Kolmapäeval, 3. veebruaril esietendub Rahvusooperis Estonia Giuseppe Verdi kirgedest tulvil ooper „Trubaduur“ Neeme Kuninga lavastuses. Kunstnik on Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer. Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „Nagu me teame, ei ole huvitav panna lavale tavalisi inimesi. „Trubaduuri“ tegelased […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusarhiivi juhitava massdigimisprojekti “Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks” raames digiteeriti kokku 14 erineva mäluasutuse materjalidest 2 721 880 kaadrit dokumente. Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest jõudis digitaalsele kujule ja seeläbi hõlpsalt kättesaadavaks ärkamisaja võtmetegelaste kirjalik pärand. Eesti Rahva Muuseum keskendus etnograafilistele kirjeldustele ja välitööde päevikutele. Tartu Ülikooli Muuseum osales projektis meditsiiniajaloolastele suurt huvi pakkuvate sisehaiguste klii Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kontsert avab jõuludest kehtinud piirangute järel 1. veebruarist taas Tallinna kontserdisaalid, avanädalal pakub Estonia kontserdisaal muusikaelamusi gurmaanidele, Kadrioru lossis saab kohtuda tele-eetrist tuntud klassikatähtedega. Teisipäeval, 2. veebruaril on Estonia kontserdisaalis viimaks ometi pianist Johan Randvere sooloõhtu – see on ammu oodatud kontsert, mille toimumisaega on tulnud piirangute tõttu korduvalt muuta. Sarja „i nagu interpreet“ […] Vaata lähemalt ›
0
Kes sind, susi, siia ajas? Tead, et meil on püss ka majas, püssi sees on kõva rohi, mida puutuda ei tohi. Kui sa sellest paugu saad – kohe jalad sirgu a’ad. Nõnda rääkis Juhan Jaigi Jass tema karja murdma tulnud hundile. Jaigi „Hunt“ on hilisemast rahvusloomast väheseid, kui mitte ainus lugu, milles hunt on […] Vaata lähemalt ›
3
Flo Kasearu näitus „Elust välja lõigatud“ Tallinna Kunstihoones kuni 28. III, kuraator Cathrin Mayer. Flo Kasearu on maha saanud suurejoonelise viipega naistevastasele vägivallale Eestis. „Elust välja lõigatud“ on tegelikult täpne määratlus varielule, millesse on mõistetud iga vägivalla ohver: mees või naine, põhjus või tagajärg. See varielu ei ole siiski tervenisti ühiskonnast välja lõigatud, vaid lõiguti […] Vaata lähemalt ›
3
Valgevene 2020. aasta sündmusi saatis maailmas suur tähelepanu. Pildid ja videod tänavatel toimuvast – rahvarohketest protestidest, vigastustest ja ohvritest – korjasid miljoneid klikke meedias ja sotsiaalvõrgustikes. Valgevene rahva võitlusel oli tohutult toetajaid. Ja siis kõik vaibus. Meedia väsis iganädalaste ühesuguste protestide kajastamisest ja emotsioon pildistatavate nägudel ei olnud enam nii mõjuv. Ent valgevenelaste võitlus kestab. […] Vaata lähemalt ›
4
Mida peaks Loomingu Raamatukogu aastakäigu ülevaade sisaldama? Alustaks kõige tähtsamast – LR on jätkuvalt äratuntavalt oma näoga. Tema teostevalikus on sisemine loogika, mille toimemehhanisme ma täpselt ei tuvasta, aga adun mingi kolmanda meelega. Püüan oma kogemust veidi korrastada ja raamatud kuidagi grupeerida. Üks teos võib kuuluda mitmesse rubriiki, näiteks võib vene kirjandust esindav teos olla samal […] Vaata lähemalt ›
10
2018. aastal tähistasime Eesti Keele Instituudis eesti õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelit, mispuhul korraga nägi ilmavalgust kaks õigekeelsussõnaraamatut: uhiuus „ÕS 2018“, praegune kirjakeele normi alus, ning saja aasta tagune „ÕS 1918. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud väljaanne“. E-kujul on mõlemad kättesaadavad keeleinstituudi veebilehel. Statistikast on näha, et uus ÕS on aktiivselt kasutusel: viimase aasta jooksul vaadati seda ligi […] Vaata lähemalt ›
11
Tänase arenenud maailma hoiakut võiks iseloomustada mõttega „ebapuhas ei päri taevariiki“. Koroona suhtes on kehtestatud nulltolerants: enne geiorgiale ja glamuursele moešõule ei saa, kui üleüldine hügieen on tagatud. „Vali süst või lahku töölt, teenindame vaid vaktsineerituid,“ on kõlanud juba üsna õõvastavad hääled. Viibivad vaktsiinidoosid ja laiendatud piirangud on süvendanud frustratsiooni ning paljud on läinud tänavatele […] Vaata lähemalt ›
2
Kas sa koalitsioonilepingut tead? Temast rääkida võiks nii mõndagi head. Alustuseks sissejuhatav osa, mis annab märku raskest traumast taastumisest, kuna järjest on kirja pandud kaunikõlalised põhitõed, mis peaksid olema endastmõistetavad: „seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest …“, „seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning […] Vaata lähemalt ›
0
Ugala teatri „Valged põdrad“, autor Piret Jaaks, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskujundaja Villu Konrad. Mängivad Ilo-Ann Saarepera, Marika Palm, Laura Kalle, Marion Tammet, Liisu Krass, Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Vallo Kirs ja Tanel Ingi. Esietendus 21. XI 2020 väikeses saalis. Esimene Jaaks, mida nägin, oli Karlova teatri „Öökuninganna“ Helen […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on trompetimängija, arranžeerija ja pedagoog Heino Pille. Heino Pille lõpetas 1961. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Helmut Orusaare juhendamisel. Pärast kooli lõpetamist töötas ta Eesti Raadio estraadiorkestris, seejärel aastatel 1972–1990 Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning osales ka Estonia teatri orkestri, Neeme Järvi juhatusel tegutsenud Tallinna Kammerorkestri ja Aleksander Rjabovi bigbändi koosseisus. […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Mees Manijast“ (Eesti 2021, 57 min), režissöör-stsenarist-operaator Raimo Jõerand, produtsent Hannela Lippus. Tootja ETV2. ETV on kohati päris huvitavalt kombanud dokumentalistika ja portreesaate piiri. Viimaste paremate näidetena dokini küünitavatest saadetest meenuvad Vahur Kersna tehtud „Alo. Surematu“ (2016) Alo Mattiisenist, millel oli pikkust lausa kahe tunni jagu, ja pooleteisetunnine „Sulev Nõmmik. Rohkem kui Ärni“ (2021). […] Vaata lähemalt ›
0
Mis on öölinnapea ülesanded? Öölinnapea ülesanne on edendada turvalist, majanduslikult edukat ja kultuuriliselt mitmekesist ööelu ning selle töö haldusalasse jääb kõik, mis toimub linnas kella kuuest õhtul kuueni hommikul. See tähendab näiteks öörahu tagamist, nii et oma kodus saaks rahulikult magada, kuid samal ajal on öösel lahti ja pakuvad programmi baarid, ööklubid ja kontserdikohad. Üks […] Vaata lähemalt ›
1
Näitus „Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ Niguliste muuseumis kuni 2. V. Kuraatorid Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem, töörühm Isabel Aaso-Zahradnikova Triin Kroonström, Merike Kurisoo, Kerttu Palginõmm, Anneli Randla, Liis Reier, Mia-Maria Rohumaa, Tarmo Saaret ja Tiina Treibold, kujundaja Villu Plink, näituse graafiline identiteet ja saaligraafika kujundaja Marti Laurimaa ja näituse meediagraafika ja saalivihiku kujundaja Tuuli […] Vaata lähemalt ›
0
Piret Jaaksi „Siirderiitujad“ pälvis 2019. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel esikoha. Mullu novembris tõi selle näidendi pealkirja all „Valged põdrad“ Ugala teatris lavale Andres Noormets. Tundub, et väldid autobiograafilisi motiive ja pigem otsid hästitoimivat näitemängu. Seejuures mõjub aga „Siirderiitujad“ vahetult ja isiklikult. Kas siin on üsna elu lähedalt võetut? Päris autobiograafiline „Siirderiitujate“ aines ei ole, […] Vaata lähemalt ›
0
Tabivere põhikool. Arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Lisett Laurimäe, Sander Paling, Mari Rass (Arhitekt Must). Sisearhitektid Kadi Karmann, Mari Põld ja Jelizaveta Sedler (T43 Sisearhitektid). Maastikuarhitektid Mirko Traks, Karin Bachmann, Juhan Teppart, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel (Kino Maastikuarhitektid). Arhitektuurivõistlus toimus 2018, hoone avati 2020. aasta sügisel. Tuntud Hollandi arhitekt Herman Hertzberger (1932) on lõviosa […] Vaata lähemalt ›
17
Eesti Arhitektuurimuuseumis on avatud uus näitus “Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid”, mis kutsub publikut vaatama Eesti pealinna kaasaegse linnaplaneerimise vaatenurgast. Näituse külastajad saavad ülevaate Tallinna linnaehituslikest väljakutsetest ja probleemidest ning loodetavasti ka vastuse küsimusele, kas tänasel päeval kujundatakse Tallinnast jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist linna, kus ka järgnevatel põlvedel on hea elada. Näitus põhineb Eesti Kunstiakadeemia uurimisprojektil [… Vaata lähemalt ›
0
Riigi kultuuripreemiate komisjonile saabus tähtajaks, 10. jaanuariks 2021 kokku 88 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 41 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 47 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest: Mati Sirkel – tõlkija ja literaat. Esitaja Sihtasutus Kunstihoone; […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus on avatud näitus, kus väljas vaatamiseks kalendrid ERMi kogudest. Väljapanek on avatud kuni 28. veebruarini. Näitusel saab heita pilgu vanadele kalendritele, mis aitasid meie esivanematel arvestada aega, targalt seada oma igapäevatöid ja hiljem olla kursis maailmas toimuvaga ning saada ka ilukirjanduslikku meelelahutust. Algselt kasutusel olnud puukalendrid ehk Juliuse kalendrile vastavad ruunikalendrid […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
Telegram
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 16:53
Viimane uuendus: 16:46.
Uudiste reiting uuendatud: 16:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)