Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
Ajakirjanik ja tõlkija Ljudmila Gluškovskaja pälvis kevadel Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse kirjanduse auhinna.* Esile tõsteti raamat „Mu kurbus on hele“ („Печаль моя светла“), mis on pühendatud Ljudmila Gluškovskaja abikaasa, kirjaniku Juri Zotovi (pseudonüümiga Nil Nerlin) mälestusele. Juri Zotov oli 1994. aastal üks ajakirja Võšgorod asutajaid. Võšgorodi viimase, 2019. aastal ilmunud numbri sissejuhatuses selgitatakse, et ta […] Vaata lähemalt ›
0
Juba mais teatas peaminister Jüri Ratas, et usub koroonaviiruse teise laine tulekut. Selle võimalusega arvestamisest ei ole valitsus seniajani loobunud. Ettevalmistusi tehakse, isikukaitsevahendite varusid soetatakse ja avaliku info järgi otsustades ei ole plaanis ühiskonnaelu sfääre sama ulatuslikult sulgeda nagu kevadel. Siiski pole Eestis ega terves maailmas üksmeelt selle osas, mis üldse on „teine laine“ ja […] Vaata lähemalt ›
0
Impeeriumid on halvad, kuna nad suruvad maha nii sotsiaalseid kui ka tehnoloogilisi uuendusi. Konkurents riikide vahel on hea, kuna soosib mõlemat. Teekond moodsa maailma jõuka heaoluühiskonnani koos demokraatia ja õigusriigiga ehk francisfukuyamalikult öeldes: „teekond Taani“ vajas impeeriumide vaba(ma) maailma teket. Langema pidi just Rooma impeerium, et Euroopa saaks eelnimetatud moel esile tõusta. Inimkond on suurema […] Vaata lähemalt ›
3
Meie seast on lahkunud Eesti Näitlejate Liidu auliige, kultuuriedendaja Leida Rammo. Leida Rammo sündis 18. aprillil 1924 Tallinnas ja lõpetas 1942. aastal Tallinna 4. tütarlastegümnaasiumi humanitaarharu. Aastatel 1944–1945 elas Rammo Tšehhoslovakkias, Austrias ja Belgias. Oma näitlejaõpinguid alustas ta Viini teatrikoolis, kus õppis kuni kooli sulgemiseni sõja tõttu. 1950. aastal lõpetas Rammo Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Rammo […] Vaata lähemalt ›
0
Randel Kreitsberg, „Minu Läänemeri“ Triinu Oberšneider, „Magistraalist ühiseks ruumiks“ Janika Turu, „Mälu hoidmine“ Kaupo Meiel, „Siin elas Hannibal“ Intervjuu maastikuarhitekt Kristi Grišakoviga Aija Sakova „Mäletamise poeetika“ Ljudmila Gluškovskaja „Mu kurbus on hele“ Endla teatri „Hotell laibaga“ Pärnu muusikafestival Mängufilm „Reis Kreekasse“ Vaata lähemalt ›
0
Aija Sakova „Mäletamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid lähivaates“ on üks vähestest akadeemilistest raamatutest, mille ma olen kaanest kaaneni sõna-sõnalt läbi lugenud ja lugemist seejuures nautinud. „Mäletamise poeetika“ on ladus ja huvitav, teos pakub kindlasti mõtteainet ka n-ö tavalugejatele. Sakova stiil on küll akadeemiline, kuid tema uurimuse keskmes on inimene, kirjaniku elu ning looming, […] Vaata lähemalt ›
1
243 ainuüksi harku laagris 243 silmapaari 243 tuksuvat südant 243 elu 243 süüta süüdlast seegi vaid number paberil murru laitse klooga paarkümmend peret ellujäänuid piisk meres 243 murdosa euroopa sadadest tuhandetest kindel arv teadmata kes neid hobusevargaid ja ennustajamutte ikka lugeda viitsis ritsikad ja inimrämps vabana sündinud rahvas suremas vangistuses ainsaks kuriteoks päritolu ainsaks […] Vaata lähemalt ›
1
Edward von Lõnguse „Viimsepäeva katedraal“ 2. – 30. VII Tallinna biennaalil (Sepapaja 10). Kuraator Andra Orn, näituse heli Taavi Tulev. Edward von Lõnguse suurele ülevaatenäitusele Ülemiste linnakus on koondatud kunstniku tuntumad teosed, mille originaale võib näha mitmes Eesti paigas kommentaarina mingile sündmusele või ka ajastule tervikuna. Kirikuhoone ülesehitusest ja sisustusest inspireeritud nn viimsepäeva katedraal on […] Vaata lähemalt ›
0
RANDEL KREITSBERG: Minu Läänemeri Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa. Ma olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Liidu otsustusprotsessis on vähe üllatuslikku. Ilma kodanike mandaadita ametisse nimetatud komisjon töötab tavakorras tööpäeviti ja hoiab masinavärki käigus. Aeg-ajalt kogunevad Brüsselis ka liidu liikmesriikide valitsusjuhid, kellest igaühel on kodumaine mandaat hammasrataste vahele liiva puistata. Nemad töötavad puhkepäevadel ja öösiti. Komisjon ei pea oma olematutele valijatele iga otsuse järel raporteerima suurvõidust, valitsusjuhid aga teevad seda […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumis maksab ühe näituse tegemine 300 000 kuni 400 000 eurot, võisime hiljuti lugeda Tartu Postimehest. Võtab tummaks. Selle taustal on teave, et enesele hiidmaja nõutanul on 900 000 euro suurune auk, mille lappimiseks saadi küll riigilt 433 000 eurot, kuid koondada, põhiliselt kohvikurahvast, on ikka tarvis. Üldiselt tehakse näitusi igat senti lugedes, iga sammu kaaludes ja nii saadakse hakkama […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti rahvaraamatukogude kõige populaarsem kirjanik oli mullu rootsi lastekriminullide autor Martin Widmark.1 Saab näha, kas Widmark osutub sama populaarseks loodavas üle-eestilises e-raamatute tasuta laenutuskeskkonnas. Uus keskkond peaks tööd alustama juba oktoobri keskel. Selleks on Eesti Rahvusraamatukogu koostöös kultuuriministeeriumiga välja kuulutanud hanke.2 Tõsi küll, täit kindlust, et Widmarki „LasseMaia detektiivibüroo“ raamatud seal leiduvad, ei ole: e-väljaanded […] Vaata lähemalt ›
0
Kellerteatri „Mäng“, autor Anthony Shaffer, tõlkija Malle Klaassen, lavastaja ja helikujundaja Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla-Keller, valguskunstnikud Rene Topolev ja Britt Urbla-Keller, maskikunstnik Sandra Lange. Mängivad Meelis Kubo, Elmo Kibuse ja Andres Roosileht. Esietendus 9. VII Kellerteatris. Kui mina lõpuks Kellerteatrisse jõudsin, oli selle esimene aastapäev juba möödas. Mine tea, kas suurt elevust tekitas rohkem […] Vaata lähemalt ›
3
Näitus „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“ Eesti arhitektuurimuuseumis kuni 8. XI 2020. Kuraatorid Sandra Mälk ja Benoît Peeters. Koomiksimaailma Belgia superstaaride François Schuiteni ja Benoît Peetersi loomingu näitus „Urbatekt varjatud maailmas“ arhitektuurimuuseumis esmatutvustab siinsele publikule graafiliste romaanide sarja „Les Cités obscures“ ehk „Varjatud linnad“. Ehkki autorite nimesid väljaspool eriala ja/või kodumaad […] Vaata lähemalt ›
0
„Ära käi Kärdel,“ kordas mei ema ikka, kui raha otsa hakkas löppema. Nee öpedussönad oli ta kasutusele vötten ühe mei küla vanapoisi keest, kis vastas sedasi köikidele uudishimulikkudele, kis imestasid, et kuida taal naa palju raha on. Aas aga näpu tähtsald püsti ja ütles elutargald: „Ära käi Kärdel“. Mo lapsepölves käidi Kärdel harva, korra nädalas, […] Vaata lähemalt ›
46
Pärast pikka elupäeva on lahkunud Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu auliige, kunstiteadlane Kaalu Kirme. Kaalu Kirme sündis Tallinnas hiidlasest ema Hilda ja Võrumaalt pärit politseikordnikust isa Gustav Kriseli esimese pojana. Lapsepõlvesuved veetis ta Hiiumaal Jausa külas vanavanemate talus ning kooliteed alustas Rahumäe algkoolis Nõmmel. 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist kolis perekond […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus“ Kumus kuni 13. IX. Kuraator Anders Härm, kujundajad Neeme Külm ja Anders Härm, graafiline kujundaja Tuuli Aule. Ando Keskküla on 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse kunstiuuendajate hulgas viimane tähtis mees, kelle retrospektiivi oli Kumus varem või hiljem oodata. Muuseumide kombe kohaselt sätiti see ümmarguse sünniaastapäeva ajaks: Keskküla […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjastuse tutvustuses nimetatakse Kalle Käsperi teost „Ime“ hüvastijäturomaaniks. Kui raamat läbi lugeda, siis selgub, et haiguse tõttu jäetakse siin hüvasti kirjaniku naisega. Pean tunnistama, et mul on mingi esteetiline tõrksus igasuguste haigusloo-raamatute ja ka -juttude suhtes. Ühel hiljutisel raamatumessil sain aru, et isiklike vapustuste temaatika on muutunud vist meinstriimiks. Olen harjunud mõtlema, et need raamatud […] Vaata lähemalt ›
3
Raimo Pullat, Tõnis Liibek, Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud insenerid ja arhitektid. Estopol, 2020, 446 lk. Eesti kultuuri- ja hariduslugu kujutledes oleme harjunud mõtlema kirjanikele ja kunstnikele, ülikooli professoreile ja kõikvõimalikele literaatidele. Tõesti tüse alus, millel püsib Eesti identiteet. Aga see pole kaugeltki kogu kultuur. Meid ümbritsevad hooned ja tänavad, […] Vaata lähemalt ›
0
Pärnu XIX Kunstisuve näitus „Naine ja naine“ Pärnu Linnagaleriis kuni 1. VIII. Kuraator Marian Kivila, kunstnikud Nathalie Daoust, Lilia Li-Mi-Yan, Ede Raadik, Mare Tralla, Fideelia-Signe Roots, Billeneeve ja Laura Nestor. Soome kunstniku Illusia Juvani näitus „Nemad. Neid. Nende. Mittebinaarne esteetika“ Pärnu Kunstnike Majas kuni 1. VIII. Marian Kivila kureerib Pärnus teist aastat järjest mõnevõrra provokatiivselt […] Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Sakala
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.04.2026 13:47
Viimane uuendus: 13:43.
Uudiste reiting uuendatud: 13:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)