul puudub märkimisväärne kunstiteoreetiline taust. Maalikunst on oma kohalolu kehtestavas visuaalsuses ja vaikivas materiaalsuses hoopis teistsuguse mõjuga, kui on mulle harjumuspärane kirjandus (või film, teater, muusika). Kunstiga mõttevahetusse sattudes tabab mind alati teatav kummastus – tehniline külg võib olla mõtestatavalt hea, muu aga ähvardab vahel käest libiseda. Noblessneris, galeriis Tütar, sattusin silmitsi Kärt Hamme Vaata lähemalt ›
3
Kolme aasta eest Postimehe peatoimetajaks määratud Priit Hõbemägi andis ametisse astudes tõotuse „ehitada lõppkokkuvõttes üles Eesti kõige moodsam digitaalne meediamaja, nii nagu seda mõistetakse Euroopas ja Ameerikas“ (Postimees 6. VI 2022) ja see töö pidi valmis saama kolme aastaga. Ju siis sai, sest äsja kinnitati peatoimetaja uuesti ametisse. Tavalisel meediatarbijal on seda ilmaimet küll raske märgata, kuid küllap on viga lugeja silmades. Aga ka vaenlane ei maganud, vaid sepitses muudkui... Vaata lähemalt ›
0
Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ puudutab. Kas Indrek Koffi vanaisa Herbert Koffi pärast? Jah ja ei. Kolhoosi traktorist Herbert Koff, kes noore mehena pooljuhulikult SSi oli sattunud (veregrupitätoveeringu tõttu jäi see alati äratuntavaks), on meie kõigi vanaisa või onu või keegi sugulane, kellega lapsena sai koos männikoorest lootsikut vesta, juttu puhuda, juubeli- või peielauas (palju neil lapse jaoks vahet) istuda, kellele poest paberosse tuua (vanaisa seletus- ja... Vaata lähemalt ›
0
Kui teised õpilased lugesid gümnaasiumis päris raamatuid, siis minule ulatas õpetaja alati pildiraamatu. Polnud suurem asi lugeja. Ma ei ole raamatuarmastaja. Vahel tundub, et lausa vihkan neid. Nagu teatritki. Iga uus raamat on raskus. Olgu peale, peab lugema. Avan järjekordse raamatu, kuhu on keeruline sisse pääseda. Keel on totakalt ilutsev, laused liiga pikad ja teema ei puuduta. Mina ikka loen. Loen edasi. Pean lugema. Pean iga raamatu lugema lõpuni. Mitte... Vaata lähemalt ›
0
Indrek Koff on kirjanik ja tõlkija, kellelt on tunnustust pälvinud lasteraamatute kõrval ilmunud ka mitu teost täiskasvanutele. Nende hulgas leidub Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna saanud lõikavalt rahvuseirooniline, samal ajal igas eestlases kodust äratundmist tekitav „Eestluse elujõust. Hüsteeriline traktaat“ (2010). Koffi uusim teos, koostöös Saksamaal elava Ukraina kunstniku Olena Londoniga sündinud „Ära oota midagi“ sisaldab samuti endas universaalset eestlase lugu, kuid on si Vaata lähemalt ›
0
27. mail andis Perekond Kreisi Fond üheteistkümnendat korda välja arhitektuuripreemia, mis läks seekord muinsuskaitsjale Madis Tuuderile. 2012. aastal ellu kutsutud fondi asutaja oli varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema kirjandusõpetaja Heljo Kreis. Preemia eesmärk on väärtustada Eesti arhitektuuris peavoolust kõrvale jäänud huvitavaid ilminguid, alternatiivseid lahendusi ja mitmekülgseid loojaid. Tänavu anti esimest korda preemia üle ilma Heljota: üheksakümne seitsme aasta vanusena lahkus ta. Vaata lähemalt ›
24
1. Ameerika mõtleja Donna J. Haraway kuulub nende sekka, kelle eesmärk on anda jõudu ja häält neile, keda kiputakse vaigistama, nõrgestama ning seetõttu ühiskondlikult lausa olematuks pidama. Tema kirjutus on suunatud rõhumise, väljaheitmise, väljasuretamise, domineerimise, hülgamise, genotsiidi, ekspluateerimise jmt vastu. Kuid Haraway ei kirjuta otseselt vastu, tema pearõhk ei ole kritiseerimisel, vaid millegi uue loomisel. See tähendabki ennekõike ruumi tekitamist ja andmist neile, kes ei saa kõnelda, se Vaata lähemalt ›
0
„Üks ühele. John & Yoko“ on süvitsi minev pilguheit John Lennoni ja Yoko Ono ellu pooleteise aasta jooksul (1971–1973), mil nad elasid oma esimeses New Yorgi korteris Greenwich Village’i linnaosas. Vaataja tõmmatakse Nixoni-aegse pulbitseva Ameerika keskmesse, mil tänavatel toimusid vägivaldsed protestid Vietnami sõja vastu ja inimesi vangistati aastateks üheainsa pläru omamise eest. Samal ajal õitses flower-power-liikumine, mis võitles rahumeelselt valitseva süsteemi vastu, televiisoris reklaamisid korrali Vaata lähemalt ›
0
Kui kuus aastat tagasi ilmutasid võimuesindajad Euroopa rohelepet tutvustades ootusärevust ja silmasära, siis nüüdseks on see sära tuhmunud leppe ümber käiva poliitilise lõhenemise ning tugevate vastuhäälte tõttu, mis muu hulgas naeruvääristavad nii kliimakriisi kui ka kokkuleppeid selle leevendamiseks. Otsustajate kõnepruuki on eriti silmatorkava karuputkena sugenenud „konkurentsivõime tugevdamine“, mis on vajutanud tugeva pitseri ka roheleppe käsitlusse. ELi uue rahastusperioodi põletavate teemade ampluaa Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 6 |
ERR
|
12% 4 |
Õhtuleht
|
11% 4 |
Uued uudised
|
10% 6 |
Maaleht
|
8% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.12.2025 21:01
Viimane uuendus: 20:58.
Uudiste reiting uuendatud: 21:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)