9. oktoobril tähistab Eesti kultuuri nädalaleht Sirp 80 aasta möödumist lehe esimese numbri ilmumisest. Vaid sõja ajal katkenud järjepideva ilmumisega on jõutud Sirbi, mis ilmunud ka nimede all Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht, 3812 numbrini ja 4000 ei ole enam mägede taga. Algselt kõhnuke ajaleht on kasvanud koos Eesti kõrgkultuuriga 4-küljelisest 40-leheküljeliseks ning kaugelt […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Pimedate Liidu Aasta Teo pälvinute seas on nii ligipääsetavuse, kirjeldustõlke, kui ka hariduse edendajaid. Juba üheksandat aastat tunnustab Eesti Pimedate Liit neid inimesi ja organisatsioone, kes on eelnenud aasta jooksul aidanud nägemispuudega inimeste elukvaliteeti parandada. Tänavu pälvivad Eesti Pimedate Liidu tunnustuse „Aasta tegu 2020“: Eesti Meremuuseum – Paksu Margareeta ligipääsetava püsiekspositsiooni loomise eest; Vanemuise teatri […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi vahel Diplomaatia ja Eesti Kultuurkapitali III jaotus 2020 HASSO KRULL: Võrdsuse kaks otsa Õiglasi tingimusi saab luua ainult siis, kui inimesed on piisavalt erinevad; kui kõik oleksid ühesugused, mis mõte oleks siis õiglusel? Mis on võrdsus? Kuigi võrdsuse üle arutletakse palju, esitatakse seda küsimust üllatavalt harva. Me kõik teame, et on olemas ebavõrdsus: alates Occupy liikumisest teame ka, […] Vaata lähemalt ›
0
NILS HINT Katkendeid vestlustest, mida meie vahel pole kunagi olnud 16.10- 3.11.2020 HOP galerii Alates reedest, 16. oktoobrist saab Hop galeriis vaadata Nils Hinti isikunäitust „Katkendeid vestlustest, mida meie vahel pole kunagi olnud“. Ma tahaks sulle näidata üht metsaoja, mis voolab niiskes ja hämaras sängis kõrgete puude all. Selle roostepunane ja tume vesi maitseb nagu […] Vaata lähemalt ›
0
5. oktoobril täitus 80 aastat Sirbi esimese numbri ilmumisest. Vikerraadios sai kogu sünnipäevanädala jooksul kuulda valitud mõtteteri kultuurilehe autoritelt läbi kaheksa kümnendi. Mõtteterad lugesid ette Maian Kärmas ja Taavi Eelmaa. Juhan Smuul: Nora Tammoja ja Linda Patune: Heljo Ernesaks: Kaarel Ird: Voldemar Panso: Sirje Helme: Ly Seppel: Lennart Meri: Mati Unt: Märt Väljataga: Elsa Pajumaa: Rene […] Vaata lähemalt ›
0
Collegium Musicale 10. tegevusaastapäeva kontsert „Ülemlaul vaimsele vaprusele“ 3. X Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav, dramaturg Andri Luup, lugeja Marius Peterson. Kavas Timo Steineri „Ülemlaul vaimsele vaprusele“ (esiettekanne, Maurice Maeterlincki teksti „Tarkus ja saatus“ põhjal). Eesti koorimuusika väli on eriilmeliste koosluste poolest üpris rikkalik. Sestap tekib vahel petlik […] Vaata lähemalt ›
0
5. oktoobril täitus 80 aastat Sirbi esimese numbri ilmumisest. Vikerraadios sai kogu sünnipäevanädala jooksul kuulda valitud mõtteteri kultuurilehe autoritelt läbi kaheksa kümnendi. Mõtteterad lugesid ette Maian Kärmas ja Taavi Eelmaa. Sirp 80 Juhan Smuul Sirp 80 Nora Tammoja ja Linda Patune Sirp 80 Heljo Ernesaks Sirp 80 Kaarel Ird Sirp 80 Voldemar Panso Sirp 80 Sirje […] Vaata lähemalt ›
0
Meil on pidu: Sirbi ja Vasara esimese numbri ilmumisest möödus 5. oktoobril 80 aastat. Aitäh kõigile tegijatele ja lugejatele, kelle hulk on nii suur, et täpselt kokku lugeda ei jõuagi. Kümne aasta eest, kui tähistasime Sirbi 70. tegevusaastat, kirjutasin: „Kindlasti saabub pikas perspektiivis päev, mil trükitakse viimane Sirbi number. Sest nagu John Maynard Keynes armastas […] Vaata lähemalt ›
0
Poliitikaga on nii, et eri põlvkonnad tajuvad seda erinevalt, toetavad eri arusaamu ja poliitilisi jõude. Isegi Eesti taasiseseisvumise perioodil, kui aeti põhimõtteliselt sama asja, suudeti tekitada terav konfrontatsioon Rahvarinde ja Eesti Kongressi vahel. Sellest hoolimata võimaldas aeg poliitikale kaasa elada ja sellega samastuda, pakkus toonastele põlvkondadele kaasaelamise kogemuse, millest praegustel põlvkondadel pole aimugi. Neile tähendab […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kliimaküsimusest on saanud üks kesksemaid teemasid, millest ei saa mööda poliitikas, erasektoris ega ka majapidamises. Olukord on frustreeriv, sest kuigi rõhutakse iga inimese võimalusele keskkonda säästa, on suukorporatsioonid need, kelle teistsugusest suhtumisest oleks otsekohe suur kasu. Tarbija ja suurtootja on aga otseses seoses. Seega tuleks kliimale märksa rohkem kasuks, kui kokakoola pudeli taaraautomaati viimise asemel […] Vaata lähemalt ›
0
Christopher Nolan, maailmakuulus stsenarist ja filmilooja, on tekitanud omajagu furoori Tallinna tänavate sulgejana ning linnahalli õhkijana, kuid mitte ainult. Tema filmist on näha, et ta tajub imepäraselt ka Maarjamäe memoriaali aeglustavat ruumimõjuruumi. „Tenetiga“ on Nolan loonud tajutava pidepunkti lähiajaloo pärandi mõtestamiseks ja aja nihestamiseks. Elasime terve aasta maailmakuulsa filmitegija ka Tallinnas vändatud filmi ootuses teadmisega, […] Vaata lähemalt ›
0
Olles evolutsioonibioloogia kohta lugenud, selle üle mõelnud ja selles valdkonnas teadust teinud nüüd juba ligi 15 aastat, näen seda igal pool. Mitte ainult looduses, vaid ka ühiskonnaelus, inimestevahelistes suhetes ja konfliktides, majanduses ja spordis, muusikas ja kirjanduses. Paljud neist seostest tulenevad inimeste käitumisest, mis on loodusliku valiku kujundatud tunnus. Seda mõjutavad nii keskkond kui geenid, […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Septembri alguses, otse kooliaasta hakul ilmus Eesti kunstiakadeemia kirjastuselt tuntud prantsuse sotsioloogi ja filosoofi Jean Baudrillard’i (1929–2007) artiklikogumik „Kunsti vandenõu“. Kogumiku on kokku pannud ja eessõnaga varustanud EKA kirjastaja ja õppejõud Neeme Lopp ning tõlkinud Anti Saar. Raamatus on kasutatud Paco Ulmani fotosid. Baudrillard’i nimi ei ole eesti lugejale võõras: 1999. aastal ilmus kirjastuselt Kunst […] Vaata lähemalt ›
2
Kogumiku koostaja Neeme Lopp käib oma saatesõnas esimesena välja võimaluse, et sellesarnane kunstiteemaline raamatuke võinuks ilmuda juba sajandivahetuse paiku, mil Baudrillard oli „Simulaakrumite ja simulatsiooni“ (ee 1999) ilmumise järel tähelepanu keskpunktis (lk 3). Samas väidab Lopp, et uute võimaluste keerises katsetava Eesti kunstivälja jaoks olnuks toonane ilmumine liig varane, alles nüüd, mil kunsti tühisus on […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjanik Ülo Tuulik on Sirbi eakaaslane ja n-ö emeriittoimetaja. Ta on sündinud 1940. aastal ning töötas aastatel 1974–1976 Sirbi (toonase Sirbi ja Vasara) toimetuses. Südamlikud tervitused kõigile endistele ja tulevastele kolleegidele, headele kaastöölistele ja muidugi asendamatutele lugejatele! Heinz Valk, kelle vilgas mõistus, kosutav huumorimeel ja kunstnikukäsigi olid suunamas-mõjutamas toonast nõukogudeaegset kultuurilehte Sirp ja Vasar, et selle veergudel […] Vaata lähemalt ›
0
Olles evolutsioonibioloogia kohta lugenud, selle üle mõelnud ja selles valdkonnas teadust teinud nüüd juba ligi 15 aastat, näen seda igal pool. Mitte ainult looduses, vaid ka ühiskonnaelus, inimestevahelistes suhetes ja konfliktides, majanduses ja spordis, muusikas ja kirjanduses. Paljud neist seostest tulenevad inimeste käitumisest, mis on loodusliku valiku kujundatud tunnus. Seda mõjutavad nii keskkond kui geenid, […] Vaata lähemalt ›
22
Kalju Lepiku päev Koerus 3. IX 2020. 7. oktoobril 2020 oleks meie pagulasluuletaja Kalju Lepik saanud saja-aastaseks. Kirjaniku juubelitähtpäeva tähistamise programm Koerus oli tihe ja sisukas. Päeva esimesel poolel keskenduti luuletaja mälestuse jäädvustamisele tema sünnikoha lähedal. Päev algas mälestushetkega Väinjärve teel. Vahest kõige oodatum sündmus oli Kalju Lepiku monumendi avamine Aruküla mõisa pargis. Monument, mille autor […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Jõgi“, autor Jez Butterworth, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Kaspar Jancis, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Vootele Ruusmaa, Sänni Noormets ja Taago Tubin. Mängivad Märt Avandi, Jane Napp, Carita Vaikjärv ja Sänni Noormets. Esietendus 11. IX Endla teatri Küünis. Kuidas kirjeldada jõge? Seda ühte ja sama jõge, millesse ei saa astuda […] Vaata lähemalt ›
0
XVIII pärimusmuusika lõikuspidu (sh etnokulpide üleandmine) 2. ja 3. X Viljandi pärimusmuusika aidas. 190 aastat tagasi valmis kooleraepideemia tõttu Boldino mõisa sulgunud Aleksandr Puškinil neli väikest tragöödiat, mille hulgast on tänapäeval tuntuim ilmselt „Pidu katku ajal“, kuid tema eluajal jõudis lavale üksnes „Mozart ja Salieri“. Selle teose kirjutamiseks sai Puškin inspiratsiooni kuulujutust, mille kohaselt olevat […] Vaata lähemalt ›
0
Poliitikaga on nii, et eri põlvkonnad tajuvad seda erinevalt, toetavad eri arusaamu ja poliitilisi jõude. Isegi Eesti taasiseseisvumise perioodil, kui aeti põhimõtteliselt sama asja, suudeti tekitada terav konfrontatsioon Rahvarinde ja Eesti Kongressi vahel. Sellest hoolimata võimaldas aeg poliitikale kaasa elada ja sellega samastuda, pakkus toonastele põlvkondadele kaasaelamise kogemuse, millest praegustel põlvkondadel pole aimugi. Neile tähendab […] Vaata lähemalt ›
1
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Sakala
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 20:01
Viimane uuendus: 19:56.
Uudiste reiting uuendatud: 19:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)