Mõtisklust vabadusest on kõige parem alustada oma koduse kunstimätta otsast. Vabadus seostub siis esmalt võime, võimaluse ja võimestatusega ennast parimal moel teostada. Iga eneseteostus nõuab meisterlikkust. Meisterlikkuse saavutamine omakorda järjepidevat ennast piitsutavat harjutamist. Harjutamine on enesepiiramine suurema vabaduse nimel. Graafik suurendab väljendusvabadust joonistamise, poksija peksasaamisega. Selle nimel on nad nõus loobuma naudingutest ja hüvedest. Maalikunstnik Laurentsius on öelnud Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeval kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Ilukirjanduse žürii esinaine Sirje Olesk teeb siinkohal tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta ning ettepaneku, kuidas leida headele raamatutele rohkem lugejaid. Oleski kõrval kuulusid žüriisse Berit Kaschan, Tanar Kirs, Asko Künnap ja Joosep Susi. Eelmisel aastal leidis eelmise žürii esimees Märt Väljataga, et eesti proosa põhiteemad on loovus, […] Vaata lähemalt ›
0
XIX sajandil avati muuseume paljudes Euroopa ja Ameerika suuremates linnades. Need olid välja kasvanud õukondade ja aristokraatide kogudest – kuriositeetide kabinettidest ja pildigaleriidest. XIX sajandil liikusid kollektsioonid kitsast kodusest keskkonnast välja – neid taheti näidata avalikkusele. Paljude muuseumide aluseks ongi erakollektsioonid. Mõneti said muuseumid koduse ruumi laienduseks, kus linna eliit veetis aega ja korraldas kokkusaamisi. […] Vaata lähemalt ›
6
Prantsuse arhitektide Anne Lacatoni ja Jean-Philippe Vassali mantra on „ära kunagi lammuta, ära kunagi eemalda või asenda, selle asemel muuda, lisa ja taaskasuta“. 16. märtsil teatati, et nad on tähtsa rahvusvahelise Pritzkeri arhitektuuriauhinna 2021. aasta laureaadid. Anne Lacatoni ja Jean-Philippe Vassali tegevus tõestab, et arhitektuur ei ole ainult kitsa ringi siseasi, vaid sellega suudetakse lahendada […] Vaata lähemalt ›
0
Kas suudame ja tahame asustada Marssi? Filosoofiaprofessorite taandumine Peep Nemvalts, „Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa“ Intervjuu ilukirjanduse žürii esinaise Sirje Oleskiga Mario Vargas Llosa „Paha tüdruk“ Elektriteater. Kümme aastat hiljem Intervjuu noore skulptori preemia laureaadi Sarah Nõmmega Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku autasu läks Lätti püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini“ klaasikunstinäitused tarbekunsti- ja disainimuuseumis: Pilvi Ojamaa uuem looming, […] Vaata lähemalt ›
0
USAs sõjavangi seisundis raketikonstruktor Wernher von Braun avaldas 1952. aastal saksa keeles raamatukese „Marsiprojekt“.1 Von Brauni erakordselt suurejoonelise inimeste maailmaruumi väljumise visiooni tiražeeris artikliseeriana ajakiri Colliers. Esimese sputniku stardini oli jäänud viis aastat, kuid peale tehiskaaslaste oli kirjeldatud asustatud kosmosejaama ning Kuu ja Marsi külastamist ja asustamist. Von Braun kavandas lendu Marsile suurejooneliselt: orbiidile ümber […] Vaata lähemalt ›
2
Linn on loodud inimese poolt ja inimese tarbeks. Linna kui elukeskkonna pluss on alati olnud tihedus ja mitmekülgsus ning lühikesed vahemaad ehk kõik vajalik on käe-jala juures. Linnaruum on elav, kui seal on piisavalt jalakäijaid. Sellegipoolest väärtustatakse inimest kui ruumi kasutajat linnaplaneerimisel ebaõiglaselt vähe. Mis teeb linnaruumi meeldivaks ja arvestab jalakäijate heaoluga? Ruumikogemus Tallinna Kesklinna […] Vaata lähemalt ›
7
Püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini“ tarbekunsti- ja disainimuuseumi III korruse saalides. Kuraator Kai Lobjakas, näituse kujundajad Edina Dufala-Pärn, Martin Pärn ja Sven Sõrmus (Iseasi) ning graafiline disainer Indrek Sirkel. Seoses Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud piirangutega on muuseum suletud. Eelmise aasta detsembrikuus tarbekunsti- ja disainimuuseumi III korruse saalides avatud püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini“ on Eesti XX sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
Margit Sutrop ja Tõnu Viik naasid pärast pikki välismaal veedetud rännu- ja õpinguaastaid Eestisse ja asusid siin vastavalt Tartu ülikoolis ja Eesti humanitaarinstituudis filosoofiat edendama. Nüüd on kaks pikaaegset filosoofiaprofessorit otsustanud liikuda uutele jahimaadele: Sutrop siirdus jaanuari lõpus riigikokku, Viik vannutatakse mai keskel Tallinna ülikooli rektoriks. See annab põhjuse asjaosalistelt küsida, kuhu on eesti filosoofia […] Vaata lähemalt ›
9
MARIA MÖLDER: Digikultuur, digilõhe ja digipööre Viimastel nädalatel on rohkesti kõneainet andnud Euroopa fondid, eriti taasterahastu (RRF). Rahastu mahust 20% tuleb suunata digipöörde ja 37% rohepöörde toetamiseks. Kultuurivaldkonna seisukohalt on kõige olulisem, et taasterahastu puhul on ühtlasi antud tungiv soovitus kasutada sellest 2% kultuurivaldkonna hüvanguks. Euroopa muusikainstitutsioonide esindajad saatsid hiljuti riigijuhtidele ka sellekohase avaliku meeldetuletuskirja. Paraku ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
23. märtsil otsustas Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu välja kuulutada konkursi direktori ametikoha täitmiseks alates 01. juunist. Direktori ülesanneteks on: • Kujundada Eesti Kirjandusmuuseum nüüdisaegseks teadus- ja mäluasutuseks, mille roll on mõtestada humanitaarteaduste ja ühiskonna seoseid, säilitada ja uurida eesti kultuurivara ning olla humanitaarteadusliku uurimistöö ja digihumanitaaria üheks eestvedajaks Eestis. • Seada selged sihid Eesti Kirjandusmuuseumi teadustööle […] Vaata lähemalt ›
0
Taaskord korraldab Vabamu koos Feministeeriumiga Noorte Vabamu egiidi all lugemisringi, kus käsitletavaks teemaks on naise rollide jagunemine karjääri ja peresiseste kohustuste vahel. 27. märtsil toimub arutelu vene keeles ja 3. aprillil eesti keeles. Lugemisringidest on oodatud osa võtma eelkõige 14-19aastased noored, kuid osaleda võivad ka teised huvilised. Feministlikke teemasid käsitlev veebipõhine lugemisringide sari sai alguse selle aasta märtsis ning nende käigus avastatakse ja arutatakse naiste õ Vaata lähemalt ›
0
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis viib kultuuriministeeriumi tellimusel läbi uuringut “Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus”. Rakendusuuringu põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Projekti raames määratletakse ja kaardistatakse vabakutselised loovisikud, analüüsitakse nende toimetulekuviise ja sots Vaata lähemalt ›
0
ASSITEJ International on seda päeva pühitsenud igal 20. märtsil alates 2001. aastast. 2012. aastast on päeva hüüdlauseks olnud „Vii laps teatrisse juba täna!“. Üleskutse eesmärk on olnud võimaldada lastele ja noortele paremat ligipääsu kunstile, juhtides tähelepanu just instantsidele ja inimestele, alates sponsorist kuni piletiostjani, kellest on noorte kunstini jõudmine ja kunstikogemus sõltuvuses. Ent tundub, […] Vaata lähemalt ›
0
ASSITEJ International on seda päeva pühitsenud igal 20. märtsil alates 2001. aastast. 2012. aastast on päeva hüüdlauseks olnud „Vii laps teatrisse juba täna!“. Üleskutse eesmärk on olnud võimaldada lastele ja noortele paremat ligipääsu kunstile, juhtides tähelepanu just instantsidele ja inimestele, alates sponsorist kuni piletiostjani, kellest on noorte kunstini jõudmine ja kunstikogemus sõltuvuses. Ent tundub, et […] Vaata lähemalt ›
0
Vägivald jääb vägivallaks, ükskõik milliseid täpsustavaid või pehmendavaid sõnu sellele ette liita. Oletajad ja ennustajad on küllap õigesti pakkunud, et pandeemia oma piiravate reeglitega võib suurendada eeskätt vägivalla varjatumaid liike. Perevägivald, lähisuhtevägivald, aga ka töökiusamine. Kus on võimalus ja ettekääne, seal ei jäta vägivald end ilmutamata ning kannatajaks pooleks, ohvriks, on ülekaalukalt naised. Reaalajast kaugel […] Vaata lähemalt ›
0
Sigrid Viir on kunstiakadeemia fotoosakonna 2009. aastal lõpetanud kunstnik, kes on viimase kümne aasta jooksul käsitlenud selliseid teemasid nagu kunst ja majandus, ühiskonda sobitumine, rutiin, töö ja puhkeaja ühitamine, import ja eksport. Tema tee on palistatud tunnustuse ja äramärkimisega: noore kunstniku preemia (2010), Pulse Prize ja Balti assamblee medal (2012) ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013 […] Vaata lähemalt ›
5
2020. aastal ilmus Eestis 120 algupärase ilukirjandusliku lasteraamatu esmatrükki (95 proosa- ja 25 luuleraamatut). Eesti lastekirjanduse seis on olnud viimasel kümnendil püsivalt hea: meil on hulk väga häid kirjanikke, meie lasteraamatute kujundus ja illustratsioon on maailma tasemel. Ja ehkki uute teoste massiivi hulgas on päris palju sellist kraami, mida lastele ja nende vanematele ei soovitaks, ilmus […] Vaata lähemalt ›
0
2018. aasta suve lõpus prognoosisin kuulujuttude ja kõhutunde pealt, et nublu debüütalbum ei lase end enam kaua oodata.1 Kümmekond pala olid juba väljas ning nublu kuulsus näis jõudvat punkti, kus meedia huvi kaalub üles publiku oma. Paras aeg, et teha paus ja bränd läbi mõelda. Üle kahe aasta tuli mul oma sõnu süüa: singleid tilkus […] Vaata lähemalt ›
7
Rääkides Euroopa ja maailma filmifestivalide suurnimedest, ei pääse ka kuidagi mööda koroonakorrektiivi kaalumisest. Euroopas on kolm suurimat filmifestivali: Berliini, Cannes’i ja Veneetsia oma. Kõige valusamalt saadi pihta Cannes’is, kus tuli üritus pärast mitmeid kevadisi edasilükkamisplaane üldse ära jätta. Cannes’i programmi valitud filmid said filmi algustiitritesse kvaliteedisildi „Cannes 2020“, et astuda siis üht jalga longates ja […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Naine
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 18:03
Viimane uuendus: 18:00.
Uudiste reiting uuendatud: 17:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)