Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon on kuulutanud välja ilukirjanduse tõlkevõistluse noortele tõlkijatele. Osalema on oodatud gümnasistid, tudengid ja kuni 30aastased noored, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut. Võistlusel tõlgitakse neljast keelest: inglise, prantsuse, portugali ja hiina. Žüriidesse kuuluvad professionaalsed tõlkijad ja toimetajad. Võistluse täpsemate reeglitega saab tutvuda ja tekste alla laadida Eesti Kirjanike Liidu veebilehelt: […] Vaata lähemalt ›
0
Teater on teater. Nii nagu inimene on inimene. Neil on ühised tunnused, aga seejuures ka palju erinevusi. Mees või naine, laps või täiskasvanu, nad kõik on inimesed. Mina käsitlen teatrit kui üldmõistet, mis tähendab, et see hõlmab igasugust lavalist situatsiooni, kus on pealtvaataja.1 Arusaamatus, miks me uut teatrit ära ei tunne, algab sellest, et ta […] Vaata lähemalt ›
2
7. jaanuaril 1821 (vkj) ilmus pärast pikka tsensorilt loa ootamist esimene number Marahwa Näddala-Lehte, mida peab endistviisi pidama regulaarse eestikeelse ajakirjanduse alguseks, kuigi paar katset eestikeelse perioodika vallas oli tehtud juba enne Otto Wilhelm Masingut. Juubel missugune! Tartu ülikool tähistas sündmust aasta lõpul Valve-Liivi Kingisepa elutöö „Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala-Lehe sõnastiku“ väljaandmisega. Kultuuriministeeriumi mõte […] Vaata lähemalt ›
3
Peale osatäitmise filmis „Talve“ (režissöör Ergo Kuld) mängis noor vabakutseline näitleja Henessi Schmidt äsja lõppenud aastal VAT-teatri kahes uuslavastuses: septembris esietendunud „Romeos ja Julias“ (lavastaja Aare Toikka) oli tema kehastada Julia ning novembris lavale jõudnud „Tallinnville’is“ (lavastaja Helen Rekkor) viis erilaadset rolli. Õppisid näitlemist Viljandi kultuuriakadeemias Kalju Komissarovi viimases lennus. Kui võrdled omavahel EMTA lavakunstikooli […] Vaata lähemalt ›
1
Nagu teame, ehitatakse Eestis meelsamini maanteid ja suurejoonelisi ristmikke kui arendatakse vaba aja veetmise ja kergliiklemise paiku. Märkimisväärselt kuluka, ent sellegipoolest prioriteediks seatud tee-ehituse tõttu ei saa aga pühenduda muu otstarbega ruumide loomisele.1 Nõnda näib, et peaaegu iga avalikuks koosviibimiseks mõeldud uus koht võetakse vastu kiidusõnade saatel. Säärase reaktsiooni üle ei maksa hämmastuda: inimesi silmas […] Vaata lähemalt ›
1
Eesti kõige populaarsem harrastuskunst on juba aastaid koorilaul, millega 2019. aastal tegeles 37 000 inimest.1 Võrdluseks: rahvatantsuga tegelevad samuti paljud – üle 20 000 inimese. Samasse suurusjärku jäävad populaarsemad spordialad jalgpall, kulturism ja fitness. Kõige populaarsem spordiala oli 2019. aastal 26 000 harrastajaga võimlemine (aeroobika, rühmatreeningud, iluvõimlemine jms).2 Seega hõlmab laulukoorides laulmine suurt osalejate arvu. Teadaolevalt ei ole meie kooritegevust […] Vaata lähemalt ›
5
6. jaanuaril 2021. Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis toimunud ärevad sündmused saavad kindlasti kriminaalõigusliku hinnangu ja praeguseks on juba alustatud mitukümmend uurimist. Pole kahtlustki, et nende käigus selgitatakse välja mässukatses otseselt osalenud isikud, samuti need, kes seda vägivalda mahitasid, ja ka need, kes seda mingil põhjusel oma ametikohustusi mittetäites võimaldasid. Ameerika kriminaal-justiitssüsteem on piisavalt võimekas ja […] Vaata lähemalt ›
1
Talv ei jäänudki sel aastal taeva. Tuli ootamatult, kuid kindlalt ning lahkumise märke ei näita. Koos lumega on päevakorras elamisväärse linnakeskkonna nüansid, täpsemalt liikumine. Talvine teede ja tänavate hooldamine näitab taas julma otsekohesusega kätte liiklejate hierarhia: mootorsõidukid, mootorsõidukid, mootorsõidukid, jalakäijad ja võib-olla ka jalgratturid. Sellisena soosib talvine linn keskealiste tervete meeste liikumist, naised, lapsed ja […] Vaata lähemalt ›
4
Piritalt kesklinna poole sõites jääb silma üks plakat. Roosades toonides interjööris askeldab rõõmsasuine-punapõsine-blondipäine aaria tõugu perekond. Sellise pildiga võiks reklaamida ükskõik millist toitu või köögitarvikut, aga tekst „pereväärtused on euroopalikud väärtused“ pildi all sedastab hoopis teistsuguse tõlgendusvälja. EKRE eurosaadik Jaak Madisson uhkeldab, et tegemist on tema initsieeritud kampaaniaga, millega valmistutakse rahvahääletuseks abielu definitsiooni üle. Kui […] Vaata lähemalt ›
1
ERSO veebikontsert „Ester Mägi 99“ 8. I Estonia kontserdisaalis. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kammeransamblid, kavas Ester Mägi kammermuusika. On kontserte, mis jäävad meelde, ilma et tekiks tahtmist esitatut kriitika abil lahterdada või lahata. Ester Mägi muusika on kõlanud meie kontserdisaalides ja mälus juba kolmveerand sajandit ning kõrvuti tema teostega on küpseks saanud mitu muusikute põlvkonda. Mägi […] Vaata lähemalt ›
0
2012. aastal ilmunud mahukas ja soliidses Andres Ehinile pühendatud tõlgenduskogumikus „Täiskui“ kirjutab Arne Merilai tabavalt: „Tänane postmodernne vormide, tõdede, inter- ja metatekstuaalsuse mitmuslikkus – kirjanduses, teatris, kunstis, filmis, reklaamis jm tarbekunstis – on sürrealistliku valmisolekuta vaevu mõeldav“.1 Samal seisukohal on ka XX sajandi idabloki üks esisürrealiste tšehhi animafilmikorüfee Jan Švankmajer (sünd 1934), kes on mitmes intervjuus rõhutanud, et […] Vaata lähemalt ›
1
Tartu Üliõpilasteatri „Valgustaja“, autor Uku Uusberg, lavastaja Marko Mäesaar, kunstnik Marge Martin, valguskujundajad Enor Niinemägi ja Kristjan Tammi, helikujundajad Enor Niinemägi ja Marko Mäesaar, videokujundaja Kristjan Tammi, koreograaf Jaanika Tammaru. Mängivad Enor Niinemägi, Maria Vera Pšenitšnaja, Rutt Vare, Merili Viks, Indrek Tulp, Peeter Piiri, Jörgen Sinka, Kristjan Tammi, Kelly Kittus ja Heleriin Lass. Esietendus 26. […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Üliõpilasteatri „Valgustaja“ Hongkongi mitu sajandit ellujäämisvõitlust Märt Läänemets, „Aasia sajand I“ Post-sõnastik LIV – Immersioon Sisearhitektuuri teejuhid. Näitused „Väino Tamm 90“ ja „Sisearhitekt Aulo Padar. Märgilised interjöörid“ Johannes Saar, „Karl Marx loomariigi eesotsas“ Tartu saar Andres Ehini „Kimbuke sinilolli“ Veebikontsert: ERSO „Ester Mägi 99“ Sari „Eesti lood“ Kuidas alluvad juhti tajuvad? Glüfosaadisaaga jätkub Art Leete, „Komi […] Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandit on juba mõnda aega esile tõstetud kui Aasia sajandit. „Maakera pöördub itta!“ on saanud taas loosungiks, mille meelsasti heiskavad nii majandusest kui ka mõtteviisidest rääkijad. „Õhtumaa allakäik“ tundub olevat juba tagasipöördumatu ja meil õhtumaalastel, vana Euroopa asukatel paistab ainuke võimalus üleilmses konkurentsis ellu jääda Aasia sajandisse võimalikult sujuvalt – ja kasumlikult – sisse […] Vaata lähemalt ›
4
Kuuldes või lugedes kuskilt sõna „immersioon“, meenub mulle kõigepealt 2013. aastal Kiasma hittide näitusel eksponeeritud Jacob Dahlgreni installatsioon „Imeline abstraktsioonimaailm“ („The Wonderful World of Abstraction“). Eemalt vaadates oli tegemist alumiiniumist raamile kinnitatud 32 000 eri värvi siidiribaga, millest moodustus kuubikujuline väliselt lihtne meeleolu tõstev ja lõbus objekt. Kuid kuubik pakkus ka interaktiivse kogemuse: seda võis puudutada […] Vaata lähemalt ›
2
Suri ära suuri kuuski, langes maha laia leppa, kadus laulja ja kandlelööja. Meie seast lahkus silmapaistav teadlane, särav rahvamuusik Igor Tõnurist. Kaotasime sõbra ja kolleegi, targa ja sooja inimese. Igor Tõnurist oli väljapaistev etnoloog ja etnomusikoloog, rahvapillide, rahvamuusika ja -kultuuri uurija ning koguja. Ta mängis suurepäraselt kannelt ja torupilli, laulis ning oskas muusikahelid välja võluda […] Vaata lähemalt ›
0
Hoolimata täienevast teadmistepagasist pestitsiidide (sh taimekaitsevahendite) kahjulike mõjude kohta on nende kemikaalide, sh glüfosaadi, kasutamine Eestis viimase kümne aasta jooksul üha kasvanud (vt joonist). Glüfosaat on põllumajanduses laialt kasutatav umbrohutõrjevahend, mis on peale sihtorganismiks olevate taimede mürgine ka paljudele teistele organismirühmadele. Paar aastat tagasi avaldas professor Ülo Niinemets Sirbi veergudel põhjaliku ülevaate glüfosaadi kui ühe […] Vaata lähemalt ›
27
Al ja Taje Paldroki näitus „Apokalüptilised maastikud“ Pärnu Linnagaleriis (raekojas) kuni 16. I. Al ja Taje Paldroki „Apokalüptilised maastikud“ on sündinud ühistööna. Küsimusele, kas saab eristada Ali või Taje loodud objekte või ruume, vastasid kunstnikud, et mingisugust eristust ei ole võimalik teha. Selles mõttes sarnaneb kogu ettevõtmine performance’iga, kus osaleb mitu inimest ning kus koos […] Vaata lähemalt ›
3
Algaja juhina esitavad paljud endale küsimuse, kas ma olen selline juht, keda alluvad hindavad või kas ma vastan nende ootustele. Peale omanike hinnangu on see inimlikult mõistetav küsimus, sest tagasiside on kõigile tähtis. Valdavalt eelistame head hinnangut, kuid kõigile juht meele järele olla ei saa. Tulemuslikuks juhtimiseks on vaja mõista oma meeskonnaliikmete ootusi ja vajadusi. […] Vaata lähemalt ›
11
Pandeemia tõttu on Tallinna galeriid ja muuseumid suletud kuni 17. I, Draakoni ja Hobusepea galerii näituse eksponeerimisaega pikendatakse. Olesja Katšanovskaja-Mündi näitus Tallinna Linnagaleriis „Hetkes olemise jäljed“ 17. I, Maret Olveti näitus „Metsamüüt ja müstiline sõõr“ Vabaduse galeriis 4. – 28. XII 2020, Britta Benno näitus „Ruinenlust Lasnamäel“ Hobusepeas 25. XI – 14. XII 2020, Erki Kasemetsa […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 05:33
Viimane uuendus: 04:46.
Uudiste reiting uuendatud: 05:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne