13.–20. juunil leiab Tallinna eri paigus aset Hispaania kultuurile pühendatud nädal. Sündmused toimuvad peamiselt Mikkeli muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis ning publik saab osa nii näitusetuuridest, kontsertidest kui ka filmiseanssidest. Hispaania kultuuri nädal on osa Eesti ja Hispaania vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistamisest ning seda korraldavad Hispaania Suursaatkond ja Eesti Kunstimuuseum koostöös MTÜ Loovüksus ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) valis uueks presidendiks TalTechi professori, 2021. aasta Eesti Vabariigi tehnikateaduste alase teaduspreemia laureaadi ja materjaliteadlase Maarja Grossbergi. Viieliikmelisse juhatusse valiti ka Tartu Ülikooli kaasprofessor ja arheokeemik Ester Oras, Tartu Ülikooli IT-õiguse teadur Helen Eenmaa, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapsühholoogia teadur Marju Raju ja TalTechi andmeteaduse dotsent Innar Liiv. Uus juhatus […] Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 15. juunil 2021 kell 17.30 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses nimeka saksa illustraatori ja kunstniku Aljoscha Blau isikunäitus „Guašiga kirjutatud lood“. Avamisel osaleb ka illustraator, kelle pilte on võimalik keskuses vaadata kuni 16. juulini. Aljoscha Blau illustratsioone iseloomustab kirglikkus, mitmekihilisus, üllatuslikkus ja humoorikus. Tehnikatest eelistab ta guašši, mille tutvustamisele ning õpetamisele on Blau pühendanud ka […] Vaata lähemalt ›
0
Sind on hakanud jälgima Instagrami kasutaja @_snowwhite89_. Ta jagab endast palju. Mõne jaoks liigagi, aga talle meeldib see. Ta on andnud sõrme võrgustikule, mis on neelanud terve käe. Seejuures ka kõik teised, kes käivad vaatamas, kuidas @_snowwhite89_ hommikuti juukseid värvib või miks ta öösiti und ei saa. Ja neile meeldib see. Instagramis ja ühtlasi Naked […] Vaata lähemalt ›
0
XXVIII aktinäitus „Mees ja Naine“ EESTI NAISE VÕIM JA VAIM 06.06-29.08.2021 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Igas inimeses on peidus nii mehelik kui naiselik alge. Nii arvasid Austria hingetohtrid Freud ning Jung juba sajand tagasi. Mehelik on tark ja brutaalne, naiselik ka tark, kuid eluhoidev. Õnnelikud on need inimesed, kellel mõlemad alged püsivad harmoonilises tasakaalus. Ja […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval, 14. juunil kell 16.30 vestlusring Tallinna Ülikoolis Tallinna saalis Mõtlemisvahendina täpselt ja otstarbekalt toimiv keel paneb tõhusalt toimima iga tegevusala. Vaja on küll vallata võõrkeeli, ometi unustamata eesti keelt, mis on iga eestlase enesetaju alus ja rahvusetaju tuum. Täppis-eestikeelsus kõrghariduses ja teaduses tagab eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade, edendades ja avardades […] Vaata lähemalt ›
0
Kui turistid on tagasi, hakkab Tallinna vanalinna elanikel jälle halb. Elanikel, keda on väga vähe, sest kui kuskil, siis just Tallinna vanalinnas ei kattu eluruumide omanike ja tegelike elanike hulk kuigi suurel määral. On hea, kui vanalinlaste kaitseks kõlab ka mõni akadeemiline hääl kõrvalt ning esitatakse teaduslikke tõendeid, et midagi on vaja muuta. Kunstiakadeemia uurimisprojekt […] Vaata lähemalt ›
0
Mitmekülgse looja Mathura kümnes luulekogu „Lahusolek“ on kaua küpsenud teos, mille kujundikeelde on kätketud ühtaegu nii siseheitlus kui ka ajastule iseloomulikud pinged. Vahetasime autoriga kevade jooksul meilitsi mõtteid uue raamatu tagapõhja, usu ja selle kaotamise, looduse pühaduse ning loomingu eksistentsiaalse tähenduse üle. Luulekogu „Lahusolek“ pealkiri sobib hästi kirjeldama praegust pandeemiaaegset isolatsiooniolukorda – lahusolekut lähedastest, sõpradest, kolleegidest. […] Vaata lähemalt ›
0
Olaf Mertselmanni kommentaar (Sirp 4.06) minu artiklile „Sotsialism kui vajalik utoopia keset COVID-19 pandeemiat“ (Sirp 21.05) on tervitatav. Pole kahtlust, et sotsialism on jätkuvalt tundlik teema ning sotsialismist positiivses toonis kirjutamine tekitab küsimusi. Kas pole aga aeg jõudnud nii kaugele, et sotsialismist tuleks rääkida mitte kui minevikuigandist, vaid kui tulevikualternatiivist? Elame ajastul, mil kapitalism väärib […] Vaata lähemalt ›
0
Loodust ja kultuuri käsitletakse tavaliselt vastandliku mõistepaarina, kuid on võimalik rääkida ka looduskultuurist. Mõiste viitab arusaamisele, et loodus ja kultuur on omavahel olemuslikult seotud. Eesti keeles on sõna „looduskultuur“ teadaolevalt esimest korda kasutatud 2005. aastal, mil ilmus kogumik „Eesti looduskultuur“. See raamat annab ülevaate looduse ja keskkonna avaldumisvormidest kirjanduses, kunstis, teatris, rahvakultuuris jm kultuurivaldkondades. Määratlesime […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „DAU. Nataša“ („ДАУ. Наташа“, Venemaa 2020, 138 min), režissöör-stsenarist Ilja Hržanovski. Osades Natalja Berežnaja, Vladimir Ažippo, Olga Škabarnja jt; Mängufilm „DAU. Degeneratsioon“ („ДАУ. Дегенерация“, Venemaa 2020, 369 min), režissöör-stsenaristid Ilja Hržanovski ja Ilja Permjakov. Osades Vladimir Ažippo, Olga Škabarnja, Dmitri Kaledin, Aleksei Blinov, Viktoria Skitskaja jt. Linastuvad Sõpruse kinos ja Elektriteatris. DAU-filmide legend väärib […] Vaata lähemalt ›
0
Kui ma 1989. aastal USAsse jõudsin, olin ma dekonstruktsiooniks pisut valmistunud. Hasso Krull oli mulle kopeerinud RVList hangitud teoseid: Derrida „Grammatoloogia“ inglise tõlke, Robert Youngi antoloogia „Untying the Text“; Tiit Hennoste oli paljundanud Frank Lentricchia ülevaate „After the New Criticism“. Alustuseks oli seda ülearugi. Need olid rasked raamatud ja kui mõni peatükk õnnestus arusaamistundega läbi […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmises Sirbis on tutvustatud EKI sõnastikureformi. Seda kajastas ERR ja kolmapäeval ka Postimees, mille peale võib olla jäänud mulje, et nüüd on hirmsasti hädas just õpetajad ja keeletoimetajad, kes ei tea ilma ÕSita enam, mida koolis õpetada või tekstides veana käsitleda. (Tõesti, Sõnaveebis on peale tähenduses ’ajaliselt millestki hiljem’ sõna pärast kõnekeelsuse-märgendita sünonüüm, kuigi seadusetekstis […] Vaata lähemalt ›
0
Käisime koos luuleüritustel, kus ma võtsin arvukalt üles Marko esinemisi, ja õhtuti võtsime napsi. Rääkisime luulest, vaatasime videoid, võistlesime „Kuldvillaku“ äraarvamises. Marko luuletajakreedo, kui nii võib öelda, erines minu omast täiesti, samuti muusikamaitse. See tundus olevat väga noore inimese, kui mitte öelda pubeka maailm – vaimustus kõigest alternatiivsest. Suur laps ta ju oligi: siiras, vahetu, usaldav. […] Vaata lähemalt ›
0
Ly Lestbergi näitus „Paigad sinus eneses“ akadeemilise raamatukogu väikeses galeriis kuni 22. VI. Ly Lestberg alustab väljapanekut uurija positsioonilt: mis oli enne ja mis on nüüd. Vaataja hool on ette kujutada vahepealset aega. Arhiivipilt, mis on andnud selleks väljapanekuks impulsi, on ka ainuke, mille puhul on selge, mis oli enne ja mis pärast. Ülejäänu on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi (EELK UI) asutamisest möödus tänavu 75 aastat. Sel puhul on kohane arutleda usuteadusliku hariduse tähenduse ja rolli üle luterlikust vaatepunktist. Lähteolukorraks ei ole siinjuures juba valitsev üksmeel, vaid arusaamiste ja vaadete paljusus. Mitte kõigile omase terve mõistuse või väljavalituile omase autoriteedimõistuse enesestmõistetavus, vaid mitmesuguste arusaamade põrkumine, pinge ja konflikt. […] Vaata lähemalt ›
0
Õigushariduse teema on taas tõusnud (juriidilise) avalikkuse huviorbiiti. 11. juunil 2021 toimub Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi eestvedamisel juba mitu kuud ette valmistatud konverents Eesti õigushariduse tulevikust. Tartu ringkonnakohtu kohtunik ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse õppejõud Madis Ernits võttis õigushariduse teema juba enne seda jutuks Sirbi veergudel.2 Ernitsa sisukas ja mitmeharuline mõttearendus sisaldab terve hulga ideid […] Vaata lähemalt ›
0
Sellest hoolimata, et uut esineb ka repertuaariteatrites, eristab uut teatrit repertuaariteatrist teistsugune kommunikatsioon. Repertuaariteatrid toovad kõige tähtsamana esile lavastuse pealkirja. Uue teatri peamiseks tunnuseks on mängukavas suurte tähtedega esikohale toodud lavastaja või koreograafi nimi. Nii teeb seda Kanuti gildi saal, aga mitte Sõltumatu Tantsu Lava, Von Krahli teater, Tartu Uus teater, VAT-teater ja Sakala 3 […] Vaata lähemalt ›
0
Animistlik religiooniteooria võidutses XIX sajandi lõpupoole koos kultuurievolutsionismiga. Aga kuidas põlisrahvaste usundist kirjutanud teadlased enne hakkama said? Varasemate teadlaste käsitlustes soome-ugri rahvaste usundist olid põhiteemadeks nõiad, ohverdamine ja surnute kultus, eriti aga kirjeldused soome-ugri jumalatest ja fetišitest. Valisin välja kaks autorit – Johann Gottlieb Georgi ja Matias Aleksanteri Castréni, kelle soome-ugri uskumuste kirjeldamisviis on nii […] Vaata lähemalt ›
0
Nokiast on kirjutatud palju. Eestlastele on räägitud Nokiast kui insenerifirmast, mis lõi uuendusliku toote ja vallutas maailma. See on liiga lihtne ja ühekülgne. Sama hästi võib rääkida loo Nokiast kui pikaajalisest äriprojektide jadast, kus andekad ärimehed kaubastasid paljudel turgudel väga erinevaid tooteid. Nii Ollila kui ka Siilasmaa tippjuhi-kogemuses on olulisel kohal ettevõtte õige positsioneerimine turgudel sobiva […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Propastop
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Saarte Hääl
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.06.2026 06:12
Viimane uuendus: 06:08.
Uudiste reiting uuendatud: 06:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)