NeLi+1: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere Eesti Tekstiilikunstnike Liit alustas ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu aastapreemiate nominentide tööde tutvustamist detsembris 2020, veebruaris 2021 avaneb vaatajatele uuendatud ekspositsioon Ehalill Halliste, Mariann Kallase, Maasike Maasiku, Aet Ollisaare ja Erika Tammpere töödest. Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurimuuseum esitleb Viljandi Sakala keskuses Belgia kunstniku François Schuiteni (1956) ja Prantsuse kirjaniku Benoît Peetersi (1956) loomingu näitusel koomiksikunsti ja arhitektuurset graafikat. Nende koostöös valminud graafiliste romaanide sarja „Les Cités obscures“ („Varjatud linnad“) tegevus toimub Vastasmaal – müstilisel planeedil, mis jagab Maaga orbiiti, kuid on meie jaoks Päikese taga varjul. Selle kujuteldava tsivilisatsiooni asukad […] Vaata lähemalt ›
0
Eerik Haameri kunstiauhinna žürii otsustas määrata 2020. aasta preemia Eesti–Rootsi kunstnikule Enno Hallekile. Stockholmis elav ja tänavu oma 90. sünnipäeva tähistav Enno Hallek on sündinud 1931. aastal Rohukülas kaluri perekonnas. 1943. aastal pages ta teismelise poisina koos vanematega kaluripaadis Rootsi, jagades sama saatust kümnete tuhandete kaasmaalastega. Kui põlvkonna jagu vanem Eerik Haamer saabus Rootsi kodumaal […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruaris esitleb muuseum EAM 30 väikese maketituuri raames Paide kultuurimaja maketti. Nüüdne Paide Muusika- ja Teatrimaja projekteeriti Eesti Maaehitusprojektis 1984-85. Projekti autor on arhitekt Hans Kõll, konstruktorina töötas kaasa Rein Üts. Fassaadi roosakna vitraaži kavandas Kaarel Kurismaa, unikaalsed interjöörid sisearhitektid Tiiu Pai ja Taimi Rõuk, vitraažid on Kalev Roometilt. Hoone valmis 1987. 24. veebruari 2021 […] Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii 2021. aasta näituseprogramm uurib ehtekunsti ja ehtimist nii isikliku kui kogukondliku keha kaudu, mõeldes ka ruumiga tegelevatele praktikatele. A-Galerii näitab sel aastal kohaliku ehtekunsti kõrval senisest enam ka väliskunstnike loomingut, olles tiivustatud nii kunsti kolimisest digiplatvormidele kui ka soovist ühendada ehtekunsti kogukondi avardunud digi- ja füüsilises ruumis. “A-Galerii esindab kirevat kogukonda kunstnikke, alles õppivatest […] Vaata lähemalt ›
0
Jaan Kaplinski 80. sünnipäevaks valmis Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ning Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudel põhinev virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“. Ühe näituse koostaja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Marin Laagi sõnutsi algab virtuaalnäitus jaotustest „Kaplinskist“ ja „Kaplinskiga“, mis koondavad tema kohta kirjutatut ja kõneldut leksikonidest YouTube’ini. „Näitus on üles ehitatud kümnenditena: „1960–70ndad“, „1980–90ndad“ ja „2000ndad…“. Muidugi on need […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsuse vahetumine kergitas taas esiplaanile probleemi, mille kallal on Eesti riik juba 30 aastat hammast proovinud, intensiivne mälumine ei ole aga kaasa toonud ühegi järjekindlalt allamäge liikuva põhinäitaja suunamuutust. Murelapse nimi on Ida-Virumaa, mis üha kindlamini näib liigituvat mitte enam kompleksseks, vaid nurjatuks probleemiks. Erinevalt eelmisest on uues koalitsioonilepingus välja pakutud paar tähtaega põlevkivitööstusega lõpetamiseks […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus kaitses Ingrid Ruudi kunstiakadeemias doktoritöö „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“. Järgnevalt räägimegi Ingridiga üleminekuaja arhitektuurist ja feministlikust ruumist. Perioodil, mida sa oma doktoritöös vaatled, olin ma viie- kuni kolmeteistaastane. Mäletan sellest ajast ainult suurt ängi: majad olid pruunid, neilt koorus krohvi ja värvi, inimesed olid hallid ja väsinud, poe […] Vaata lähemalt ›
16
„„Tõde ja õigus“ … Mul oli sellest, tead, täitsa kõrini. Asi filmiti iga nurga alt üles ja räägiti aasta aega ette. Ja siis vaatad, et kas tegu ka tuli. Pani õlgu kehitama.“ Animafilmide režissöör Mati Kütt on põhimõtteline nagu alati. Hoolimata sellest, et ta pole oma populaarsuse suurendamiseks karjääri jooksul teinud pooltki populistlikku sammu, langes […] Vaata lähemalt ›
17
Maailmaga toimetulemise huvides kasvatab täiskasvanu endale varakult selga korraliku soomuse, kontrollib oma emotsionaalset ja meelelist vastuvõtlikkust ega lase uuel infol end niisama lihtsalt rööpast välja viia. Siiski tuleb ka temal ette ilmutusliku abituse hetki. Silmilt langeb kae ja vikat käib südame alt läbi – ta on kokku puutunud millegi suurega, aimab, et jääb seda hetke endaga […] Vaata lähemalt ›
11
Eksistentsialistliku elukäsitluse kohaselt kaasneb inimese heitmisega siia ilma tükatine võõrandumistunne, eluolu absurdimaigulisus. Olemise abrakadabra välgutab siin ja seal, ent miskipärast iseäranis pitoreskselt ja tihti just suusatamisega seoses. Lapsepõlves elu müstiliselt seiskus, kui jälgiti, mitu sekundit Hämäläinen või Kirvesniemi kusagil kurvis kellelegi järele oli võtnud. Luuletusi neil hetkil ei loetud, eriliste silmapilkude pühadust austasid rangeimadki õpetajad. […] Vaata lähemalt ›
0
Istutada puu, harida põld, soetada lapsi – need on kiiduväärsed teod. Nõnda kõneles Zarathustra. А потом что? Need saavutused jäävad ju kuidagi igavaks. Kuidas oleks hoopis uue religiooni rajamisega? Zarathustra sai sellega hakkama. Viimastel sajanditel on säärased saavutused olnud harvad. Enamik ilmutuse saanud karismaatilisi usujuhte haagib end juba olemasoleva religiooni külge ja nii sünnib heal […] Vaata lähemalt ›
1
Kontsert „Kruusmaa – Mozart – Ravel“ 28. I Pärnu kontserdimajas. Johan Randvere (klaver), Pärnu Linnaorkester, dirigent Kaspar Mänd. Kavas Alisson Kruusmaa klaverikontsert „Justkui jõgi oleks laulnud …“ (2021, esiettekanne), Wolfgang Amadeus Mozarti sümfoonia nr 40 g-moll (1788) ja Maurice Raveli „Le tombeau de Couperin“ ehk „Couperini haud“ (1919). Pikale veninud puhkusest tüdimuseni väsinud muusikasõbrad võisid […] Vaata lähemalt ›
8
Mõni aasta tagasi sai Sirbi veergudel analüüsitud tehnikafilosoofia põhisuundumusi ja võrreldud neid teadusfilosoofiaga.1 Seekord piirdun tehnikafilosoofia enese uuema arengu tutvustamisega. Põhjalikuma ülevaate saab, kui lugeda Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse koostöös ilmuva ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae enne aastavahetust ilmunud 8. aastakäigu teist numbrit. Ajakirjale on avatud juurdepääs (open […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Pimevalge“, autor Angela Pell, dramatiseerija ja lavastaja Johan Elm, kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Karmen Tellisaar, videokunstnik Laura Romanova, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Jaan Rekkor, Jane Napp, Märt Avandi, Carmen Mikiver, Kleer Maibaum ja Volli Käro. Esietendus 29. I Endla Küünis. „„Nägin kord linnas, kuidas tütarlaps jäi veoauto alla ja sai silmapilkselt surma. […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Ma Rainey must tagumik“ („Ma Rainey’s Black Bottom“, Netflix, USA 2020, 94 min), režissöör George C. Wolfe, stsenarist Ruben Santiago-Hudson, operaator Tobias A. Schliessler, helilooja Branford Marsalis. Põhineb August Wilsoni samanimelisel 1982. aasta näidendil. Andrei Liimetsa hiljutises artiklis voogedastuse võludest ja valudest joonistub välja üksikvaataja harjumustele, soovidele ja kultuuritaustale häälestatud algoritmi masendav suutlikkus juhtida vaatajat […] Vaata lähemalt ›
0
Mäletan, et lugesin kunagi ülikooli ajal raamatut sünergeetikast, arvan, et tegemist oli Hermann Hakeni „Kõrgema sünergeetikaga“.1 Ega ma sellest suurt aru ei saanud, aga vägev mulje jäi mällu ning tuttavaks said sõnad nagu bifurkatsioon, fraktaal, mittelineaarsus. Mida need täpsemalt tähendavad, sai selgeks alles kümme aastat hiljem pärast raamatu „Mittelineaarne dünaamika ja kaos“2 läbilugemist. Selle raamatu […] Vaata lähemalt ›
3
Veljo Tormise „Eesti ballaadid“ 28. I Vanemuise kontserdimajas. Stsenaariumi koostanud Lea Tormis, tekstid seadnud Ülo Tedre, valguskunstnik Priidu Adlas. Solistid Pirjo Jonas, Karmen Puis, Rasmus Kull, Simo Breede, Katrin Kapinus, Eve Kivisaar, Siiri Koodres, Helen Hansberg, Helen Nõmm, Lembi-Liis Ebre, Kristiina Hovi, Grete Oolberg, Oliver Timmusk jt. Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester, dirigent Risto Joost, koormeister Piret […] Vaata lähemalt ›
0
Pärnu nüüdismuusika päevad „Kompositsioonimudelid 4. Mikrotonaalsus“ 23. – 31. I veebis, kunstiline juht Andrus Kallastu. Tänavustel Pärnu nüüdismuusika päevadel (PNP), mis leidsid aset veebis, keskenduti mikrotonaalsusele: luubi alla võeti võrdtempereeritud 22helisüsteem (22 equal division of the octave ehk 22 EDO). Mikrotonaalse muusika mõiste liugleb õigupoolest väga libedal pinnal. Erinevate mikrointervallikat hõlmavate heliridade või -süsteemide kasutajad on […] Vaata lähemalt ›
0
Vabadus on olukord, olek, kus saab toimida oma tahte järgi ja ilma sunnita. No hüva. Tahte järgi küll, kuid sunnita? Mkmm. Sunnita ometi mitte. Kommertspoliitik „Pealtnägijaski“ irvitab: „Haha, miks on vaja õpikutes pedofiiliat õhutada? Mina ei tolereeri lastele homopropaganda pealesundimist!“ Kui tema seda mõistab, siis mõistab ehk igaüks, või mis? Aga kust ma siis saan […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 01:26
Viimane uuendus: 01:12.
Uudiste reiting uuendatud: 01:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)