ANNELI OTT: „Regionaalsuse aspekt peab olema iga poliitilise otsuse juures.“ Kultuurilehe peatoimetaja intervjuu kultuuriministriga Kaarel Tarand: Kriisiaasta jooksul on iga professionaalse kunsti ja kultuuritegevuse ala oma hädade ja probleemide kohta ministeeriumile tohutult sisendit andnud. On seda tegutsemiseks piisavalt? Anneli Ott: Kus see mõõdupuu asub? Mis meil on, sellega töötame, ja nagu kõigis kriisist rohkem puudutada […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 10. märtsil kell 18 algab Elava ruumi loengusarjas haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro e-loeng “Suurtest pisiasjadest linnaruumis”. Loeng lingil: https://us02web.zoom.us/j/88117379476 Loeng kantakse üle ka Facebookis. Loengus “Suurtest pisiasjadest linnaruumis” keskendutakse linnaruumi ja inimese vastasmõjule. Nii, nagu hubase kodu loomine võtab aega ja tähelepanu, ei sünni ka pikemalt kohal viibima kutsuv linnaruum iseenesest. Inimeste vajadused linnaruumi kasutamisel ja […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna laureaadid. Luuleauhind Hasso Krull, „Tänapäeva askees“ Žürii põhjendus: „Väikesed poeetilised palad, mis suunavad mõtte suurtele asjadele.“ Proosaauhind Ülar Ploom, „Armukadeduse lopergune nägu ja teisi jutte“ Žürii põhjendus: „Täpse pilgu ja sooja tundega kirja pandud elegantsed novellid.“ Eripreemia Kaja Kann, „Tänavatüdruk“ Žürii põhjendus: „Tallinna Ülikooli tudengielu kajastamine värskes ja ilukirjanduslikult veenvas […] Vaata lähemalt ›
0
25. märtsil möödub märtsiküüditamisest 72 aastat. Küüditatute lugude jäädvustamiseks jätkab okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu 2020. aastal alguse saanud kogumisaktsiooni, mille eesmärgiks on koguda Siberisse küüditatute mälestusi ning mälestustega seotud esemete fotosid. Kogutud materjali lisab Vabamu veebipõhisele virtuaalnäitusele „Ajalugu asjades“. Möödunud aastal saadeti muuseumile 40 lugu ja fotot esemetest, kirjadest ning märkmetest, millest loodi virtuaalnäitus Vabamu […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval, 15. märtsil algusega kl 14 tähistab Eesti Kirjandusmuuseum MS Teams keskkonnas emakeelepäeva traditsioonilise ettekandekoosolekuga. Samuti antakse koostöös Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitaliga sel päeval üle Gustav Suitsu nimeline luulepreemia. Emakeelepäeva korraldaja Krista Ojasaare sõnul on tegemist iga-aastase sündmusega, kus kirjandusmuuseumi inimesed ja kutsustud külalised esinevad avalikkusele ettekannetega eesti keele ja meele teemadel. „Püüame emakeelepäeva ettekandeid välja […] Vaata lähemalt ›
0
Vikerraadio tähistab emakeelepäeva e-etteütlusega, mis sel aastal toimub 15. märtsil algusega kell 10.25. Sissejuhatuseks saab läbi selle nädala teadmisi värskendada erinevate kaasavate tegevustega. E-etteütluse tekst loetakse Vikerraadio eetris ette 15. märtsil kell 10.25 ning see tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse aknasse. Aken avaneb esmaspäeva hommikul kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios […] Vaata lähemalt ›
0
Müürileht kuulutab taas välja noorte filmikriitikute suleproovi ning 2021. aasta konkurss on õudusfilmide päralt. Oodatud on eestikeelsed arvustused ükskõik milliste õudusžanri alla kuuluvate filmide kohta alates peentest psühholoogilistest trilleritest ja folk horror’ist kuni tooreste ketassae-splatter’iteni. Arvustada võib nii uusi kui ka vanu lühifilme, animatsioone ja täispikki mängufilme. Vanusepiirangut ei ole – me kõik oleme noored […] Vaata lähemalt ›
0
11. mail avaneb Maarjamäe tallihoones legendaarsele muusikasündmusele, džässifestivalile “Tallinn ´67” pühendatud näitus. Näitusele õige tonaalsuse ja emotsiooni andmiseks kasutame kujunduses ka muusikainstrumentidest valmistatud installatsioone. Seoses sellega kuulutavad Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Muusika Kuulsuste Koda välja vanade muusikainstrumentide kogumiskampaania. Taaskasutuseks on oodatud vanad kitarrid, kontrabassid, trummid, bändžod, saksofonid, trompetid, klarnetid, metsasarved ja tuubad. Pill Vaata lähemalt ›
0
Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele seoses koroonaviiruse levikuga on okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning KGB vangikongid alates 3. märtsist 2021 ajutiselt suletud. Huvilistele pakub Vabamu virtuaaltunde- ja ekskursioone ning koostöös lavastaja Barbara Lehtnaga jõuab märtsis publiku ette eriline telefonilavastus „Kuuluvusharjutused“. 18. märtsil esietendub okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ning Barbara Lehtna teatritrupi koostöös […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi kõik näitused on alates tänasest kuni 28. märtsini suletud. Külalistele jäävad avatuks nii muuseumi restoran ja pood (avatud T–R kell 12–16) kui raamatukogu, uurimissaal ja rahvakultuuri teabekeskus, mis on avatud T–R kell 10–17. Avamisajad on kehtivad kuni järgmiste korraldusteni, jooksvat infot saab ERMi kodulehelt. Kutsume üles tutvuma ERMi e-poe valikuga, kus on […] Vaata lähemalt ›
0
Küllap vaatavad kõik, kes ise mõnd väiksemat või suuremat kollektiivi juhtinud ja otsustaja positsioonil tegutsenud, Eesti riigijuhtimises toimuvat kasvava nõutuse ja hämmeldusega. Küsimus ei ole siin ainult eelmises või praeguses valitsuses, kuhu on osaliselt edasi kandunud ka eelmise ministreid. Otsustajate kollektiiv on vähemasti formaalselt palju suurem, hõlmates riigikogu, parteide ladviku ja riigiaparaadi ülemised ametnikud oma […] Vaata lähemalt ›
0
1. septembril 2020. aastal alustas Tallinna tehnikaülikooli rektorina tööd neurokeemia ja neurotoksikoloogia professor Tiit Land. Tema elus on see juba kolmas kord asuda rektoriametisse, kuid seekord mitte enam Tallinna ülikooli rektorina, vaid Tallinna tehnikaülikooli liidrina. Nagu ta ise ennast tabavalt TTÜ arengukonverentsil nimetas – sarirektorina. Võime enda üle ka suure auditooriumi ees nalja heita tuleb […] Vaata lähemalt ›
1
Maailma on raske ette kujutada aruteluta sallivusest ning vajadusest tunnustada rassilisi, usulisi, kultuurilisi jm eripärasid. Olen pühendanud suure osa oma elust meist geograafiliselt kaugete kultuuride ja usundite uurimisele ja vahendamisele, elanud riigi „äärealadel“ Indias ja Filipiinidel ning tinglikult kuulunud oma maailmavaatelt, uskumustelt ja huvidelt enamasti ühiskonna „vähemusse“. Olen pidanud vajalikuks vahendada ka väikerahvaid, kui olen […] Vaata lähemalt ›
7
17. veebruaril Kumu kolmandal korrusel avatud püsiekspositsioon „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ on pälvinud suure tähelepanu ja tekitanud vaatajates elava arutelu. Kuraatorite, Kumu direktori, kunstiteadlase Kadi Polli ja Eesti Kunstiakadeemia kultuuriajaloo professori, ajaloolase Linda Kaljundi värske käsitlus on toonud tuttava kunstiklassika vaatajani täiesti uudsel viisil. Millised on teie peamised Kumu uue püsinäituse „Identiteedimaastikud“ kureerimise aluspõhimõtted? Linda […] Vaata lähemalt ›
4
Möödunud aasta tõi esile tänapäeva filmikultuuri digitaalsuse ja platvormipõhisuse. Kinode sulgemisega ei kolinud suures ulatuses platvormidele pelgalt tarbimine, vaid ka kogu muu filmindusega seonduv tegevus. Eelmisel aastal kahekordistus filmihuviliste suhtlusvõrgustiku Letterboxd kasutajaskond,1 Tiktokis võis täheldada uute filmiaruteluvormide ja filmikogukondade sündi ning tekkisid mitmed koosvaatamise liidesed. Sellised ilmingud viitavad juba pikaajalisemale filmikultuuri meediastumisele, mis seisneb s Vaata lähemalt ›
0
Sel aastal oli mul au olla kulka essee- ja artiklipreemia žüriis. Ja enesele ootamatult põrkusin seal lihtsa küsimusega: mis on (ilu)kirjandus? Tavaliselt on seda defineeritud ühelt poolt fiktsioonina ja teiselt poolt kunstina, mille keskseks tunnuseks on kujundid. Nagu seda oli klassikaline romaan, kas või „Kolm musketäri“. Aga see oli XIX sajand. XX sajand tõi muutuse. Fiktsiooni […] Vaata lähemalt ›
0
Maailm on valdkonniti kaheks jaotatud ka tarbimisharjumust pidi. Vastanduvad kiire ja aeglane, slow ja fast, masstoodang ja käsitöö. Vastukaaluks igale optimeeritud tootmismudelile leidub mõni, kes kulutab üksikobjekti loomiseks majanduslikus mõttes arutult palju aega. Kas sellesarnast vastandust on võimalik kohandada ka arenevale voogedastusturule? Voogedastuse ümber käiv väärtushinnangute lahing keerleb ümber termini content. Väär on juba selle […] Vaata lähemalt ›
5
Veebruaris selgusid XX sajandi ühe tuntuma arhitekti Ludwig Mies van der Rohe järgi nimetatud Euroopa Liidu Miesi arhitektuuriauhinna nominendid. Tegu on Euroopa tähtsa arhitektuuriauhinnaga, mille eesmärk on tunnustada värskeid säravaid ruumiideid. Sel korral kandideerib auhinnale 449 objekti luksuslikest eravilladest kortermajade, kodutute varjupaiga, koosloomeelamu ja parkideni välja. Toome toimetuse valikul välja mõned põnevamad nominendid. Pandeemia tõttu […] Vaata lähemalt ›
0
Martin Alguse jutukogu „Tagamaa“ lugema hakates näis, nagu asuksid autori eeskujud kusagil hulka varasemas ajas, vähemalt eelmise sajandi esimeses pooles. Meenus näiteks Eduard von Keyserlingi „Õhtused majad“: ka Alguse tekstis ei tunne inimhing ennast kunagi päris õigel kohal olevat. Elukeerises, sünni, õitsengu ja roiskumise ringis, saab loota vaid paigale tardunud turvalisusele. Aja paratamatu kulgemine toob […] Vaata lähemalt ›
0
Maria Valdma näitus „Mälupalee“ Tallinna Linnagaleriis, kuraator Siim Preiman, helikujundus Helena Tulvelt. Valitsuse otsusega COVID-19 ohu tõttu on galerii suletud kuni 28. III. Kui hakkasin kirjutama näitusest „Mälupalee“, tundus ehtekunstnik Maria Valdma puhul klassikaline arvustus omajagu perversse rollimänguna. Pealegi tunnen teda hästi. Või et siis teeksin intervjuu näiteks? Seegi on rollimäng. Mina küsin, tema vastab, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 19:29
Viimane uuendus: 19:24.
Uudiste reiting uuendatud: 19:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)