Festival „Beethoven“ 7. – 13. XII Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Lõppenud aasta viimasel kuul, mil arutleti tõsimeeli, kas peaks pandeemia pidurdamiseks piirama kirikutes jumalateenistuste toimumist, sai teoks pühalik rituaalide rida. Detsembri teisel nädalal leidis aset ulatuslik festival „Beethoven“, mis pakkus kuulamiseks suurmeistri sonaatide korpuse kaanest kaaneni: 32 klaverisonaati, 10 viiulisonaati ja 5 tšellosonaati. […] Vaata lähemalt ›
0
„Teatrielus 2019“ kirjutab sõnalavastuste aastaauhindade žürii esimees Madli Pesti: „Enne kaleidoskoopilise rännaku läbimist oleksin ma kõnelenud puudustest: kus on särav uuendus? Kus poliitiline teravus? Oli tunne, et puudu on seda ja teist. Kui aga sissevaadetega ülelend teatriaastast tehtud, siis selgus, et oleks silmakirjalik nuriseda“ („Külluseaasta. Eesti sõnateater 2019“). Ka 2019. aastat käsitlev artikli- ja statistikakogumik […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmel aastal on Sirbi autorid siinsel veerul jaganud lugejatega mõtteid, milliseks kujundada Eesti kultuuripoliitika (2018) ning milline igaühe käitumine ja millised ühiskonnas tehtud sammud ja otsused on kasulikud eesti keelele (2019) ja kliimale (2020). Märksõna ja teema on toimetus valinud vastavalt sellele, mis on õhus, samuti sellele, mille allakäik või ohustatud seisund paljudele muret teeb. […] Vaata lähemalt ›
0
„Las ma lahkun pühapäeval, / et ei keegi minu pärast / oma tööd peaks katki jätma …“ Kuidagi nii kõlab läti rahvalaul, mis võtab hästi kokku Hille eluaegse suhtumise. Keel ja ümbritsev maailm oli tema aed, mida ta armastava hoolega haris – kastis ja kärpis, toetas ja väetas. Oma vaikse väega tõstis ta õitsema paljud alles areldi oma olemust […] Vaata lähemalt ›
0
Kliimamuutus toob pöördelisi tagajärgi. Eestis võivad keskkonnakatastroofid abstraktseks ja võõraks jääda, eriti linna tehiskeskkonnas. Kraanist saab alati vett ning poest alati süüa – milleks muretseda? Kuid millalgi jõuab järg ka siia. Linn kui tsivilisatsiooni kroon eeldab pidevat energia, sh toidu, ning materjalide sissevoolu, mis tähendab sõltuvust süsteemidest, mis seda teenindavad. Kuigi loodus on linnast näiliselt […] Vaata lähemalt ›
25
Julgust massidega mitte kaasa ulguda alahinnatakse. Ei aita siin kaasa poliitkorrektsus, mida nõutakse kodanikelt, aga mitte poliitikutelt, ei aita kaasa ühismeedia, massimeedia ega -kultuur, milles kaldutakse inimesi grupeerima väliste edutunnuste kaudu. Kui persoonil juhtumisi edutunnuseid (hetkel) pole, piisab ka tunnustatud gruppidele kaasa kiitmisest, ja sa oled – kui mitte pildil, siis vähemalt pildi tagaküljel vaikimisi kirjas. […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Erakorralise hetkeolukorra tõttu ei saa toimetus lõppenud juubeliaastal rahvahariduse eesliinil seisnud paremaid autoreid esialgu kättpidi tänada, tunneli lõpus paistev valgus lubab loota, […] Vaata lähemalt ›
6
Sirbi kirjanduskülgede värskes rubriigis „Suitsu nurk“ võtan iga kuu vaatluse alla ühe luuletuse. Need lugemised tõukuvad uuskriitika vaimust: ka luuletekstil kui mõistatusel ja saladusel, kui kõige intiimsemal ja intensiivsemal keelega suhestumise viisil on siiski oma tekstipinnal avalduv tõde, mille sügavama mõistmiseni jõudmiseks tuleks teksti näha võimalikult lähedalt, seda üle ja taaslugeda. See aga ei tähenda, […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi 2020. aasta laureaadid on Aveliina Helm, Eneli Kindsiko, Siim Lill ja Tõnis Saarts. Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg? AIRI Triisbergi intervjuu Soome kunstiinstitutsioonide ökokoordinaatori Saara Korpelaga. Saara Korpela: „Koroonaviiruse tagajärjel on kunstivaldkonnas kasutusel nii virtuaalsed kui ka reaalsed süsteemid ning süsihappegaasi heiteid tekib rohkemgi.“ Möödunud aastal lõid Soome kunstiinstitutsioonid täiesti uuelaadse töökoha ja palkasid ökokoordinaatori, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aasta Muusikuks 2020 Mari Kalkuni. Aasta Muusiku tiitel antakse Mari Kalkunile üle 13. jaanuaril kell 19 toimuval stuudiokontserdil. Aasta Muusiku kontserti vahendavad ERR raadiostuudiost järgmisel kolmapäeval Klassikaraadio, Vikerraadio ja Raadio 4, videopildis saab sündmust jälgida ERR kultuuriportaalis ja hiljem veebikanalis Jupiter.err.ee. Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine; esitlen ma Teile: KAHEKSAJALA ILUAED TÄIS TOTAKAID HÕRGUTISI Praegustel ebakindlatel aegadel võime vähemalt ühes asjas kindlad olla – […] Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kutsub: 6. jaanuaril kell 16 avatakse Exploreri maja seinal (Kai 1, Tallinn) linnaruumi kunstinäitus „Ööpildid“ Kristi Kongi teosega „Roosa pilv“. Teost saab vaadelda kaugelt, seetõttu palume tulla kohale hajutatult üle Mere puiestee äärse ala. KKEK alustab linnaruumi kunstinäitusega „Ööpildid“ Exploreri ärihoone seinal eesmärgiga tuua kaasaegne kunst linnaruumi. Näitusel „Ööpildid“ osalevad Kristi […] Vaata lähemalt ›
0
1. Aveliina Helm, „Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu“ 2. Pärt Peterson, „Süsteemide kohtumine tundmatuga“ 3. Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“ 4. Tõnu Õnnepalu, „Fredi evangeelium“ 5. Asko Lõhmus, „Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist“ 6. Andres Maimik, „Presidendi karakter“ 7. Toomas Paul, „Rõõmu radu rännates“ 8. Kaupo Vipp, „Häda hüüab tulles“ 9. Tõnis Saarts, […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta suvest on ERMi külastajaid rõõmustanud näitus, mis valminud Eesti meisterillustraatori ja plakatikunstniku Siima Škopi 100. sünniaastapäevaks. Näitust saab nautida veel jooksva nädala lõpuni. Galeriisaalis avaneb kaks muinasmaailma: Lumivalgekese, Pöial-Liisi, Une-Mati, Väikese Muki, kurjade kuningannade ja heade printside muinasjutuilm ning teisalt räigest poliitpropagandast kantud plakatlik utoopiline unelm. Mõlema loojaks on 1920. aastal Tartus sündinud, aga […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 11. jaanuarini 2021 saab esitada töid teist korda aset leidvale Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 25. märtsil 2021 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 11. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, mis pääsevad näitusele, kataloogi […] Vaata lähemalt ›
0
Ilmunud on kolme Eesti Kirjandusmuuseumis väljaantava teadusajakirja aastalõpunumbrid: Folkore nr 80 erinumber „Sünnitamispärimus ja lapsepõlv arhailistes ja kaasaegsetes Euroopa kultuurides“, Mäetagused nr 78, mis käsitleb meditsiiniantropoloogiat, ja Methis nr 26, digitaalhumanitaaria erinumber. Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ühiselt välja antava ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica nr 26 on peatoimetaja Marin Laagi sõnul erinumber pühendatud Eesti digikultuuri aastale […] Vaata lähemalt ›
0
Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Muusikafondi ja Eesti Heliloojate Liidu korraldatav heliloomingu konkurss “Noor helilooja 2021” on suunatud kuni 25-aastastele noortele ja toimub 2021. aasta kevadel juba seitsmendat korda. Võistlustöid saab esitada kuni 7. märtsini. Teine voor finaalkontserdiga toimub 24. aprillil kell 16 Tartus Heino Elleri Muusikakooli (Lossi 15) Tubina saalis festivali Eesti Muusika Päevad 2021 raames. Konkursi “Noor […] Vaata lähemalt ›
0
Morni aasta lõpuks tuli päike välja – lubati ja tehtigi. Inimkonna miljardite hulgas liiguvad juba ringi esimesed vaktsineeritud, kaitstud mehed ja naised. Kuu aja pärast saab Eestiski juba tõdeda, et läheb ülejäänutel, kuidas läheb, arstid ja õed jäävad ikka alles, et üles ehitada uus ja õnnelikum ühiskond. Tõenäoliselt must stsenaarium tegelikkuseks ei saa ja ka […] Vaata lähemalt ›
4
2020. aasta on olnud teaduslikust aspektist huvitav, inimlikust vaatenurgast seevastu morjendav. See aasta läheb nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kirja jätkuva ideoloogilise polariseerumise, radikaliseerumise ja üksteisest möödarääkimise aastana. Ühiseid pidepunkte jääb vähemaks, sest läänemaailma inimesed elavad alternatiivsete faktidega paralleelreaalsustes. Mitu kuud kodus istumine ajab harjumuseks saanud päevakava sassi ega mõju vaimsele tervisele hästi. Koroonapandeemia on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Sakala
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 20:38
Viimane uuendus: 20:34.
Uudiste reiting uuendatud: 20:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)