Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada Eesti kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini valdkonnas tegutsevaid aktiivseid noori. Tänuväärne algatus on jõudnud esimese juubelini: 2021. aastal antakse stipendiumi välja kümnendat korda. Lions Club Tallinn Hansa asustatud stipendiumi suurus on 2500 eurot ja seda võivad taotleda kõik Eesti kõrgkoolides ja väljaspool Eestit kujutava kunsti […] Vaata lähemalt ›
0
A-Galeriil on sel aastal suur rõõm teha varasemast enam koostööd ka väliskunstnikega. Alates kolmapäevast, 3. märtsist on A-Galerii akendel avatud näitused MYCELIA x QUIETIVO. Karin Kent Grundbergi ja Francesca Locati näitustel, mis tegelevad ühisuse ja ühtsusega, on põhiliseks materjaliks klaas. MYCELIA Karin Kent Grundberg MYCELIA ehk seeneniidistik käsitleb allmaa-asukaid. Nii metafoorides kui otsesõnu. Pimedusse varjunud […] Vaata lähemalt ›
0
6. märtsil avatavat virtuaalset kino on võimalik külastada igas Eestimaa nurgas, kuhu ulatub internet. „Saime innustust tänulikust tagasisidest, kui me PÖFFi ajal osa oma programmist veebi panime. See osutus väga populaarseks ja andis esimest korda võimaluse saada festivalist osa ka neil, kes elavad Tallinnast ja Tartust kaugel,” ütles PÖFFi juht Tiina Lokk. Ajal, kui kinod […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakond korraldasid juba teist korda põneva tootekonkursi, mille tulemusel kolmanda kursuse tudengid pakkusid välja uudseid ideid Eesti maalammaste villa kasutamiseks disainilahenduste loomisel. Ideede esialgne arendamine toimus Kairi Lentsiuse ja Maarja Tamjärve juhendamisel silmuskudumise õppeaines, lõplikud lahendused pakkusid välja konkursil osalenud üliõpilased. Konkursi tingimustest tulenevalt kasutasid osalejad […] Vaata lähemalt ›
0
Seoses reedel täienenud infoga muuseumide sulgemise kuupäeva osas on Eesti Kunstimuuseum võtnud vastu otsuse hoida Kumu kunstimuuseum lisaks nädalavahetusele lahti veel ka esmaspäeval ja teisipäeval, 1. ja 2. märtsil. Vabariigi valitsuse otsusega muuseumide sulgemise kohta on alates 3. märtsist suletud kõik kultuuriasutused, kaasa arvatud muuseumid ja galeriid. Kuna rahvusvahelise näituse planeeritud lahtiolekuperioodi ei ole võimalik […] Vaata lähemalt ›
0
1. märtsil saab alguse TÜ Viljandi kultuuriakadeemia uus loengusari „Soome-ugri kultuurid“. Virtuaalsele kursusele on oodatud kõik huvilised, kel on soov uurali rahvastest, nende keelest ja kultuurist rohkem teada saada. Loengutes osalemine on tasuta. Loengusarjas vaadeldakse soome-ugri rahvaste ajaloolis-geograafilisi levikualasid, uurali keelepuu lahknemisi, soome-ugri ürgsõnavara ja laensõnakihistusi. Ülevaate saab iga keelerühma kujunemisest, kultuurikontaktidest ning esmastest kirjalikest […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte sõnastike sarjas on valmis saanud järjekordne veebisõnastik – „Eesti-komi sõnaraamat“. Sõnaraamatut saab kasutada instituudi kodulehel aadressil www.eki.ee/dict/komi. Komi keel on Venemaal peamiselt Komi Vabariigis kõneldav soome-ugri keel, mis kuulub koos udmurdi ja permikomi keelega permi keelerühma. Seda rääkis Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 156 099 inimest. 21. sajandil on komi keele oskajate […] Vaata lähemalt ›
0
Luuletaja Liisi Ojamaa mälestuseks loodud Väikese Hipi Fond annab varalahkunud poetessi sünniaastapäeval, 26. veebruaril välja esimese noore luuletaja toetuse. Tänavu pälvib toetuse Sanna Kartau, kelle esikkogu välja andmist toetab fond 800 euroga. “Taotlusvooru tuli lausa kümme käsikirja. Palju huvitavat lugemist, erinevaid perspektiive! Samas oli valik päris keeruline,” nendib fondi nõukogu liige, Liisi Ojamaa tütar Birgitta […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmkümmend aastat jõupingutusi eesti kooli reformimisel pole peaeesmärgile lähedale viinud. Värskelt avastati, et eesti kooli asemel on segakool, õpetajate defitsiit ja hariduslik kihistumine kasvavad, nendega käsikäes ka bürokraatia. Haridus on masinate mänge täis, kuid abi süsteemi sisu-, keele- ja ressursiprobleemide lahendamisel pole neist mõtet loota. Tehniliste abivahendite koolis õpetamiseks kasutamises ei ole midagi uut, juba […] Vaata lähemalt ›
1
Lääne indiviidikesksus on hariduses kaasa toonud perede üha suurema soovi oma lastele ise kool valida, selle asemel et rahulduda KOVi või riigi koolikoha määramise otsusega. Koolikohtade jaotussüsteemi liberaliseerimine, mis vastuseks perede ootusele paljudes riikides ka aset on leidnud, on aga ebameeldivalt suurendanud sotsiaal-majanduslikku kihistumist.1 Turuloogikale omase vaba valiku tingimustes on ühed pered koolivaliku tegemisel edukamad […] Vaata lähemalt ›
3
Venemaa ja Lääne suhetes võib täheldada lapselikku ärplemist stiilis „kes teisele ütleb, see ise on!“ või „aga vaata, milline sa ise oled!“. Siiski võivad sellised argumendid ainult näivalt naiivsed olla. Vaid mõne sammu kaugusel neist on moraali kuldreegel: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule endale tehtaks! Samuti eetikaprintsiip, et moraalireeglid peavad […] Vaata lähemalt ›
3
Dokumentaalfilm „Betti Alver. Ilmauks on irvakil” (Eesti 2020, 72 min), stsenarist-režissöör Enn Lillemets, operaator, montaažirežissöör ja produtsent Jaan Kolberg, toimetaja Viivi Luik, muusika Tuule Kann. Stuudio Navona. Ega vajadust Betti Alverist kõneleva filmi järele pole ju vaja põhjendada. Eriline eheduse ja rafineerituse ühendus, mis Alveri luulet iseloomustab, elu ja luule peaaegu müüdisarnane seong, ometi ilma […] Vaata lähemalt ›
11
Lisa Rado on juba 27(!) aastat tagasi juhtinud tähelepanu tõigale, et sissearvav, kaasakutsuv ja sõbralik tundekude kultuurikriitikas või kogu intellektuaalses suhtluses on psühholoogiliselt väga raskesti saavutatav.1 Sellega osutab ta eelkõige feminismi enda sees tõusnud tülidele ning nende kurjas toonis vahendusele, kutsudes üles meenutama feminismi üht tuuma ehk kaasavat poliitikat, mis tähendab ka oma vastase argumendi […] Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi, kui Jüri Ratas oli veel peaminister, sattusin vestlema ühe toona koalitsiooni kuulunud ja nüüdseks opositsiooni langenud erakonna poliitikuga. Pahaaimamatult viisin jutu peaministri silmatorkavale andele anda küsimustele korrapäraselt ümmargusi vastuseid ja mõistagi ei olnud sealt enam pikk tee, et jõuda Jüri Ratta ümmarguste vastuste generaatorini.1 Olen ikka selle nutika veebividina poole pöördunud, kui […] Vaata lähemalt ›
0
30. september 1985. Microsoft annab välja esimese Exceli versiooni. Maailm ei ole enam endine. Excel ei ole süüdi. Excel on Excel. Nii nagu haamer on haamer. Aga kui haamer on peos, hakatakse kõikjal nägema ja otsima naelu. Nii püüame Exceliga mõõta kõike: töörahulolu, töökultuuri, töötajate motivatsiooni, töötulemusi, isegi töötajate aega tööajatabelitega seal, kus tööaeg pole […] Vaata lähemalt ›
3
Kuulsate näitlejate, muusikute ja muidu seltskonnatähtede elu ümbritsevad ikka kõiksugused müüdid ja illusioonid. Kuidas iga viimnegi kui teisipäeva ennelõuna nende elus on särav, eriline ja uskumatu. Ja siis üllatutakse, kui neilgi on argipäev. Neilgi läheb pesumasin rikki, piim halvaks, uni on kehv ja üldse ei ole hommikul sellist tunnet, et tahaks tööle minna. Kui kõrvale […] Vaata lähemalt ›
0
Inglise keele sõnavaralistest mõjudest kirjutajad on ikka kinnitanud, et meie kirjakeel ohus ei ole, sest muutused ega võõrmõju ei puuduta keele struktuuri, grammatikat ja süntaksit. Viimasel ajal see paraku nii enam ei ole: kohtab uusi vigu, mida seni nii palju märgata ei ole olnud, ja ka varasemad vead, mida enne tõrjuda suudeti, on hakanud tagasi […] Vaata lähemalt ›
3
EMTA lavakunstikooli magistrikursuse lavakava „Kummardus Valgevenele“, juhendaja Anu Lamp. Mängivad Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer ja Kerli Rannala. Esietendus 10. II EMTA black box’is. Noorema põlvkonna eestlased teavad Valgevenest ja seal toimuvast enamasti vähe, mistõttu tuli üllatusena, et EMTA lavakunstikooli magistrandid olid võtnud nõuks käsitleda Valgevene teemat. Kuna korraldajad andsid […] Vaata lähemalt ›
16
Patricia Piccinini näitus „Elusäde“ Kai keskuses kuni 25. IV, kuraator Anna Mustonen, kujundaja Peter Hennessey, graafiline disainer Henri Kutsar. Patricia Piccinini on kunstnik, kes uurib oma elutruude kimäärsete inim- ja loomafiguuridega transgeenset minevikku ja tulevikku, kus kohtuvad müüt ja tehnoloogia, inimene loomas ja loom inimeses. Tema looming võimendab loomulikku-loomalikku ja kunstlikku-inimsarnast konflikti, kuid teeb seda […] Vaata lähemalt ›
1
Näitus „Linda Vilde muuseum“ Eduard Vilde muuseumis kuni 27. III. Kuraator ja koostaja Kadi Kesküla, kujundaja Kaire Rannik. Näituse ajalehe on toimetanud Kadi Kesküla ja graafilise disaini teinud Viktor Gurov. Muuseum on julm paik, ta sigitab sireleid surnud maast. Eriti kohutavad on isikumuuseumid: kõnnid tubades, kus kunagi kees elu, loodi ja hävitati. Nad oleksid seal nagu veel […] Vaata lähemalt ›
1
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 21:05
Viimane uuendus: 21:04.
Uudiste reiting uuendatud: 21:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)