Mäletan, et lugesin kunagi ülikooli ajal raamatut sünergeetikast, arvan, et tegemist oli Hermann Hakeni „Kõrgema sünergeetikaga“.1 Ega ma sellest suurt aru ei saanud, aga vägev mulje jäi mällu ning tuttavaks said sõnad nagu bifurkatsioon, fraktaal, mittelineaarsus. Mida need täpsemalt tähendavad, sai selgeks alles kümme aastat hiljem pärast raamatu „Mittelineaarne dünaamika ja kaos“2 läbilugemist. Selle raamatu […] Vaata lähemalt ›
3
Veljo Tormise „Eesti ballaadid“ 28. I Vanemuise kontserdimajas. Stsenaariumi koostanud Lea Tormis, tekstid seadnud Ülo Tedre, valguskunstnik Priidu Adlas. Solistid Pirjo Jonas, Karmen Puis, Rasmus Kull, Simo Breede, Katrin Kapinus, Eve Kivisaar, Siiri Koodres, Helen Hansberg, Helen Nõmm, Lembi-Liis Ebre, Kristiina Hovi, Grete Oolberg, Oliver Timmusk jt. Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester, dirigent Risto Joost, koormeister Piret […] Vaata lähemalt ›
0
Pärnu nüüdismuusika päevad „Kompositsioonimudelid 4. Mikrotonaalsus“ 23. – 31. I veebis, kunstiline juht Andrus Kallastu. Tänavustel Pärnu nüüdismuusika päevadel (PNP), mis leidsid aset veebis, keskenduti mikrotonaalsusele: luubi alla võeti võrdtempereeritud 22helisüsteem (22 equal division of the octave ehk 22 EDO). Mikrotonaalse muusika mõiste liugleb õigupoolest väga libedal pinnal. Erinevate mikrointervallikat hõlmavate heliridade või -süsteemide kasutajad on […] Vaata lähemalt ›
0
Vabadus on olukord, olek, kus saab toimida oma tahte järgi ja ilma sunnita. No hüva. Tahte järgi küll, kuid sunnita? Mkmm. Sunnita ometi mitte. Kommertspoliitik „Pealtnägijaski“ irvitab: „Haha, miks on vaja õpikutes pedofiiliat õhutada? Mina ei tolereeri lastele homopropaganda pealesundimist!“ Kui tema seda mõistab, siis mõistab ehk igaüks, või mis? Aga kust ma siis saan […] Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri „Oi, Johnny“, autor Ray Cooney, tõlkija Triin Tael, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Yana Khanikova, liikumisjuht Helen Solovjev, muusikaline kujundaja Morten-Endrik Milder, valguskujundaja Roomet Villau. Mängivad Anneli Rahkema, Ülle Lichtfeldt, Margus Grosnõi, Märten Matsu, Madis Mäeorg, Tarmo Tagamets ja Eduard Salmistu. Esietendus 16. I Rakvere teatri suures saalis. Eks see sõltu teatrist, selle suurusest ja […] Vaata lähemalt ›
0
Madle Lippus, „Kas Rävala puiesteest saab sel suvel Tallinna (auto)vaba puiestee?“ Aleksander Niine märgiline pärand Tallinna südalinnas Säärane Mutt Evi Arujärv, „EMIKi käsikirjade digiarhiiv avatud!“ Kontsert „Kruusmaa – Mozart – Ravel“ „Moderniseeruva kultuuri tajumustrid“, vestlusringis Tiina Abel, Mirjam Hinrikus ja Jaan Undusk Alexander Normani „Dalai-laama. Erakordne elu“ ja Tenzin Geyche Tethongi „Tema Pühaduse XIV dalai-laama […] Vaata lähemalt ›
0
Eksperimenteerimine annab ruumist mõtlemiseks vabaduse, sest kõike ei pea kohe ära otsustama, betooni valama. Peale planeerija mängurõõmu saab lustimisse kaasata ruumi kasutajad, et koos nendega saavutada parem tulemus. Tallinna linnaruumis pole kohaliku võimu ettevõtmisel ajutisi eksperimente seni tehtud, kuid arhitektide liidu ettepanek keskse asukoha ja tähtsusega Rävala puiestee tuleval suvel autovabana hoida pakub nüüd selleks […] Vaata lähemalt ›
3
Eesti muusika infokeskus (EMIK) kuulutas aasta alguses tellijatele avatuks oma käsikirjade digiarhiivi. See otsus sündis hoolikalt läbi mõeldud kokkuleppe alusel ja koostöös EMIKi hea koostööpartneri Eesti muusikafondiga, mille käsikirju on EMIK digiteerinud alates 2017. aastast. Mis on Eesti muusikafond? Muusikafond asutati 1945. aastal NSV Liidu muusikafondi Eesti vabariikliku osakonnana ning see tegutses heliteoste arhiiv-raamatukogu ja […] Vaata lähemalt ›
9
Eile, 4. veebruaril selgusid Eesti Kultuurkapitali 2020. aasta auhinnasaajad. Välja anti kaheksa valdkondlikku peapreemiat ja kaheksa sihtkapitali elutööpreemiat. Arhitektuuri valdkonna peapreemia pälvisid Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži ühise õppe- ja majutushoone eest 3+1 Arhitektid, T43 Sisearhitektid ja TajuRuum. Audiovisuaalse kunsti vallas pärjati mängufilmi „Viimased“ eest režissöör Veiko Õunpuu. Helikunstis tõsteti esile maailmalavade ooperisolist Ain Anger, kehakultuuris […] Vaata lähemalt ›
0
Töö. Kogu meie elu keerleb selle ümber. See mõjutab meie peremudeleid, rändemustreid, enesehinnangut ja ühiskonna sidusust. Müürilehe veebruarinumbris vaatame otsa tööelu arengutele. Helen Tammemäe fookusintervjuus Ametiühingute Keskliidu tegevjuhi Peep Petersoniga tuleb juttu soolisest palgalõhest, platvormitöö reguleerimisest ning ealisest diskrimineerimisest tööturul. Tiina Saar-Veelmaa küsib, kas tööl on tulevikku. Martin Noorkõiv arutleb, kuidas muuta töö tähenduslikuks. Maia […] Vaata lähemalt ›
0
„Vahepealsuse lokkavad ruumiunistused“, Merle Karro-Kalbergi intervjuu Ingrid Ruudiga. Ingrid Ruudi: „Üleminekuühiskonna avatus on erakordselt inspireeriv: oli valmisolek kaaluda kõikvõimalikke ideid, arhitektuuri ja kunsti väljendusvahenditega esitatu resoneeris ühiskonnas.“ Eelmise aasta lõpus kaitses Ingrid Ruudi kunstiakadeemias doktoritöö „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“. Järgnevalt räägimegi Ingridiga üleminekuaja arhitektuurist ja feministlikust ruumist. MAD Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 5. veebruarist on A-Galerii SEIFIS avatud Rita-Livia Eriksoni isikunäitus KALLISKIVID JA MUINASJUTUD, mis kutsub vaatama kalliskivide võlusid. Lumm kalliskivide ja nende värvide vastu on sama vana kui inimkond. Nii kivide lihvimise oskused ja tehnoloogiad kui ka gemmoloogia ehk teaduspõhine suutlikkus ehtekive üksteisest eristada arenevad pidevalt edasi. Lisaks on alles viimastel aastakümnetel avastatud mitmeid […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 2. veebruarist saab Tallinna Bussijaamas näha valikut Niguliste muuseumis avatud Christian Ackermanni näituse ekspositsioonist. Bussijaama ootesaali hakkavad kaunistama barokiajastu Eesti tuntuima puunikerdaja Ackermanni loodud kujude röntgenfotod, mis ühendavad uudsel viisil kirikukunsti ja nüüdistehnoloogiat. „Pop-up-näituse formaat võimaldab Ackermanni loominguga tutvust teha laiemal ringil inimestel,“ rõõmustab Eesti Kunstimuuseumi turundus- ja müügivaldkonna juht Piret Järvan Tallinna Bussijaama Vaata lähemalt ›
0
Ene Raud-Mägi ja Kristel Maamägi „METSIKULT KOSUTAV EINE” 4.02.-23.02.2021 Alates 4. veebruarist on Hop galeriis avatud Ene Raud-Mägi ja Kristel Maamägi ühisnäitus „Metsikult kosutav eine”. “Metsikult kosutav eine” pakub muinasjutulist põgenemist sõbralikku ja lapsemeelsesse maailma, kutsudes ühise laua äärde suhtlema, naerma ja unistama. Mustikavarte ja sambla varjus on mõnus turvaline taas uute ja vanade sõpradega […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 3. veebruarist saab KGB vangikongides näha Jevfrosinja Kersnovskaja joonistustel põhinevat näitust “Kui palju maksab inimene?”. Gulagi vangilaagrist eluga pääsenud naise mälestustel ja piltidel põhinev näitus toob külastaja ette 17 unikaalset reproduktsiooni tema joonistusvihikutest. Pildi allkiri: Küüditamine, 1941. aasta. 13. juuni 1941. aastal. “Nüüd ma enam ei mäleta, kuidas vagunisse sattusin. Mäletan rahvasumma, sõdureid, karjeid, […] Vaata lähemalt ›
0
3. veebruaril 2021 avatakse Eesti disainiparemikku tutvustav näitus ‘‘Eesti Disainiauhinnad 2020‘‘ ERMi püsinäituse „Kohtumised“ keskel asuvas filmisaalis. Ruum täitub mänguliste värviliste kuubikutega ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta parimate disainitöödega. Eesti Disainiauhinnad (EDA) konkursi ja näituse eesmärk on tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuuakse avalikkuse ette disainivaldkonna […] Vaata lähemalt ›
0
1. veebruaril istungi pidanud valimiskogu valis Tallinna Ülikooli rektoriks aastateks 2021–2026 filosoofia teeneka professori Tõnu Viigi. Tõnu Viik sai valimiskogult 57 häält ning praegune teadusprorektor Katrin Niglas 36 häält. Uus rektor inaugureeritakse 17. mail. Kuni selle ajani juhib Tallinna Ülikooli rektori kohusetäitja Priit Reiska. Tõnu Viik kaitses doktorikraadi Hegeli kultuurifenomenoloogiast Emory Ülikoolis Atlantas (USA) 2003. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuur ootab uusi algupäraseid teatritekste alles alustavatelt kui ka juba kogenud kirjutajatelt ja teatrihuvilistelt. Näidenditele ei esitata pikkuse, žanri- ega teemapiiranguid. Võistlustöid hindab seitsmeliikmeline žürii ja võitjate vahel läheb jagamisele auhinnafond suuruses 8750 eurot. Võistlustöid ootame 1. augustiks 2021 (saatmiskuupäev). Võitjad kuulutatakse välja 2021. Aasta oktoobris. Võistlustingimused: * Võistlusele on oodatud algupärased näidendid; pikkuse, […] Vaata lähemalt ›
0
2021. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaadid on Kaisa Eiche ja Maria Helen Känd. Stipendiumi annavad välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ning tegu on esmakordse ettevõtmisega. Ühe stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see antakse kahele kriitikule kuueks kuuks (esimene stipendium veebruar-juuli, teine juuli-detsember). Laureaadid valiti välja avalikul konkursil, kuhu laekus […] Vaata lähemalt ›
0
Täna algas kandideerimine mainekasse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent). L’Oréal Baltic „Naised teaduses“ programmi saab kandideerida 1. veebruarist 21. märtsini 2021 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com. Eestis antakse […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Naine
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 04:57
Viimane uuendus: 04:50.
Uudiste reiting uuendatud: 04:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)