„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Kas pole tüütu teema – vabakutseliste ravikindlustus? Kui Sirp oleks elusolend, oleks tal sellest ammu üledoos. Üheksa aasta eest nentis Ott Karulin sellest kirjutades, et teema on leierdatud, ja paar aastat hiljem tsiteeris sama teemat käsitledes iseennast – et teema leierdatud! Ja nüüd ma jälle leierdan. Kas pole Margus Allikmaa ja Elin Kard kinnitanud, et häda on saanud leevendust kulka loometöötasu maksustamisega? Allikmaa ütleb mai lõpus ilmunud artiklis: „Eesti loovisikuid,... Vaata lähemalt ›
2
Ly Lestbergi fotonäitus „Mälumäed“ sai alguse ühest vanast Tartu toomkiriku vaatega postkaardist. Kunstnik on Toomemäel sündinud ja veetnud oma elu esimesed õnnelikud viis aastat Vallikraavi tänava väikses õdusas ärklitoas. Samas majas on elanud ka Heiti Talvik. Kõik näituse fotod on komplekteeritud lähtuvalt sellest tema jaoks jõulisest sümbolist, toomkirikust. Silma jääb ka teine kaardike pealdisega „Carte Postale“, mille kunstnik oli leidnud skulptor August Vommi arhiivist. Fotografeeritud on selle tagak Vaata lähemalt ›
0
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. Meie vestlus leidis aset vahetult enne aprillis toimunud valimisi, mille tulemusena jätkavad n Vaata lähemalt ›
98
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata. Raamatud mitte... Vaata lähemalt ›
0
19. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2025. aasta romaanivõistluse võitjad. Auhinnalised kohad I koht – Kaur Riismaa, „Väsinud valguse teooria“ II koht – Mario Pulver, „Theseuse laev“ III koht – Anu Allas, „Allaandmine algajatele“ III koht – Jaagup Mahkra, „Mõrv Karlovas“ Äramärkimised Miina Piir, „Noviits“ Liia Kikas, „Väikelinna biit“ Eriauhinnad Postimehe auhind – Kristi Küppar, „Nadinunnadi-nadinaa“ Margus Karu nimeline auhind – Laura Evisalu, „Andersi hoidja“ Tallinna... Vaata lähemalt ›
0
ÕSi ilmumist on alati suure huviga oodatud. Ühed on rõõmuga leidnud uusi põnevaid sõnu ja eluõiguse saanud rööpvõimalusi, teised on nördinud, kui mõned varem vaevaga omandatud reeglid „on vabaks lastud“. ÕSi roll on pikalt olnud kahetine: juhis, kuidas keelt kasutada, aga ka kirjeldus, kuidas kasutame keelt, „mida me praegu räägime ja kirjutame“. Nõnda on ÕSi saatesõnas kirjas juba veerandsada aastat. Kirjakeele normi alus. Maailmas on haruldane – kui mitte ainukordne... Vaata lähemalt ›
0
Millest ma nüüd pidingi pihta hakkama … Kuhu paganama sohu mu mõtted jälle ekslesid … Ah soo! Meelde tuli. Lugupeetav teatrikülastajate sootsium, minu missioon on teid tungivalt hoiatada ühe teatud teatrivaatleja eest. Kindlasti olete toda persooni märganud, tema käib ju teatris üleloomulikult tihti. Olge valvsad, kui teid järjekordselt tabab krooniline ebaõnn sattuda temaga koos teatrisaali. Tema nimelt luurab teie järele maniakaalselt, mälu on tal sedamoodi treenitud, et kuigi ta hoolega... Vaata lähemalt ›
6
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On... Vaata lähemalt ›
35
ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.1 Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. Sõnavalik ja sõnakasutus lauses sõltuvad alati kontekstist ja sihtrühmast, mistõttu üldkeele tasa Vaata lähemalt ›
0
Maarjamäel asuv filmimuuseum tegeleb järjest edukamalt meie filmi eilse päeva mõtestamise ja esitlemisega ning usun siiralt, et mida aasta edasi, seda tugevamaks muutub ka muuseumi võime rääkida kaasa Eesti filmi tänase ja ehk isegi homse asjus. Kui filmimuuseumi on paljud huvilised juba sattunud, siis mis koht on kinomuuseum? Kas ajaloomuuseumi filiaalina tegutseva filmimuuseumi veel väiksem allüksus? Huvitaval kombel tähistavad mõlemad muuseumid tuleval aastal oma 20. sünnipäeva, kuid otsest seost nende... Vaata lähemalt ›
0
Koos muude kultuuris aset leidnud protsessidega sai 1960. aastatel hoo sisse ka eesti filmikunst. 1963. aastal nimetati Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio ümber Filmistuudioks Tallinnfilm, NSV Liitu asus juhtima Nikita Hruštšov ja poliitilised tingimused, nn sulaaeg, soodustasid kultuuri arengut. Filmindusse tuli tollal värskete lennukate ideedega tegijaid. Kuigi tsensuur võimuvahetusega ei kadunud, mõjus toonane riiklik kontroll loomingule hoopis ergutavalt, sest sõnumi edastamiseks tuli o Vaata lähemalt ›
21
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Tuukka Kaila isikunäitus „Kaetav kaugus“. Näitus on kunstiliste ekspeditsioonide kogum, mis kasutab immateriaalsete kogemuste näitlikustamiseks dokumenteerimis- ja mõõtevahendeid. Nende tulemusel tekkivad salvestised võimendavad seoseid asukoha ja ajavooluga. Kunstilised protsessid tuginevad sageli abstraktsetele aluspõhimõtetele, mis võivad, aga ei pruugi tulemustes nähtavaks muutuda. Selle käigus ei ole kunstnik tingimata teadlik. Vaata lähemalt ›
0
Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ Pille-Riin Larm, „Kuidas läheb laenutustasul?“ Kadri-Ann Väärsi, „Nõukogude naine filmikaameraga“ Peeter Talvistu vestles Elin Kardiga Airi Triisberg, „Langevari ei avane“ Õnne Laansoo, „Siuru sirgumine“ Margit Mutso vestles muinsuskaitsja Madis Tuuderiga Ülo Mattheus, „T(d)roonide mäng“ Maris Pedaja, „Konkurentsi mitu palet“ Joonas Hellerma vestles muusikateadlase Toomas Siitaniga Kristiina Malm-Olesk vestles dirigent Lisanna Laansaluga Margit Langemets, „ÕSi Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Daria Morozova isikunäitus „Olen siin“. Näitus on kunstniku isikliku kriisikogemuse retrospektiiv: hirm, mittetunnustamine, üksindus. See räägib võitlusest – iseenda eest, oma koha eest ühiskonnas, võimaluse eest eksisteerida ilma pideva vajaduseta muutuda teiste pärast. Mis tunne on kogeda enda kahetisust? Kas on võimalik iseenda eest põgeneda? Või on ainus tee õppida lihtsalt olemas olema? Piltide kaudu uurib Morozova seda teekonda:. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“*. Näituse on koostanud Marge Monko ja kujundanud Karel Koplimets. Näitusel saab vaadata viit kunstnikufilmi, mis käsitlevad kodu ning sellega seotud mälestusi, igatsust ja melanhooliat erinevates psühholoogilistes ja esteetilistes registrites. Kodust lahkumise ja kodu igatsemise motiivid on sama vanad kui inimkonna ajalugu. Inimlikul tasandil on sunnitud kodust lahkumine – põgenemine – Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii akendel on avatud Bianca Triinu Tootsi (EST) ja Lynn Batchelderi (US) näitused. Bianca Triinu Toots “Helist leitud”Bianca Triinu Tootsi kõrvaehted ja kaelakeed toovad esile kuulamise kogemuse. Heliuuringutest inspireeritud ehted on valmistatud filigraantehnikas puhtast hõbedast. Bianca Triinu Toots: “Helilained kui väljaütlemata mõtted. Nad leiavad meid üles köögist, terrassilt, mere äärest, kõrvaltoast. Sammud vanal puitpõrandal. Nad ilmuvad tegevustes ja vaikusehetkedes. Helid istuvad meie kõrv Vaata lähemalt ›
0
„Igal inimesel siin planeedil on õigus väärikale elule, aga kliimamuutused piiravad neid põhiõigusi,“ ütles Keenia keskkonnaaktivist, 2019. aastal Aafrika keskkonnainimeseks valitud Elizabeth Wathuti aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil.1 Wathuti kodukohas on kliimamuutused kaasa toonud ekstreemsed ilmastikuolud: pikenenud põuaperioodid, äkkvihmadest tingitud üleujutused ja tugevamad tuuleiilid. Põud ei lase saagil kasvada, vihmavalingud uputavad klassiruumid2 ja tormid. Vaata lähemalt ›
0
Aastaid pole koolitatud maastikuarhitekte piisavalt ja hoonekesksuse tõttu ruumiloomes on olnud maastikuarhitektuuri valdkond pikka aega marginaliseeritud. Nii ongi väliruum, eriti arhitektuurivõistlustega loodav, jäänud suures osas arhitektide pärusmaaks. Võistluste tulemustes lokkab aga loominguline konservatiivsus ning puudub värske maastikuarhitektuurimõte. Jõhvi keskväljaku hiljutise arhitektuurivõistlusega lõppes Eesti ruumiloomes oluline peatükk, sest tegu oli kümme aastat väldanud programmi „EV 100. Vaata lähemalt ›
42
Olev Soansi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitustele kokku koondatud kultuuriloolisi kaarte silmitsedes satub vaataja vastamisi minevikuga. Kui Juhan Liiv nägi eile Eestimaad, siis olid tema read õige kriitilised ja ega palju teistmoodi olnud lugu, kui selle luuletuse võttis Nõukogude aja lõpus üles ja arendas edasi vokaal-instrumentaalansambel Ruja. Olev Soansi vaade Eestile ja selle minevikule on teisest puust, reipa laulurea „Kas tunned maad“ vaimus. Kiht kihi haaval kujutab Soans ikka üht ja... Vaata lähemalt ›
0
Kirjutan neid ridu menstruatsiooni ajal: istun tooli peal, tipin sõrmedega klaviatuuril ning samal ajal voolab jalge vahelt sidemesse vaikselt verd. See on tõesti üks veider lause, millega üht arvustust alustada, eks? Miks peaks lugeja üldse teadma niisuguseid asju? Kas see muudab kuidagi selle kirjutise kulgu? Pealegi, viisakas seltskonnas ju niisugustest asjadest ei räägita ning Sirp on ometigi üks viisakate inimeste koht. Viisakate inimeste ajaleht. Noh, üldiselt. Eks siin ole igasugused... Vaata lähemalt ›
18
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 8 |
ERR
|
13% 4 |
Õhtuleht
|
11% 4 |
Uued uudised
|
10% 4 |
Maaleht
|
8% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.12.2025 23:00
Viimane uuendus: 22:54.
Uudiste reiting uuendatud: 23:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)