Ühe kahest Pimedate Ööde filmifestivali elutööauhinnast saab eesti filmioperaator Alar Kivilo. 67-aastane Kivilo on filmimaailmas kõige kaugemale jõudnud eestlane, kes tegutseb 1997. aastast peamiselt Hollywoodis. Tema üles võetud filmidest on tuntumad „Pime nurk” (rež John Lee Hancock), „Harti sõda” (rež Gregory Hoblit), „Lihtne plaan” (rež Sam Raimi), „Saatuslik side» (rež Gregory Hoblit), „Maja järve ääres” […] Vaata lähemalt ›
0
Preemiale kandideerisid 43 eelmise aasta sügisest praeguseni ilmunud artiklit. Laureaadid valis välja kuraator ja kunstikriitik Maarin Mürk, kelle sõnul valitseb arhitektuuriartiklite hulgas eluterve mitmekesisus: „Ei ole nii, et kirjutatakse ainult erialaringkondadele arusaadavas salakeeles – iga lugeja, kes natukenegi mõtleb meid ümbritseva ehitatud keskkonna peale, kes märkab uusi hooneid ja muutuseid linnaruumis, leiab nii Majast kui Sirbist […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 13. novembril avatakse Adamson-Ericu muuseumis publikule Eesti ühe silmapaistvama graafiku Kaljo Põllu näitus „Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm“. Väljapanek tutvustab Põllule omasel sugestiivsel moel meie esivanemate maailma, uskumusi ja loodustunnetust. Kaljo Põllu (1934–2010) oli juba eluajal legend, kelle loomingut on näidatud ka välisriikides. Ta on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud nii oma suurejoonelise loomingu ja kunstiuuenduste […] Vaata lähemalt ›
0
Näitusega „Minevikust tulevikku” tähistab Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakond 55. juubelit ja järjepidevat professionaalset nahakunsti õpet Tartus. Sünnipäeva puhul on avatud näitus Eesti Rahva Muuseumis. Nahadisaini osakonna eelkäijaks on Tartu Kunstikoolis 1964/65. õa. avatud jalatsite modelleerimise ja naha kunstilise kujundamise eriala. 2000. aastast jätkub õpe kõrghariduse tasemel, algselt nahakunsti ja 2005. aastast nahadisaini ja restaureerimise […] Vaata lähemalt ›
0
Riidekapp on ideoloogiate, ajaloo, võimusuhete ja erinevate identiteetide ristumispunkt. Müürilehe novembris ilmuvas moenumbris vaatame just selle pilguga meie garderoobides toimuvale otsa. Anne Vetik küsib aastaid Londonis Burberry peakontoris töötanud Liis Teemuskilt, kuidas suured moemajad ringmajanduse mudeleid rakendavad. Mariliis Mõttus kirjutab moemaailma muutuvatest ideaalidest, Kaisa Ling karvamoest, Kaarin Kivirähk kultuurilisest omastamisest, Peeter Kormašov autentsusest, Jaana Davidjants femvert Vaata lähemalt ›
0
Soome Kirjandusfond on teinud teatavaks Soome suurima kirjandusauhinna Finlandia 2020. aasta kandidaadid. Ilukirjandus Ilukirjanduse Finlandia antakse parima soome- või rootsikeelse romaani eest. Ann-Luise Bertell, „Heiman“ (Förlaget) Ritva Hellsten, „Raija“ (Aviador) Tommi Kinnunen, „Ei kertonut katuvansa“ ehk „Ta ei öelnud, et kahetseb“ (WSOY) Anni Kytömäki, „Margarita“ (Gummerus) Heikki Kännö, „Runoilija“ ehk „Luuletaja“ (Sammakko) Anne Vuori-Kemilä, „Mustaa jäätä“ […] Vaata lähemalt ›
0
Vikerkaare värskes teemanumbris (10-11) on põhjaliku vaatluse alla võetud viimase kümnendi (teistkümnendad) muutused ühiskonna- ja kunstielus. Vapustuste stardipauk anti õigupoolest juba aastal 2008: kuidas ka ei tahaks raha tähtsust inimese ja riigi toimetulekus pisendada, jättis lodevpangandusest alguse saanud finantskriis ning riikide reaktsioon sellele jälje kõikjale. Vikerkaare autorite lugudest, olgu siis tegu optimisti või pessimisti vaatega, […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval samastatakse poliitika tihti kommunikatiivse tegevusega, mis peab vastandlikud huvid, vaated ja väärtushinnangud ühise laua taha kokku tooma. Rääkima peab kõigest ja kõigiga. Kedagi ei tohi diskrimineerida! Kommunikatsiooni õnnestumiseks, üksteise argumentide, soovide ja unistuste mõistmiseks, on tarvis suhtelist üksmeelt sellistes sõlmküsimustes, nagu mis on vastuvõetav diskussiooniteema, kellele peab andma sõna, milline argument on argument. Selline […] Vaata lähemalt ›
6
USA presidendivalimised on dramaatiline vaatemäng. Need kestavad poolteist aastat ja siis veel pisut peale, alates eelvalimistest kuni protsessimisteni lõpptulemuse üle. Seekordse valimiskampaania kogukulu küünib arvatavalt 11 miljardi dollarini, mis on Eesti riigieelarvega võrreldav summa. Sportlikku pinget kruvib iga osariigi isevärki valimiskord, arhailine valimiskogu (milles võitja peab koguma 270 esindaja toetuse), erinevad hääletusviisid, debatid, miitingud, tundidepikkused […] Vaata lähemalt ›
8
Pealkirjas väidetu toob kaasa ebakõla kogu innovatsiooni- ja kõrgtehnoloogilise arendusprotsessi ühiskondlikku käsitlusse. Probleem on kaugelt sügavam kui pelgalt semantiline, terminoloogiline ebakõla. 2020. aasta septembris jõudis valitsev koalitsioon ajaloolise tähiseni, mil riigikokku otsustati saata riigieelarve seaduseelnõu, kus teadus- ja arendustegevusele on 2021. aastaks ette nähtud täiendavalt 56 miljonit eurot. Kokku tõuseb teadus- ja arendustegevuse (T&A) riigieelarveliste […] Vaata lähemalt ›
10
Kuula homme õige raadiot. Laupäeval kell 10.05 läheb Klassikaraadios eetrisse uue sarja „Gogol“ teine saade. Sarjas leiab teemasid ja žanre seinast seina. Näiteks käsitletakse homme Made Luiga ja Tauno Vahteri osalusel praegust lühiproosabuumi. Kajar Pruul kõneleb kümnendi parimad teosed välja sõelunud vikergallupist ning oma luulet loeb Sveta Grigorjeva. Saadet teevad Kaisa Ling ja Maia Tammjärv. […] Vaata lähemalt ›
4
Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele. 2021. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2022. ja 2023. aastale, ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus. Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda eria Vaata lähemalt ›
0
Sellest hoolimata, et mul on spirituaalsusega omad sotid, pakuvad kristluse alussambad isegi mulle tuge. Printsiibid nagu „armasta teist nagu iseennast“, „kedagi ei jäeta maha“, „toeta alati nõrgemaid“, „„mina“ tuleb viimasena“ on igati töökorras, ükskõik kui keeruline neid ka elus rakendada poleks. Vajalik on ka andekspalumise ja -andmise teema. Meeldib kasinuse põhimõte, et elamaks väärt ja […] Vaata lähemalt ›
0
Meru näitus „Minu sees elab koletis. Toida teda armastusega“ („There is a monster inside me – feed her love“) Solarise galeriis kuni 7. XI. Esimene kord, kui Meru kunstiga kokku puutusin, oli umbes aasta tagasi. Galerist Meelis Tammemägi, kes ka minu loomingut vahendab, saatis oma uue avastuse, mulle täiesti tundmatu, ebatavaliselt jõulise ning ekspressiivse maalikäekirjaga noore […] Vaata lähemalt ›
0
Ta toimub siiski! Järgmisel nädalal saab külastada festivali „Hullunud Tartu“. Rahvusvahelisel interdistsiplinaarsel üritusel astuvad üles kirjanikud, luuletajad, muusikud ja kunstnikud meilt ja mujalt. Nende hulgas on siinse luulerubriigi autorid Teele Lember, Jürgen Rooste, Katrīna Rudzīte (Läti) ja Ville Hytönen (Soome), aga ka Abramova, Adam Cullen, Kristjan Haljak, Anu Jalas, Maarja Kangro, Mika Keränen, Veronika Kivisilla, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Millest tekivad triibud?“, autor, lavastaja ja kunstnik Urmas Vadi, kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Inga Salurand, Indrek Sammul ja Kristo Viiding. Esietendus 17. IX Eduard Vilde muuseumis. See lavastus pidi jõudma publiku ette juba 14. märtsil, emakeelepäeval. Ent just samal ajal tabas meid välguna koroonaepideemia ja paiskas avaliku elu seninägematu kõrgepinge […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Nähtamatu monumentaalmaal“ kunstiakadeemia galeriis on viimast päeva avatud 6. XI kella 12-18, sissepääs Kotzebue tänavalt. Kuraator ja kataloogi koostaja on Reeli Kõiv, väljas on 46 kunstniku 138 tööd. Eesti kunstiakadeemia galerii on võtnud näituseprogrammi aina rohkem ajalooteemalisi näitusi, toetudes vilistlastele ja üha konkreetsemat kuju võtvale EKA muuseumile. Tervitatav kursivõtt, kus kõrgkool saab teadlikumaks oma […] Vaata lähemalt ›
3
Maria Kapajeva isikunäitus „Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. XI, kuraator Siim Preiman. René Kari näitus „7×10“ Vabaduse galeriis kuni 11. XI. Maria Kapajeva isikunäitus Tallinna Kunstihoone galeriis on ohtrasti tähelepanu saanud, vähemalt meie oludes, kus kunstist just eriti tihti ei kirjutata, veel harvemini asjalikult. „Kui maailm õhku lendab, […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Kokku määratakse 2021. aastaks viis kolme aasta pikkust kunstnikupalka. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Konkursi tähtaeg on 16. XI 2020 Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks • Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises […] Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse kunsti eriala maali õppesuunal monumentaalmaali nii, nagu seda tehti kaks-kolmkümmend aastat tagasi, enam ei õpetata. Näituse kataloogis ütleb aga maaliosakonna õppejõud Kristi Kongi, et ta on veendunud, et monumentaalmaal tuleb tagasi. Milline on monumentaalmaali praegune seis ja kas selle valdkonna paremad ajad on veel ees? Aasta alguses tegin oma doktoritööga seoses uurimistööd Vilniuses. Mind […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Sirp
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.06.2026 18:33
Viimane uuendus: 18:30.
Uudiste reiting uuendatud: 18:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)