Eestis algas mobiiltelefonide võidukäik XX sajandi lõpuaastatel. Mobiiltelefon tähendas, et helistada sai suvalisest kohast. Peagi mõisteti, et teatud juhtudel on hädasti vaja teada ka telefoni asukohta. Õnnetuse puhul võib see olla elu ja surma küsimus. Nüüd positsioneeritakse automaatselt iga hädaabikõne. Säästetud on palju inimelusid. Oleme nüüdseks elanud juba aasta koroonaviiruse mõju all ning lõppu ei […] Vaata lähemalt ›
7
Anders Peterseni näitus „Lehmitzi värvid“ Fotografiskas kuni 28. II. „Lõpuks ometi!“ oli minu esimene mõte kui ma Fotografiskas Anders Peterseni näituse „Lehmitzi värvid“ uksest sisse astusin. Terve näitusesaal oli nagu üks suur ja luksuslik pimik, seinad täis suuremõõdulisi kontaktkoopiaid negatiividest kujutistega, millega on keskmine fotohuviline ammu tuttav. Täpsemalt küll lõppvalikuga. Negatiivide kogumahtu, terveid seeriaid […] Vaata lähemalt ›
7
Praha, sügis 2019. Väljun metroost Holešovice jaamas ja jalutan Tšehhi suurima kaasaegse kunsti keskuse DOX veidi Chesterfieldi sohvat meenutava hoone poole. On soe õhtu, kuid kunstisaalid on rahvast täis, sest on avatud ühe siinse publiku absoluutse lemmiku mahukas näitus. See on Ameerikas elav Petr Sís, üle maailma kuulus lastekirjanik ja raamatute illustraator, kes on saanud […] Vaata lähemalt ›
3
Dokumentaalfilm „Sõda ja puuhobune“ („Казка про Коника“, Ukraina-Eesti 2021, 75 min), režissöörid-stsenaristid Uljana Ossovska ja Deniss Strašnõi, operaator Deniss Strašnõi, helilooja Anton Dehtjarov, monteerija Mirjam Jegorov, produtsent Ülo Pikkov. „Sõda ja puuhobune“ on nagu lõngakera. Ta rullub vaikselt lahti, pole eriti meelelahutuslik, ent hoiab oma lahtikeerlemisel tähelepanu, kuni ühel hetkel avastatakse end puusadeni pehmes lõngas. […] Vaata lähemalt ›
17
Sari „Eesti lood“, 2021. „Käärid“ (rež Margus Talvik), „Lil Eesti“ (rež Taavi Arus), „Paradiis“ (rež Andres Keil), „Matz“ (rež Elīza Bēniņa). Sel talvel linastunud kaheksa uut „Eesti lugude“ dokumentaalfilmi on valminud pärast lühilugude sarja värskenduskuuri, millega vähendati filmide arvu nelja võrra, kuid tõsteti iga projekti eelarvet ning kaasati konsultandina taanlasest kogenud dokumentaalfilmide monteerija Jesper Osmund. […] Vaata lähemalt ›
0
Juba kolme võrdlemisi ahta valimikuga võib välisluulesarja „Hingesalv“ paigutada meie luulelukku mõõdukalt rasvaste tähtedega. Sarja juhatas sisse saksa-rootsi-juudi nobelisti Nelly Sachsi „Tähestiku laip tõuseb hauast“ (tlk Rein Raud), järgnesid kvaasibiitniku Lawrence Ferlinghetti „Meele lunapark“ (tlk Peeter Sauter) ja saksa luule möödunud sajandi vahest ühe kõige olulisema poeedi, Rumeeniast pärit Paul Celani „Tema seljas ratsutas öö“ (tlk Aare Pilv […] Vaata lähemalt ›
0
Mu lastearstist sõber ütles kord, et tal on siiber, ei jaksa enam. Ei suuda sellist argipäeva taluda, kus väikeste laste vigastused ja surm on igapäevane asi. Lapse surm on tavaline, poliitikale kaasaelamine on banaalne, sportlaste võidud ja kaotused ei tähenda talle mitte midagi erilist. See kõik on triviaalne. Ta ei tunne ka ennast kangelasena, isegi […] Vaata lähemalt ›
2
Täna, 12. veebruaril 2021 tehakse Eesti kontserdielus ajalugu: ERSO ja Olari Elts lavakunstitudengitega esitavad Eestis esimest korda Ludwig van Beethoveni (1770–1827) ja August von Kotzebue (1761–1819) muusikalise näidendi „Kuningas Stefan“. Eesti kontserdilaval kohtuvad kaks oma valdkonna geeniust, kelle looming tekitas nende kaasajal kirglikke vaidlusi. Kotzebue puhul kestavad need siiani, ehkki ka tema erakordsust on hakatud […] Vaata lähemalt ›
3
Dokumentaalfilm „Sea aasta“ (Filmivabrik, Eesti 2021, 57 min), režissöör-stsenarist Raimo Jõerand, operaator Rein Kotov, helilooja Ardo Ran Varres, produtsent Marju Lepp. Eesti filmidele on vahel ette heidetud kõnelemist peamiselt ajaloolistel ja eksistentsiaalsetel teemadel, jättes kajastamata sündmused ühiskonnas siin ja praegu. Raimo Jõerand, kes ühes Kiur Aarmaaga proovis kätt lähimineviku poliitika uurimisel Mart Laari esimesest valitsusest […] Vaata lähemalt ›
1
Oma raamatus „Pedagoogika poeesia“ kirjutab Maria Knebel: „Ma võin kergesti ette kujutada inimest, kes valdab suurepäraselt kõiki lavastajakunsti saladusi, lavastab imeliselt, kuid on ülimalt kaugel pedagoogikast. Ma arvan, et sellise inimese elu kunstis on rahulikum. Ta ei vastuta moraalselt iga sammu eest, mille on astunud need, kes on tema juures õppinud. Vastutuse koorem pole kerge […] Vaata lähemalt ›
6
Giuseppe Verdi ooper „Trubaduur“ 3. II (esietendus) ja 6. II rahvusooperis Estonia. Dirigendid Arvo Volmer ja Kaspar Mänd, lavastaja Neeme Kuningas, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik Anna Kontek, valguskunstnikud Neeme Kuningas ja Rasmus Rembel, koormeister Heli Jürgenson, liikumisjuht ja koreograaf Hedi Pundonen. Osades Dimitris Paksoglou (Manrico), Charlotte-Anne Shipley või Silja Aalto (Leonora), Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska (Azucena), […] Vaata lähemalt ›
0
Kadrioru veerel, Faehlmanni ja Vase nurgal, asub ühes keldrikeses mikroskoopiline restoran Salt, kus vähemalt enne koroonat olid lauad paigutatud pariislikult lähestikku. Kui suudadki enda ja naabri vahele mõttelise seina püstitada, siis võõrasse taldrikusse piilud tahes-tahtmata. Sel õhtul oli restoran nii puupüsti täis, et osa toite oli menüüst juba otsas. Minu taldrikusse piilumise, pigem nahaalse jõllitamise […] Vaata lähemalt ›
0
Peeter Linnapi näitus „Ajaloost läbi“ Pallase galeriis kuni 20. II, kuraatorid Andrus Kannel ja Peeter Linnap. Peeter Linnap, Ajaloost läbi. Tekstide autorid Peeter Linnap, Thomas McEvilley, Mary Ann Lynch, John Stathatos, Jan-Erik Lundström, Inka Schube, Friedman Horner, Johannes Saar, Peeter Laurits, Reet Varblane ja Rainer Vilumaa, toimetajad Peeter Linnap, Peeter Tammisto ja Tiit Lepp. Peeter […] Vaata lähemalt ›
2
Kunsti ülesanne pole kaugeltki ainult paiga kaunistamine, see on ruumilise mitmekesisuse osa, mille järgi sätitakse liikumist, mis muudab argipäeva ilusaks või ebameeldivaks. Tallinna avaliku ruumi kunstikooslust on mõjutanud riigikorrad, režiimid ja ajastud, taasiseseisvumine, tragöödiad, sõjad jms. Vastavalt poliitilisele olukorrale on kunsti lisatud, kõrvaldatud ja teisaldatud. Kesklinna on XXI sajandil püstitatud keskeltläbi üks-kaks kunstiteost aastas. 2011. […] Vaata lähemalt ›
0
13.02.2021—28.03.2021 Alates 13. veebruarist on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud Siiri Jürise (s 1992) näitus „keha(stuv) mateeria“. Viiruse levikuohu tõttu pidulikku näituseavamist ei toimu. Näitus on kõigile avatud alates 13. veebruari hommikust. Väljapanek keskendub keha ning füüsilise kontakti kujutamisele. Jürise mitmekihilistel ning pastoossetel maalidel kujutatud kehad jäävad suuresti vahepealsusse mänglema – kohati on need realistlikud ja […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas täna, 11. veebruaril, et 2021. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Eha Komissarov, Tiit Pääsuke ja Enn Säde. Spordi elutööpreemia laureaadid on Õnne Pollisinski ja Gunnar Paal. Valitsus tegi otsuse tuginedes kummagi valdkonna komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiad Elutööpreemia laureaat, kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov on töötanud Eesti Kunstimuuseumis 1973. aastast, olles sel sajandil Kumu kunstimuuseumi programmi üks […] Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi Valitsus kinnitas täna 2021. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot) said meditsiinidoktor professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor Jüri Talvet. Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said: Gert Hütsi, Martti Raidal, Hardi Veermäe – täppisteaduste alal tööde tsükli […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas määrata riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel. Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, samuti Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga Siberi eestlaste keelest „Eesti keelesaared Siberis (tekkimine, areng, kontaktid)”. Jüri Viikbergi […] Vaata lähemalt ›
0
OTT PUUMEISTER: Millal on poliitika? Milles siis asi, et venekeelse vähemuse kõnevõime veel eelmisel aastal eesti kultuuri ehmatas? Ikka ja jälle kostab „kaine mõistuse“ kojast hüüatusi, et ei tohiks kõike politiseerida. Ei olevat kohane politiseerida laulupidu, 20. augusti pidustusi, sugu, kliimamuutust jne. Mida tähendab „politiseerimine“, kui kutsutakse üles sellest hoiduma? Ennekõike muidugi seda, et ei tohiks […] Vaata lähemalt ›
0
11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Päeva „Naised teaduses“ tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Tänapäeva maailm seisab paljude suurte lahendamata küsimuste ees, alustades tervishoiuteemadest ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 03:53
Viimane uuendus: 03:50.
Uudiste reiting uuendatud: 03:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)