25. aprillini on arhitektuurimuuseumis avatud näitus „Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid“. Näituse tutvustuses on soov, et iga tallinlane peaks sealt läbi käima. Mida linlasele näidatakse ja mida ta sealt kaasa võtma peaks, sellest räägib lähemalt arhitekt ja kuraator Johan Tali. See näitus näikse osutavat Tallinna linna tegemata tööle ehk siis sellele, et linnal puudub visioon. […] Vaata lähemalt ›
0
2005. aastast kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) alusel saavad vabakutselised loovisikud, kes tegutsevad autori või esitajana ja on kaotanud sissetuleku, taotleda loometoetust. Kuueks kuuks määratava toetuse suurus on miinimumpalk, mis on praegu 584 eurot kuus. Siiani on loometoetust vajanud umbes sadakond loovisikut aastas. 2020. aasta eriolukorra ajal lisas valitsus loometoetuste väljamaksmiseks veel 4,2 miljonit […] Vaata lähemalt ›
24
Koorijuhtide sandist olukorrast on räägitud palju. Hiljuti seadis kooriühingu esimees Hirvo Surva kahtluse alla isegi 2034. aasta laulupeo toimumise, viidates ennekõike koorijuhtide palkadele. Enamasti langebki põhirõhk just väikesele palgale, kuid ei ole vähem oluline, et tihti töötatakse ilma lepinguta või tähtajalise lepinguga, et dirigenditöö ei taga sotsiaalseid garantiisid, et töö suveperioodil on tasustamata ning et […] Vaata lähemalt ›
17
Paradoksaalsel kombel annab surm vahel põhjuse rääkida elust. Nii kätkeb Sanam Maheri 2019. aastal avaldatud raamat „A Woman Like Her. The Short life of Qandeel Baloch“ põhjalikku ülevaadet Pakistani eluolust, kuna selles küsitakse – ilma vastuseid pakkumata –, miks toimus alatu roim, õetapp, pealegi perekonna au nimel. Raamat on ühekorraga haarav kriminull ja ühiskondlik vaatlus […] Vaata lähemalt ›
9
Alates 2015. aastast tähistatakse 11. veebruaril rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, sel aastal esimest korda ka Eestis. Paljud on kuulnud läbi aegade ühest suuremast füüsikust Richard Feynmanist, vähesed aga teavad Joan Feynmani, Richardi noorema õe nime. Kuigi Joan Feynman ei ole erinevalt vennast võitnud Nobeli auhinda, oli ta suurepärane teadlane, kes tegi teedrajavaid avastusi päikesetuule, magnetosfääri […] Vaata lähemalt ›
4
„Nii ilus kuu paistab täna.“ „Jah. Huvitav, kas see on noor või vana kuu?“ „Oota, ma vaatan,“ ütleb kuueaastane, toob atlase ja teeb oma vanematele asja selgeks. ERRist sai 10. veebruaril teada, et Tartu ülikooli veebiõppes tehtud eksamite tulemused olid sügissemestril oodatust paremad, kuigi veebiõpet peetakse kontaktõppest kehvemaks. Ülikooli õppeprorektor on leidnud sellele üllatava põhjenduse: […] Vaata lähemalt ›
0
Filmirežissööri Veiko Õunpuu lavastusena esietendus 12. veebruaril Rakvere teatris „Tants“, mille aluseks on August Strindbergi näidend „Surmatants“. Strindbergist, olmelisuse aegumisest tänapäeva teatris ning teatris lavastamise ja filmitegemise põhjapanevast erinemisest vestles Veiko Õunpuuga Rakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp. Peeter Raudsepp: Näitekirjanduse ajaloos ei ole ühtegi teist nii heitlikku inimest kui Strindberg. Tal oli huvisid alkeemiast […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri elutööpreemia Eha Komissarovile, Enn Sädele ja Tiit Pääsukesele Teaduse elutööpreemia Toomas-Andres Sullingule ja Jüri Talvetile Wiedemanni keeleauhind Jüri Viikbergile Jaan Krossi „Kallid krantsid“ Raimond Kaugveri „Kirjad Sigridile“ Dokumentaalfilm „Aalto“ Näitus „Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid“ Tallinna Linnateatri „Lapsed“ Nädalavahetuse surm ja hübriidtöö Vaenuõhutamisest on saanud poliitilise kommunikatsiooni üks põhiinstrumente Art Leete, „Komi nõia nutitegu“ Vaata lähemalt ›
0
Kui Eestis 1990ndate teisel poolel hakkasid levima jutud esimestest firmadest, kus laialdasemalt pakuti võimalust kodus töötada, suhtuti sellesse nii uudishimu kui ka skepsisega. Tasapisi levis selline mudel ka suurematesse firmadesse ja riigiasutustesse ning teatud vabaduse pakkumisele lisandus üha rohkem ka kokkuhoiu teema, sest mitmel pool loobuti igaühele mõeldud töölauast ja jääda võis vaid pisike kapike nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Täispikk animafilm „Hundikskäijad“ („Wolfwalkers“, Iirimaa-Luksemburg-Prantsusmaa-Taani-USA-Suurbritannia 2020, 103 min), režissöörid Tomm Moore, Ross Stewart, stsenarist Will Collins, helilooja Bruno Coulais. Apple TV+. Täispikk animafilm „Kuu peale“ („Over the Moon“, Hiina-USA 2020, 95 min), režissöörid Glean Keane ja John Kahrs, stsenarist Audrey Wells, helilooja Steven Price. Netflix. Viimase 11 kuu jooksul, millalgi liikumiskeeldude vahepeal, on vahel harva […] Vaata lähemalt ›
4
Mulle kui 1980. aastal sündinule seostub vabaduse mõiste lahutamatult Eesti taasiseseisvumisega ja vanemate põlvkondade toonaste emotsioonidega. Minu põlvkonna kooliaeg jäi 1990ndatesse ehk kiirete muutuste aastatesse. Meie vanemad olid vabaduse nimel lubanud kas või kartulikoori süüa. Meile kinnitati, et kogu maailm on ees avali, kõik on võimalik ja ainsaks piiriks on meie endi tahe ja soov midagi ette võtta. Haridus on muidugi kõige võti. Elu keskpaika jõudnuna olen ma […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Noorsooteatri „Ült“, autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Renate Keerd, valguskujundajad Renate Keerd ja Madis Kirkmann. Mängivad Getter Meresmaa, Steffi Pähn, Anti Kobin ja Sander Roosimägi. Esietendus 2. II Ferdinandi saalis. Lavastaja ja koreograaf Renate Keerd on arendanud välja sedavõrd isikupärase teatrikeele, et iga tema uuslavastust – kui laenata vaid oma ala tippudele reserveeritud iseloomustust […] Vaata lähemalt ›
0
Valgustades tumedust Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi töörühm Gert Hütsi, snd 1975, teadur Martti Raidal, snd 1968, juhtivteadur Hardi Veermäe, snd 1985, teadur Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Mustadest aukudest koosnev tumeaine“ eest Maapealses elus annab nägemine meile lõviosa informatsioonist. Universumis on nähtavat ainet vaid mõni protsent kogu universumi massist. Ligi kolmveerandi moodustab tumeenergia ja […] Vaata lähemalt ›
1
Maailma kultuuriloos on alati paeluvad olnud tegelased, kes satuvad justkui poolkogemata pidevalt ajaloo ristteele, oluliste sündmuste keskpunkti. Seesuguste isikute puhul on pisut ebaselge põhjuse ja tagajärje omavaheline suhe: on nad nende sündmuste esilekutsujaks, üheks katalüsaatoriks või lihtsalt juhuslikuks kaasreisijaks? Kas sündmused oleksid vallandunud ka justkui ajarändurite abita? Või kas oleks nende sündmuste mõju olnud ilma […] Vaata lähemalt ›
6
Näitus „Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid“ arhitektuurimuuseumis kuni 25. IV. Kuraator Johan Tali, kujundaja Raul Kalvo, graafiline disain Stuudio Stuudio, toimetajad ja tõlkijad Kaja Randam, Kaisa Kaer, Mirel Püss ja Johan Tali. Näitus „Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid“ põhineb kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna õppejõudude ja tudengite pikaajalisel Tallinna arengut puudutaval uurimistööl. Akadeemilisel tasandil on läbi töötatud väga palju […] Vaata lähemalt ›
0
Emakeele Selts ja ajakiri Akadeemia korraldavad reedel, 19. veebruaril kl 10.00–17.40 veebi kaudu teemapäeva “Keelekorralduse äärmised võimalused”. Üritus jätkab 22.01.2021 Eesti Keele Instituudi ja Eesti Keeletoimetajate Liidu ühisseminaril alustatud diskussiooni eesti keelekorralduse teemal, mis omakorda jätkub 12.03.2021 Eesti Keele Instituudi arutelupäevaga „Eesti keel normi ja vabaduse vahel“. Sõna saavad eri valdkondade esindajad: keelekorraldajad, õpetajad, õpetajaks õppivad üliõpilased, keeletehnolo Vaata lähemalt ›
0
KATI ILVES, MARIA-KRISTIINA SOOMRE: Mida kassid ostaksid? Ehk Eha Komissarovi üheksa elu(tööd) Eha Komissarovist võiks mõelda kui Eesti kunstimaailma Ellen Ripleyst, seersandist võimatul missioonil, kes teeb kõike, mida parasjagu vaja, jäädes kõige selle juures tavaliseks inimeseks. Halb võib olla hea alusmaterjal. Laozi Enne ühe retrospektiivnäituse avamist küsis muuseumi direktor Eha Komissarovilt nõu, mida avamisel öelda, tal endal olid ideed otsas. Komissarov vastas: „Come on, tsiteeri Laozid ja ära Vaata lähemalt ›
0
Eesti Keeletoimetajate Liidul on ilmunud kolmas aastaraamat, mis on liidu veebilehel kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Kuigi aastaraamatus kajastatakse liidu traditsioonilisi tegevusi – Vikipeedia keeletoimetamistalguid, kampaaniat „Kutsu keeletoimetaja külla!“, toimetajaauhinna väljaandmist jms –, on suurem osa raamatust pühendatud siiski üldhuvitavatele keeleteemadele. „Aastaraamatus väärtustame oma minevikupärandit, räägime kaasa päevakajalistel teemadel ning mõtiskleme keelehoolde tuleviku üle,“ k Vaata lähemalt ›
0
17. veebruarist on Maarjamäe lossis avatud uus näitus “Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu”. Arheoloogilised koerahammaste leiud Sindi lähedalt Pulli kiviaja asulast kinnitavad, et juba 11 000 aastat tagasi, ajal kui inimene siiakanti elama asus , oli tal vähemalt üks sõber – koer. Tänapäeva teadmised ja oskused on võimaldanud anda Eesti esimesele koerale keha ja […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäevast, 11. veebruarist on Staapli 3 galeriis avatud Matti Pärki isikunäitus “Muutuvad ajad”. “Muutuvad ajad” kajastab Matti Pärki nii varasemat kui hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus Staapli 3 galeriis. Nagu ütleb ka pealkiri on tegemist näitusega, mille temaatikaks on aeg, muutused aga ka mõtisklused inimeste paiksuse üle. Politiilise alatooniga tööd on tänapäeva päevasündmuste valguses […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 02:39
Viimane uuendus: 02:30.
Uudiste reiting uuendatud: 02:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)