Näitusel on eksponeeritud vana plaatkaameraga tehtud portreed eesti kultuuritegelastest ja –hoidjatest. Portreteeritavad on näiteks Anu Raud, Leonhard Lapin, Maarja Kangro, Peeter Volkonski, Doris Kareva, Urmas Vadi, Kadri Mälk, Andrus Kivirähk, Viivi Luik, Valdur Mikita, Kaido Ole, Enn Kunila ja veel paljud teised. „Kalvetaariumis ei ole edetabeleid, paremusjärjestusi ega „kes ees, see mees“ võistlust. Nii nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Sisearhitekt Aulo Padar. Märgilised interjöörid 20.11.2020 – 4.04.2021 Eesti Arhitektuurimuuseumis näeb alates 20. novembrist ülevaadet Eesti ühe tunnustatuma sisearhitekti Aulo Padari loomingust. Näitusega tähistatakse Aulo Padari 80. juubelit, avades teda inimese, õppejõu ja ruumiloojana. Näituse kuraatorid on Grete Veskiväli ja Kadi Karmann. Koos näitusega ilmub Karen Jagodini ja Sille Pihlaku koostatud ülevaatlik kataloog ning linastub […] Vaata lähemalt ›
0
ENE GRAUBERG: Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid. Wilhelm Humboldtile oli ülikool eelkõige rahvusliku kultuuri alustugi, mille põhiülesandeks intellektuaalse eliidi ettevalmistamine. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 20. novembrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud grupinäitus „Tagasi”, milles osalevad Damien Beyrouthy (Prantsusmaa/Liibanon), Dénes Farkas (Eesti/Ungari), Anna Guilló (Prantsusmaa/Kataloonia) ja Pascal Navarro (Prantsusmaa). Näituse kuraatorid on Sara Bédard-Goulet (Tartu Ülikool) ja Peeter Talvistu (Tartu Kunstnike Liit). Näituse jaoks paluti kunstnikel keskenduda kultuuri retseptsioonile ning kajastada seda läbi isiklike loomingupraktikate nagu joonistus (Navarro […] Vaata lähemalt ›
0
Selge keele patroon Ülle Madise annab täna üle 2020. aasta selge sõnumi auhinnad. Auhinna saavad „Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“, kampaania „Meri algab siit“, telesaade „Maailma kõige targem rahvas“ ning Statistikaamet. Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib „Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“, mis on selge ülesehitusega ja kergesti loetav. Aruande andmed on ristkasutatavad, iga peatüki alguses on […] Vaata lähemalt ›
0
18. novembril 2020 tähistame Heino Kaljuste 95. sünniaastapäeva. Mälestuskontsert ei saa küll koroonatingimusis toimuda, kuid mõtteis meenutada on alati võimalik. Mõtleme tänuga Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) ääretult laiahaardelisele tegevusele ja panusele – ta oli dirigent, laulupidude üldjuht ja koolinoorte laulupidude mõtte algataja, helilooja ja õpetaja, muusikapedagoogika professor, metoodik ja muusikaõpikute autor, publitsist, organisaator ja ühiskondlikult aktiivne […] Vaata lähemalt ›
0
Muusikavaldkonna ühispöördumises kutsuvad Eesti armastatud muusikud tõkestama viiruse levikut ja kandma kontserdisaalis maski. Kontserdikorraldajad üle Eesti järgivad ürituste korraldamisel COVID-19 käitumisjuhendit ning kõiki valitsuse ja terviseameti kehtestatud reegleid, kaasa arvatud maski kandmise suunist nii publiku kui ka korraldajate seas. Üheskoos antakse oma parim, et kontserdisaalid püsiksid avatud. Video on Youtube kanalis, SIIN ja allalaetav Wetransferist, SIIT. Muusikud videos (ilmumise […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. novembril kell 18.00 avatakse Telliskivi Loomelinnaku õuealal Valgevene protestikunsti pop-up näitus „Valgevene. Protest. Kunst“. Eksponeeritud on Valgevene kunstnike illustratsioonid, mis on saanud tõuke riigis toimuvatest protestidest ja kohaliku rahva võitlusest inimõiguste eest. Kaasaegne protestikunst Näituse „Valgevene. Protest. Kunst“ eesmärk on tutvustada kaasaegset Valgevene protestikunsti, juhtida tähelepanu Valgevene protestide rahumeelsele iseloomule ja sellele vastanduvale […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval, 16. novembril 2020 algab Soomes eesti kirjanduse virtuaalne festival „Uksest ja aknast“. 30. novembrini kestval festivalil on kavas 11 videosaadet, milles käsitletakse Soomes äsja ilmunud ja peatselt ilmuvaid eesti keelest tõlgitud raamatuid ja nendega seonduvaid teemasid. Festivalil saab osaleda Helsingi Eesti Maja Youtube’i kanali kaudu: Helsingi Eesti Maja Youtube’is. Saated on jälgitavad nii eesti kui […] Vaata lähemalt ›
0
Alates laupäevast, 14. novembrist on A-galerii Seifis avatud Kätrin Beljaevi isikunäitus PIDU KATKU AJAL, mis kutsub mõtlema, kuidas kasutame energiat suurte ühiskondlike muutuste aegadel. Epideemiad on inimühiskonnaga alati kaasas käinud ja kui eelmine hakkab ununema, koputab uksele ootamatu järgmine. Maad katab hirmu aura ning institutsioonid toimetavad ja inimestel tuleb täita oma kohust, minna eemale ja […] Vaata lähemalt ›
0
Täna anti Tartus V Spa konverentsikeskuses toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile“ üle selleaastased Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis mehaanikateadlane ja akadeemik Jüri Engelbrecht. Ta on pikaajaline viljakas teaduse eest seisja ja populariseerija nii Eestis kui Euroopas, kes on mõjutanud ühiskonna arusaamist teadusest ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa. Ääremaa all on siin silmas peetud piirkonda, kus korraga on ohus mitmete esmateenuste pakkumine. Avalike teenuste jätkusuutlikkus ei ole oletuslik tulevikuteema, millega tegelemist saab ühest valimistsüklist teise edasi lükata. Seejuures on kõige hullem nõiutud ring: kui kaob üks või kaks esmateenust, lähevad ka teised. Peaküsimus on, kuidas […] Vaata lähemalt ›
1
Polariseerunud meediamullide üheks aspektiks või väljenduseks on küsimus konstruktivismist ja essentsialismist (mis vähemasti mõningais tõlgendusis1 kannab edasi vana nominalismi-realismi paradigmat). Filosoofiliste vahenditega meediamullide vastu muidugi ei saa, aga sellegipoolest on ehk mingi kasu selleski, kui need järelemõtlemise tagajärjel kas või lokaalselt ja ajutiselt hajuvad. Vaatlen seda küsimust soo ja soorollide näitel. Konstruktivismil ja essentsialismil on […] Vaata lähemalt ›
3
Nõudmist ja pakkumist tasakaalustavate hindade kujunemise kohta on tänapäeva ulatuvas majandusteoorias kaks kirjeldust. XIX sajandi viimasel veerandil üldise tasakaaluteooria loonud Šveitsi prantslane Leon Walras on kirjeldanud hinnakujundust avalikul turul, kui turule kogunenud ostjad ja müüjad hüüavad valjusti oma hindu ja tasakaaluhind kujuneb vastastikku kokkuleppele jõudnud inimeste vahel sõlmitud tehingute tulemusena. Inglase Frankis Ysidro Edgeworthi samal […] Vaata lähemalt ›
0
Ühest küljest on Saksa filosoofi ja muusikauurija, populaarkultuuri vastu sõjakäigu teinud Theodor Adorno (1903–1969) „Uue muusika filosoofia“ võimas teos, milleta poleks sündinud üht XX sajandi tähtsamat romaani, Thomas Manni „Doktor Faustust“ (fakt). Arvata võib sedagi, et hilisemad moodsad muusikakriitikud poleks selle teoseta püüdnud muusikat seletada sotsiaalsete ja filosoofiliste parameetrite kaudu, vähemalt mitte sel määral. Massikultuurivastase […] Vaata lähemalt ›
0
Natuke väsitavaks läheb aasta viimasel veerandil see, kuidas ükskõik millise jututeema puhul pole enam võimalik vältida neid „erakorralisi tingimusi“, mis meid tänavu saatnud on. Kõikehõlmavaid ja muutvaid asjaolusid, mis sunnivad kogu inimkonda ümber hindama nii grupikäitumist ja üksiolekut. Loomulikult ei saa sellest üle ega ümber ka tänavuse Pimedate Ööde filmifestivali puhul. Palju on juttu sellest, […] Vaata lähemalt ›
0
Praegune Eesti filmihuviline on sattunud tõelise skisofreeniahoo küüsi. Ühel õlal manitseb ingel kandma maski ja istuma kodus, teisel õlal meelitab kurat tulema õue ja minema kinno, sest YOLO ja filmid. Või on need rollid jaotatud hoopis vastupidi? Tänavune Pimedate Ööde filmifestival on nii tegijatele kui ka nägijatele täiesti kindlasti eriline, seda nii heas kui halvas. Suurem […] Vaata lähemalt ›
0
Kadrioru lossis on praegu avatud ilus väike näitus kasside ja koertega piltidest. Saab teada, et sageli ei anna kiisud ja kutsud lemmiku ja jahiseltsilisena edasi mitte niivõrd omaaegset olustikku, vaid kannavad endas mitmesuguseid varjatud tähendusi. Näiteks kui naine peletab pealetükkivat koera, siis seostub see kiimas mehe tõrjumisega. Või miks on üks miisu mähitud otsekui imik? […] Vaata lähemalt ›
1
Interdistsiplinaarsus on tekstiilidisaineri ja kunstniku Kärt Ojavee töödes ikka kesksel kohal olnud: tema esimene koostööprojekt Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonika instituudi üliõpilasega valmis juba bakalaureuseõpingute ajal, sellele järgnes koostöö biorobootika laboriga. 2013. aastal kaitses ta kiitusega doktoritöö, mis oli suures osas valminud biorobootika keskuses. Ta on ennast harinud pehme elektroonika valdkonnas, mis on inseneridelegi uudne valdkond. Praegu […] Vaata lähemalt ›
2
Soome Kirjandusfond on teinud teatavaks Finlandia auhinna 2020. aasta kandidaadid. Ilukirjandus Ilukirjanduse Finlandia antakse parima soome- või rootsikeelse romaani eest. Ann-Luise Bertell, „Heiman“ (Förlaget) Ritva Hellsten, „Raija“ (Aviador) Tommi Kinnunen, „Ei kertonut katuvansa“ ehk „Ta ei öelnud, et kahetseb“ (WSOY) Anni Kytömäki, „Margarita“ (Gummerus) Heikki Kännö, „Runoilija“ ehk „Luuletaja“ (Sammakko) Anne Vuori-Kemilä, „Mustaa jäätä“ ehk „Must […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 13:53
Viimane uuendus: 13:48.
Uudiste reiting uuendatud: 13:44.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)