26. septembril peeti Tartus luuleprõmmu hooaja finaal. Eesti meistriks tuli Kelli Kiipus Tallinnast. Võistlustulle astusid ka Iina Gyldén (II koht), Heidi Iivari (III koht), Siim Lill, Marie Põdra, Seio Saks ja Arvi Schasmin. Eesti meister läheb edasi Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlusele. Tänavune Euroopa esiprõmmija selgub tõenäoliselt luulevideote põhjal. Uus Eesti prõmmuhooaeg algab juba järgmisel nädalal. Vt lähemalt lavaluule.ee. […] Vaata lähemalt ›
0
Theatrumi „Poeg“, autor Florian Zeller, tõlkija Marius Peterson, lavastaja Ott Aardam, kunstnik Ott Kangur, kostüümikunstnik Kätlin Kangur, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Andri Luup, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Jass Kalev Mäe, Helvin Kaljula ja Tarmo Song. Esietendus 18. IX Theatrumi teatrisaalis. Eesti teatripildis, mis kipub olema kaldu pigem angloameerika näitekirjanduse poole, on Florian Zeller […] Vaata lähemalt ›
0
Gaetano Donizetti koomilise ooperi „Don Pasquale“ (libretist Giovanni Ruffini) esietendus 25. IX rahvusooperis Estonia. Dirigent Arvo Volmer, lavastaja Giorgio Bongiovanni (Itaalia), dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik Maria Carla Ricotti (Itaalia), valguskunstnik Claudio De Pace (Itaalia). Osades Priit Volmer, Mirjam Mesak, Nico Darmanin, Aare Kodasma, Väino Puura, Rostislav Gurjev, Lydia Roos, Konrad Verliin, Paula Piisel, Emma Britta Genergard, […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis on naisi ettevõtete tipus väga vähe ja ootamatul kombel paistavad naiste vähesusega tippjuhtide hulgas silma meie rahvusvahelise osalusega ettevõtted. Naised teenivad tunnis keskmiselt viiendiku võrra vähem kui mehed. Neile langeb peres suurem hoolduskoormus, mistõttu on nad teadlaste hinnangul tööturul vähem paindlikud ja tööandjale vähem atraktiivsed. Ka teevad naised sageli palgaperspektiivi mõttes „vale“ erialavaliku ja […] Vaata lähemalt ›
13
Eks ole üsna ükskõik, kuidas mõnd teksti määratleda. Seesugune asi on alati vähendav ja üleolev. Oluline on, kas tekst on veenev, ladus, kas meeldib. Ometi – kui kargab välja vormiliselt miski, mida pole ammu või üldse tehtud, siis mõte määratlemise peale läheb. Joosep Vesselovi oopus „Linna laul“ on arhailine, kuid ühtlasi moodne ja fantaasiasse eksiv poeem […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti disain on maailmatasemel. Kõik loomevaldkonna erialaliidud on ennast oimetuks töötanud tõestamaks, et disainerite kujundatud elukeskkond on omanäolisem, mugavam, otstarbekam ja ka ilusam. Saamine üldtunnustatud disainimaaks, nagu on Soome, eeldab aga palju laiemat haaret, seda, et riik kaasab disainerid ja ruumiloojad kõigesse, mis ette võetakse. Praegu on olukord skisofreeniline: riik koolitab disainereid, aga ühtaegu saadab […] Vaata lähemalt ›
0
Minu kokkupuude Jaapani maanteekultuuriga sai alguse tänu hiina arhitektile, kelle juures olin mõned kuud töötanud ja kellega tööasjus Jaapanisse sõitsime. Esimene sõit Jaapanis viis Tōkyōst Hakubasse. Edukas ettevõtja sente ei loe ja nii õnnestus mul käia söömas Michelini tärniga restoranis, reisida jõukamate kombel kiirrongi ehk shinkansen’i äriklassis ning sõita hea rendiautoga (see polnud küll sportmudel, […] Vaata lähemalt ›
0
„Modernistlik teos pidi olema eelkõige eneseküllane, iseend oma struktuuri kaudu seletav objekt.“ (Kerri Kotta, Sirp 24. V) „Me oleme nüüd õppinud mõistma, et teose tähendus ei ole eneseküllane.“ (Toomas Siitan, Postimees 18. IX) Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi. Festivaliürituste hulka mahtusid konkursi „Noor helilooja“ finaalkontsert 12. […] Vaata lähemalt ›
7
Kolmapäevase seisuga, kui valitsusel oli põhiseaduses määratud viimane võimalus riigikogule üle anda järgmise aasta riigieelarve eelnõu, teadis avalikkus selle sisust vähem kui kunagi varem. Kuni dokumentide lõppversioone veel ei olnud, toitis valitsus rahvast oma programmiliste rõõmusõnumitega, mida ka opositsioonierakonnad said kritiseerida vaid üldsõnaliselt. Arutelu on alanud, ilma et saanuks toetuda faktidele. Peaminister teatas, et „eelarve […] Vaata lähemalt ›
0
30. septembril tähistati rahvusvahelist tõlkijate päeva. Tartu ülikooli kunstimuuseumis kuulutati sel puhul välja August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna ning Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat. August Sanga nimeline luuletõlkeauhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta sees. Žürii koosseisus Hendrik Lindepuu (esimees), Hasso Krull ja Maarja Helena Meriste valisid auhinna kandidaatideks Maarja […] Vaata lähemalt ›
0
Üks tuttav kirjeldas, et seisis Inglismaal valiku ees, kas osta pilet Edinburghist Londonisse sõiduks odavamale või kallimale rongile. Vahe on selles, et kallim rong sõidab mööda ranniku äärt, mida on aknast palju mõnusam vaadata kui odavama rongi teekonnal paistvat. Pärast mõttepausi langes liisk kallimale, sest on ju reisides teelolemise võlu sama oluline kui sihtkoha vaatamisväärsused. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Tiiger ruumis“ EKKMis kuni 1. XI. Kuraatorid Marten Esko, Vanina Saracino ja Lea Vene, kunstnikud Julian Charrière, Iggy Malmborg, Eduardo Navarro, Jaakko Pallasvuo, Jeremy Shaw, Karl Sjölund, Martta Tuomaala, Ana Vaz ja Kristina Õllek. EKKMis on tiiger. Põnev! Tiigreid on ka enne nähtud. Venemaal pani tsirkusevürst Mstislav Zapašnõi tiigrid hiiglaslikel diskokeradel tagajalgel sitsima ja Mussorgski […] Vaata lähemalt ›
0
Evi Arujärv, „Otsides varjatud ilu“ Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi. Tanel Vallimäe, „Sallivus ja võrdsus maailmavaatelistes vaidlustes“ Kui võitlus käib ühiskonna tekitatud ebavõrdsete suhete kaotamise eest, on võrdsuse küsimuses loodusteaduste poole pöördumine tulutu. Tuleks otse välja öelda, et see või teine võrdsus ühiskonnas ei meeldi. Rein […] Vaata lähemalt ›
0
Vabadusaastate viljade hulgas on üks, mille üle tingimata õnnelik olla ei saa. Meie rahvusliku iseolemise ja kultuurielu keskmesse on märkamatult sõitnud auto. Aina suuremal määral tiirleb elu ümber auto ja autostumises oleme ette jõudnud nii Euroopa Liidu keskmisest kui ka Eestist palju jõukamatest Põhjamaadest. Auto tekitab positiivset tagasisidet pea kõigis eluvaldkondades. Suur autode arv võimaldab kunstisündmusi […] Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi käisime lastega vaatamas etendust „Päike läheb puhkusele“. Tore lugu ja hästi lavastatud. Kõik väga hea, välja arvatud see, et Päikese kohta öeldi planeet. – Mis planeet?! Päike on täht! Loodetavasti oli see kõigest näitleja keelevääratus. Tegelikult natuke kahtlen, sest „Väikese printsi“ etenduses elas väike prints kord planeedil, kord tähel, nagu oleksid need […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Koroonasegaduse varjus on Keskerakond Tallinna linnavolikogus otsustanud peaga vastu seina joosta: piirata 2021. aasta sügisest Tallinna baarides ja pubides öist alkoholimüüki. Ehkki ööklubidel ja kasiinodel (muide, kuidas neil kõigil juriidiliselt vahet tehakse – koroonakriisis ei ole seda ju suudetud!) algab piirang tunni võrra hiljem, ei ole neilgi pikka pidu, mitmes mõttes. Otsusest räägitakse kui elanike […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Saksa kuningliku Niedecki domeeni vanema Georg Vincenz Kaulitzi tütar, alates 1921. aastast Haapsalus elanud Rosa Anderson (pseudonüümiga Kaulitz-Niedecke) (1881–1973) oli ilmselt ainus naiskirjanik, kes oma loomingus Goethele nii palju tähelepanu pööras.1 Esimese kirjandusliku katsetuse avaldas ta juba 17aastasena. Hiljem omandas kõrghariduse Bonni ülikoolis ning abiellus Haapsalus sündinud toimetaja Ernst Andersoniga (1872–1930).2 Viimane töötas Gießenis, Bonnis […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika“ Eesti kunstiakadeemia galeriis kuni 30. IX ja Tartu Kunstimajas 3. VII – 26. VII. Kuraatorid Liina Siib ja Maria Erikson, kunstnikud Ann Pajuväli, Ari Pelkonen (Soome), Augustas Serapinas (Leedu), Cecilia Mandrile (USA ja Ühendkuningriik), Claire Hannicq (Hispaania ja Soome), Elena Loson (Argentina), Dénes Kalev Farkas, Inka Bell (Soome), Inma Herrera (Hispaania ja […] Vaata lähemalt ›
0
Keele arengukava, kaua tehtud kaunikene,1 ei paista ikka veel kõigile meelepärane olevat. 2012. aastal kirjutas Mati Hint: „Ma ei osanud ette näha ka seda, et minu keelekaotusevastased väljaastumised satuvad iseseisvas Eestis peagi põlu alla, sest hiilivalt saab poolametlikuks keelepoliitikaks eesti-inglise kakskeelsus. Kui Sirbi keeletoimetaja tegi mulle ettepaneku kirjutada vene nimede kirjutamise segadusest praeguses Eestis, siis […] Vaata lähemalt ›
0
18. septembril suri professor Heikki Allan Reenpää, Soome viienda põlve kirjastaja, autor, kirjanduse- ja kunstimetseen. Prof Reenpää oli aastatel 1968–1978 Otava kirjastuse tegevjuht ning aastatel 1979–2000 selle nõukogu esimees. Tööd Otavas alustas ta 1945. aastal reklaami- ja müügijuhina. Sõjajärgsetel aastatel oli ta ka Soome Kunstiakadeemia sekretär. Reenpää isiksus jääb meenutama, kuidas võib kirjastaja kirjanikku kohelda, kirjutaja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Sakala
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2026 21:29
Viimane uuendus: 21:24.
Uudiste reiting uuendatud: 21:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)