Mida muud öelda, kui et koroona tüüris lõppeval aastal suuresti ka teaduslaeva. Tegi seda väga otseselt, ent ka kaudsemaid teid pidi. Täites muu hulgas suurel määral valitsuse lubaduse suurendada teaduse rahastamine ühe protsendini SKTst, vähemalt aastaks 2021 – mis tuli omajagu üllatusena, arvestades et 2019. aasta suvel tehtud riigieelarve strateegia välistas lähiaastateks selle võimaluse (ning […] Vaata lähemalt ›
16
Lõppev teatriaasta oli ebasümmeetriliselt lopergune: alguses kaks ja pool kuud tavapärast teatrielu, siis kolm ja pool kuud peaaegu teatrita aega, seejärel tasapisi vanadesse roobastesse loksunud teatrisuvi ja -sügis ning nüüd uuesti peale pandud publikupiirangud. Teatrikriitik ja ERRi taskuhäälingu „Teatrivaht“ üks tegijaid Valle-Sten Maiste kuulub tänavu kahte žüriisse, sõnalavastuste omasse ja teatriliigiüleste auhindade ühisžüriisse, mille ülesanne […] Vaata lähemalt ›
0
Tjah, üks aastaratas on jälle oma keerud ära keeranud. Uut aastat alustatakse vana viisi järgi ikka nii, et vaadatakse ette-taha. Kunagi tehti esimesena kokkuvõtteid sellest, milline oli mullu viljasaak. Tuleb välja, et kuigi majandus kiratses, läks põllumeestel üldiselt hästi. Tunamullu suvel oldi lausa õnnega koos. Juulis uhkeldati, et kisub „seitsme tonni kanti hektari kohta, väiksem […] Vaata lähemalt ›
1
Eestlased pidavat olema hariduse usku, aga see müüt sai nüüd vist lõplikult ümber lükatud. Eelmisel nädalal „Aktuaalses kaameras“ koroonaviiruse leviku vastaste uute piirangute tabelit vaadates tekkis mul tunne, et midagi on segamini läinud: „Ida-Virumaa“ ja „mujal Eestis“ tulpade esimene ja teine lahter on vist vahetuses? Äkki veel midagi? Kuidagi ebaloogiline, et kõrge nakatumusega piirkonnas jäetakse […] Vaata lähemalt ›
6
Tänavune sügis pakkus Tallinna filmihuvilistele võimaluse osaleda kinematograafilises geopeituses pealkirjaga „Märka Kim Ki-duki“. Edu saatis suurema tõenäosusega neid mängijaid, kes otsisid Solarise keskuse kandis või vanalinnas. Nagu ka mina, kes ma vanalinna tänavanurgal juttu ajasin, kui natuke äraeksinud ilmega Kim mööda jalutas. Pärast sekundist pausi, kui maailm korraks seisma jäi, rahunesin maha. Mis ma talle […] Vaata lähemalt ›
0
„Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm“ kuni 21. III 2021 Adamson-Ericu muuseumis, kuraator Kersti Koll ja kujundaja Villu Plink. Omal ajal oli meil Supilinna pööningukambris kogu aeg käepärast soome-ugri häälestuspakett, kuhu kuulusid raamatud, vinüülplaadid, aga ka mapid Kaljo Põllu piltidega. Tollal tundus, et mõned loojad ja mõtlejad tajuvad midagi, mis on kuskil teisel pool nõidusliku tundmise piiri, kuhu […] Vaata lähemalt ›
1
Eesti rahvakultuuri keskuse koostööseminar „Mis on rahvakultuur tänapäeval ja kas see vajab eestkõnelemist?“ 20. X Erinevate Tubade klubis.1 „Rahvakultuur“ on üks sellistest mõistetest, mille üle arvatavasti väga palju ei mõelda, kuna selle sisu on justkui selge. Rahvakultuur on lihtne ja kodune, mitte midagi keerulist, mille üle peaks pead murdma. Kui aga üritada seda tuttavat tunnet […] Vaata lähemalt ›
3
Salto arhitektide näitus „Maketid“ Viljandis Rüki galeriis. Kuraatorid Salto arhitektid ja Eik Hermann. Näitus on avatud kuni 30. XII. Salto arhitektid pälvisid möödunud nädalal Tallinna Telliskivi loomelinnaku Fotografiska maja eest arhitektide liidu arhitekti aastapreemia. Seega on põhjust vaadata süvenenumalt Salto majade sisse ning kirjeldada arhitektide loodud ruumi. Selle arhitektuuribüroo töödest rääkimiseks on ka teine põhjus, nimelt […] Vaata lähemalt ›
6
Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi? Eks see koroona tõttu natuke ebatavaline aasta olnud, aga inimene on visa nagu võsa, püüab ikka tegutseda. Eks nii oli ka 1910ndate lõpu suure gripiepideemia ajal, mil ei teatudki, millesse surdi. Keset sõda ja taudi asutati 1919. aastal Eesti kunstimuuseum ja Pallase kool, korraldati esimene eesti kunsti […] Vaata lähemalt ›
0
Rohket rahutust ja rahulolematuid inimesi täis maailmas on kosutav lugeda meest, kes on eluga rahul. Õpingud TRÜs ei ole läinud luhta, vaid andnud talle huvitava töö ja mõnusa elukoha, sedakaudu ka hea ja armastava perekonna. Tänu korralikule füüsikaharidusele võib ta uurida universumi seoseid ja seaduspärasusi. Mida aeg edasi, seda rohkem on Tõravere astronoomi Laurits Leedjärve […] Vaata lähemalt ›
1
Hea tahtmise korral saaks rääkida ka kolmekordsest väljendamatusest, ja nimelt siis, kui pidada meeles, missuguse määra on saavutanud sekularisatsioon. Pole ju saladus, et Uku Masing, keda selles raamatus korduvalt tsiteeritakse, pälvis Ants Oraselt iseloomustuse „müstiline jumalaotsija“. Sõnapaar pandi kirja möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpupoole ja tohib arvata, et see pole aegunud, pigem vastupidi. Selles suhtes […] Vaata lähemalt ›
4
Lola Liivati näitus „Abstraktse maali värvikõne“ Solarise galeriis kuni 20. XII. Kolm vaatust. Kunagi maaliti koopaseinale – Lascaux’s, Altamiras ja mujal. Maaliti soojade muldsete värvidega, maalipinnad olid raamideta, õigemini – raamiks oli ruum. Toonid ookrist punaseni muutsid maa-aluse ahta keskkonna veelgi tihedamaks, ruum tõmbus kokku. Need paigad olid suguharu maagiliste salariituste tarvis. Tegemist oli ürgaja […] Vaata lähemalt ›
2
„Plekktrummi raamatud“. Saatejuht Joonas Hellerma. Toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross. Režissöör Erle Veber. Teisipäeviti kl 21.30 ETV2s. Eetris on olnud kolm „Plekktrummi raamatute“ saadet ja võib juba öelda, et tegemist on sümpaatse katsega tuua ETV ekraanile raamatud tagasi. Tõsi, pärast „Kirjandusministeeriumi“ lõpetamist on raamatutest räägitud saadete „OP“, „Terevisioon“ ja „Prillitoos“ lugemisnurgas, kuid kirjandus väärib ka […] Vaata lähemalt ›
4
Merekeele nõukoja juhi Madli Vitismanni tõdemus „Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata“1 on häirinud insener Raul Vibot.2 Tema vastulausest ilmneb, et inseneriõppes nagu enamikul kõrghariduse erialadel puudub süsteemne terminiõpetus, kus ühenduks eriala mõistestiku ja terminivara süvem käsitlus. See justkui õigustaks inseneri arvamust, et tehnikaerialadel õppinud ametnikelt ei saagi […] Vaata lähemalt ›
4
Otepää lumemaastikel Salasosinaid täis buss Tartu-Otepää ennäe – tühi lumevalge parkla ja kuldlõviga kroonitud okastraattara: „What means vangla?“ Viipasid mu vakka laineriga oma niigi kauni silma laul. Tuurides talvepealinnas jagasid lahkelt seletusi vasemale-paremale lehvitades tuttavale ümbrusele teeäärsetest mändidest ja raagus leppadest lumevangis autodest aiapinkidest piltpostkaardilike lumeloorides poeaknaalkoovideni. Mind taevasse tõusvad korstnasuitsupilved ja soojad kodutuled kutsusid […] Vaata lähemalt ›
0
NELI: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik ja Aet Ollisaar. Eesti Tekstiilikunstnike Liit tutvustab ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu poolt 2020. aasta alguses välja antud aastapreemiate nominentide töid. Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Krista Leesi, Eva Mustonen, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere, elutöö preemia pälvis Maasike Maasik. Kuni detsembri […] Vaata lähemalt ›
1
SIIM PAUKLIN: A. D. 2020 mikroskoobi all Kangesti tahaks anda välja aasta radikaali või aasta jooksul kõige rohkem radikaliseerunud inimese auhinna. Konkurents oleks tihe ja väärilisi kandidaate palju. 2020. aasta on olnud teaduslikust aspektist huvitav, inimlikust vaatenurgast seevastu morjendav. See aasta läheb nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kirja jätkuva ideoloogilise polariseerumise, radikaliseerumise ja üksteisest möödarääkimise […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Tehnikaülikool on seadmas sihte järgmiseks viieks aastaks ja kaugemalegi. Ootame mõtteid sellest, millist Tehnikaülikooli Eesti, maailm ja tulevik vajavad, nii tänastelt ja tulevastelt üliõpilastelt, teadlastelt kui ka ettevõtjatelt. TalTech on Eesti ainus tehnikaülikool – teeme ta selliseks, nagu meile kõigile meeldib! Kaasa rääkida saab kahel konkursil. Esseekonkurss: „Piirideta ülikool, Eesti parim võimalus“ Ootame mõttelende […] Vaata lähemalt ›
0
Digiteerimise tulemusena saavad originaalkäsikirjad avalikkusele kättesaadavaks muuseumide infosüsteemis MuIS. 2020. aasta suvel alustas Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti heliloojate originaalkäsikirjade digiprojekti, mille käigus digiteeritakse umbes 4000 käsikirja. Kuna muuseumi arhiivkogus leidub ligikaudu 14 000 originaalkäsikirja enam kui 200 autorilt, tuli teha ka esimene valik. Esmalt võeti digiteerimisse nende heliloojate looming, kelle vastu uurijad, interpreedid, dirigendid ja kirjastajad […] Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi Valitsus otsustas 3. detsembril 2020 Euroopa Liidu uute välistoetuste esialgse jaotuskava, mille hulgas on ka Taaskäivitamisrahastu (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid kahjuks ei ole jaotuskavas prioriteetidena kordagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda. 17. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (2020/2708(RSP)), kus kutsutakse Euroopa komisjoni ja liikmesriike eraldama […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 07:24
Viimane uuendus: 07:16.
Uudiste reiting uuendatud: 07:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)