Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Nõme olukord: ma pole sel aastal leidnud ühtegi viie õielehega sireliõit, küll aga kaks kolme kroonlehega. Ja ühe kaheksaga. Kolmestest hoidsin targu eemale, kuid kaheksatipulist proovisin süüa. Äkki saab õnne eriti palju? Hoopiski halb hakkas. Kukkusin öökima. Peaaegu oksendasin. Jevgeni Zolotkol oli samuti sirelitega seoses nõme olukord. „Kokkuvõttes pidi koos minu sekkumisega välja tulema mitmesuunaline ja -mõtteline, tingimata soosiv, lähemal vaatlusel isegi kaunis inimese kujutis. Aga tuli midagi muud. Vaata lähemalt ›
42
10. juunil anti välja tänavune Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendium. Tunnustuse pälvis Johanna Roos. Stipendiumikomisjoni hinnangul on Roosi luule hoogne, psühholoogiliselt tundlik ja sõnaosav ning asetub teemadelt naise kehakogemuse kirjeldamise väärikasse traditsiooni. Siuru stipendium asutati Stockholmis tegutsenud Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi toel. See antakse sirelite õitsemise aegu üle kuni 30aastasele paljulubavale autorile, kelles on midagi siurulikku. Varem on stipendiumi pälvinud K Vaata lähemalt ›
0
Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. Loen enamasti diivanikesel lesides ja mul on seal kõrval mõned pisemad riiulid, aga isegi... Vaata lähemalt ›
97
Inimene pole vorst ega kohuke, mida võib osta-müüa. Või ehk siiski on? Nimelt on 18. juunil plaanis sõlmida Rootsiga viieks aastaks leping, et siia tuua ligi 600 vangi. Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta meelest kindlustab see Lõuna-Eesti turvalisust, Eesti vanglateenistujate professionaalset hõivatust ja ametialaste oskuste täienemist. Üldiselt on leitud, et on tore, kui Tartu tühjenenud vangla leiab rohkem kasutust, ning riigile on leping rahaliselt kasulik. Meedias on hukka mõistetud, et... Vaata lähemalt ›
9
Klaasi ja graafika näitusLÄBIRÄÄKIMISEDPärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust, happevannist, trükipressi alt või mujalt, Vaata lähemalt ›
0
Alates 6. juunist on külastajaile avatud Fotomuuseumi ÖÖgalerii Seek (Väike-Pääsukese 5) Alyona Movko-Mägi isikunäitusega “Soo”. Fotomuuseum avas Tornimäel asuva galerii uue hooaja Eestis ainulaadses ÖÖgalerii vormis. Galerii on suvel avatud esmaspäevast laupäevani, hilistest õhtutundidest kuni uue päeva esimeste tundideni, kella 20–02. Alyona Movko-Mägi isikunäitus „Soo“ on muutnud kivise südalinnanurga korraga mitmeti mõjuvaks, ootamatuid seoseid põimivaks kogemusruumiks. Neli tonni turvast ja haprad kuns Vaata lähemalt ›
0
MIHHAIL TRUNIN: Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik. SVETA GRIGORJEVA: Kas sul on päevad vä? Ehk on aeg see kurikuulus misogüünne küsimus tagasi kaaperdada ning teha menstruatsioonist normaalne jututeema mujalgi kui kodus ja naiste tualettruumis? Johanna Roos, Tsükkel. Toimetanud Carolina Pihelgas. Kujundanud Anna-Liisa Sääsk. Kastani Tänava Kirjastus, 2025. 60 lk. LAURI Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 13.06 kl 18 avavad A-Galerii akendel näitused Bianca Triinu Toots (EST) ja Lynn Batchelder (US). Bianca Triinu Toots “Helist leitud” Bianca Triinu Tootsi kõrvaehted ja kaelakeed toovad esile kuulamise kogemuse. Heliuuringutest inspireeritud ehted on valmistatud filigraantehnikas puhtast hõbedast. Bianca Triinu Toots: “Helilained kui väljaütlemata mõtted. Nad leiavad meid üles köögist, terrassilt, mere äärest, kõrvaltoast. Sammud vanal puitpõrandal. Nad ilmuvad tegevustes ja vaikusehetkedes. Helid is Vaata lähemalt ›
0
21. juunist kuni 28. septembrini 2025 on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud Viktoria Berezina isikunäitus „Mürast moodustuv nägu“, mis kuulub näitusesarja „Noor Tartu“ programmi. Kollaažiseeria sündis 2023. aastal – isikliku kriisi, sõjakogemuse ja identiteedikaotuse järel. Need teosed on loodud olukorras, kus oma peegelpilt tundub võõras ja iga päev algab küsimusega: kes ma olen? See on sõjas kõik kaotanud inimese lugu. Maailm varises hetkega kokku – järele jäid vaid vaikus, mõrad ja... Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe juuninumbris käärime käised üles ja hakkame tegema. Täitsa ise! Selleks pani Aleksander Tsapov kokku isetegija manuaali ja Helena Aadli teekaardi loominguliste kahtluste tihnikust väljumiseks. Henri Kõiv külastab Eesti isetegemise guru Meelis Kihulase töökoda, kus arendatakse käelist julgeolekut ning pakutakse vaimse tervise esmaabi. Isetegemisest sõltuvuses Virgo Siil koostas isetegija apoloogia. Maria Muuk mõtiskleb ühe oma kätega valminud kodu näitel, kuidas kogukondlikkus, materjalide taaskasu Vaata lähemalt ›
0
Professor Tauno Otto on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootmistehnika professor tenuuris ja inseneriteaduskonna arendusjuht. Ta töötab mehaanika ja tööstustehnika instituudis ning juhib integreeritud tehnoloogiate programmi. Lisaks juhib ta Eesti teaduse teekaardi objekti „Nutika tootmise tuumiktaristu“. Tauno Otto peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad tööstuse digitaliseerimist, sealhulgas tarka tootmist, tööstus 4.0/5.0 lahendusi ja digitaalseid kaksikuid. Täheldatud on korrelatsiooni elatustaseme tõusu ja. Vaata lähemalt ›
113
*** ma tegin maailma ma tegin ta ilma pikema plaanita isegi joonist ei teinud ainult moto kirjutasin enne töö algust kriidiga keset taevast: LOREM IPSUM CARPE DIEM LOTERII ALLEGRII AAMEN HURRAA siis panin tööriided selga töönäo pähe tööraadio tööle ja hakkasin pihta kõik tükid millest ma maailma tegin võtsin erinevatest komplektidest värvi poolest sobivad enam-vähem aga kokku käivad ainult jõuga või kui õhtu otsa lunid ja anud veenad ja painad... Vaata lähemalt ›
0
Renate Keerdi „Parasvöö“ vastuvõtt ulatub äärmusest äärmusesse. Pärast esietendust tituleeriti teos ühismeedias nii aasta parimaks kui ka halvimaks teatrikogemuseks, teisel etendusel rõkkas Eesti Draamateatri saal nii naerust kui ka ustest, mis keset etendust lahkuvate vaatajate järel paukusid. Institutsioon osutab vastupanu, nentis kolleeg Madli Pesti tolle etenduse lõppedes. Tõepoolest, ehkki Eesti Draamateater paistab organisatsioonina Keerdi soojalt tervitavat, siis Eesti Draamateater, mis elab publiku. Vaata lähemalt ›
0
Christopher Rajaveer asus Eesti Draamateatris tööle kohe pärast EMTA lavakunstikooli lõpetamist 2016. aastal. Tema seni värskeim näitlejatöö on 10. mail esietendunud lavastuses „Parasvöö“, lavastajaks Renate Keerd. „Parasvöös“ küsitakse, kus asub inimese sisemine parasvöö. Keerd ütleb teatri ajalehes, et tema peas hakkas võrsuma idee üleküllastumisest ja tasakaalust. „Parasvööle“ eelnes luureametniku roll veebruaris samuti Eesti Draamateatris esietendunud Hendrik Toompere jr lavastuses „Ükskord Liibanoni Vaata lähemalt ›
0
13. mail kuulutati välja raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane ja raamat“. Selge see, et lugemisharjumused on enam kui kümne eelmisest lugemisuuringust möödunud aastaga üksjagu muutunud. Nüüdse uuringu eesmärk ongi saada ülevaade eestikeelse kirjasõna tarbimisest ja väärtustamisest praegusel digiajastul: vaadeldakse lugejaskonna muutusi, erisuguseid lugemisviise ja -vahendeid ning ka lugemist takistavaid tegureid. Saadud info abil saavad raamatukogud, koolid, kirjastused ning ka huvirühmad oma tegevust pare Vaata lähemalt ›
0
„Kindlasti on siin aastakümnete jooksul välja kujunenud juba oma nn Pessoa Sõprade Selts,“ alustab Tõnu Õnnepalu oma järjekordset, vahest senistest ühte muhedamat kaassõna värskele Fernando Pessoa kogumikule. Selle väitega peab nõustuma. Too salaselts on olemas. Mõned aastad tagasi Leenu Nigu tõlgitud „Rahutuse raamatu“1 ilmudes oli näha vandeseltslaslikke silmapilgutusi, rõõmuhõiskeid – veel Pessoat emakeeles, lõpuks ometi! Sama on kordunud ka uue lühiproosavaliku puhul. Raamatu nimiloo tõlge on juba ilmun Vaata lähemalt ›
0
Mais esines Tallinnas Taani tuntud arhitektuuribüroo Cobe arhitekt ja tegevjuht Nina Mathiesen. Ta tuli siia selleks, et tutvustada Krulli kvartali ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust ehk kasvuhoonet, mida kavandatakse 1899. aastast pärit masinatööstuse hoonesse, kus toodeti omal ajal metallaparaate ja rasketehnikat. Saksa tööstur Franz Krull avas XIX sajandi lõpus Kalamaja serval metalli- ja masinatööstuse. Vanimad hooned selles kvartalis on pärit aastast 1899. Toodeti aurukatlaid, külmutusseadmeid, põllut Vaata lähemalt ›
5
Möödunud aasta aprillis lähenes kümnele Tartuga seotud eesti kirjanikule kummaline kuju. See oli Loomingu toimetaja, kes tegi ettepaneku kirjutada uus versioon Friedebert Tuglase novellile „Poeet ja idioot“. Põhjust niisuguseks projektiks andis saja aasta möödumine teose esmailmumisest ning selle märgiline koht eesti kultuuriloos. Novellis tegutsev kirjanikukuju Felix Ormusson väljus kiiresti raamatu lehekülgedelt, olles vahel Tuglase alter ego, vahel moodsa eesti kirjaniku arhetüüp, laiemas plaanis aga est Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia „Nahkhiirele“ meeldib lennata privaatselt, 24 karaadiga. Samuti on tal maja väga grandioosne („mi like to fly privati / with 24 carati / also mi casa very / Grandioso“).1 Tegelastel on raha rohkesti („mi money numeroso“) ja nad töötavad vahetpidamata („i work around the clocko“), sest kangest joogist ja metsikutest pidudest toibuda on ju kõike muud kui kerge. Kas vastab aga tõele, et nad muretsevad end mafiooso kombel halliks... Vaata lähemalt ›
0
Paavli kultuurivabriku tuttavasse, sedapuhku reedeõhtusesse hoovi jõudes ei saanud jätta märkamata, et taas on saabunud see kaunis aastaaeg, mil kõik õitseb: maapind on kaetud viljapuudelt pudenenud kroonlehtede ja tagasihoidlikumate puuõiepeprede segust vaibaga, sirelid lõhnavad tugevalt ja ka armastusega hooldatud peenardes, mida külaliste ringi sagivad tossud, ketsid ja tanksaapad vältida üritavad, võib näha mitmesuguseid värve. Kevadise aiaga harmoneerub ka festivali rõõmsameelne punaste nelgi- või roo Vaata lähemalt ›
75
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 6 |
ERR
|
13% 3 |
Õhtuleht
|
12% 3 |
Uued uudised
|
10% 3 |
Maaleht
|
8% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 01:01
Viimane uuendus: 00:26.
Uudiste reiting uuendatud: 00:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)