Eesti Keele Instituut kutsub 13. soome-ugri seminarile “Soome-ugri keelekogud, korpused ja andmebaasid meie kasutuses”. Seminar toimub 12. novembril Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn). Kui olud sunnivad, toimub seminar veebi vahendusel. Kogusid ja oma tööd nendega tutvustavad teadlased Eesti Keele Instituudist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Prantsusmaa Riiklikust Ida Keelte ja Kultuuride Instituudist (INALCO) […] Vaata lähemalt ›
0
21. oktoobril algusega kell 17.30 toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) trepigaleriis Kadri Mälgu kunsnikuvestlus tema äsja avatud isikunäitusel „Buldog“, mis esitleb valikut autori viimase viie aasta loomingust. Juttu tuleb Kadri Mälgu loomingust ja kaasaegse ehtekunsti praktikatest laiemalt, müstilisest ja poeetilisest, ilmsest ja kujuteldavast selles. Kunstnikuvestlusel saab osaleda muuseumipiletiga, eelnev registreerimine pole vajalik. Kadri Mälguga […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas täna, 20. oktoobril Tartu Kunstimuuseumi direktori kohale Joanna Hoffmanni. Konkursikomisjon leidis konsensuslikult, et muuseumi näituste osakonna juhataja ja alates eelmise aasta aprillist asendajana muuseumi direktori tööülesandeid täitnud Joanna Hoffmann on parim kandidaat Tartu Kunstimuuseumi direktori ametikohale. „Tartu Kunstimuuseumi potentsiaal ning võlu peituvad just selles, et see on väiksem ja alternatiivsem kui […] Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 20. oktoobril algavad üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on viimased kolmkümmend aastat kutsunud oktoobrilõpu päevadel sisse astuma oma raamatukogusse, et osa saada mõnest huvitavast üritusest ja laenutada kaasa raamat. Tänavuse digikultuuri aasta puhul toimuvad suurtes ja väikestes raamatukogudes üle Eesti kõrvuti raamatukogude e-kataloogide ja andmebaaside tutvustustega digikultuuritunnid, digiviktoriinid ja õpitoad, kus sihtrühmaks on sag Vaata lähemalt ›
4
Kolmapäeval, 21. oktoobril 2020 kell 17.00 Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis (Tõnismäe 2) HÕIMUPÄEVADE HÕIMUKLUBI Eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste kujunemislugu geneetika valguses Tartu Ülikooli genoomika instituudi geeniteadlased Kristiina Tambets ja Lehti Saag arutlevad oma ettekandes selle üle, kas geenid ja keeled räägivad meie pärinemisest ja kujunemisloost sama juttu. Kust me peame otsima oma juuri? Neile […] Vaata lähemalt ›
0
Kümme aastat on Tallinna vanalinnas, Vene ja Munga tänava nurgal tegutsenud Eesti tarbekunstnike ja graafikute näitusepind ja müügigalerii „Kunstiaken“. 10 aastat on väärikas vanus, arvestades, et majandusasjatundjate sõnul on kuue-aastane Eesti ettevõte meie ajal juba saavutus. Galeristide sõnul on kümne aastaga enam kui sada meie naha-, klaasi-, metalli- ja tekstiilikunstnikku, keraamikut ja graafikut saanud siin […] Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on hõimukuu. 17.oktoober on hõimupäev ning ERMis toimub suisa kaks sündmust: Kell 16 algab hõimupäevade peakontsert“Tee akkuna avõõ”*, mis sel aastal on pühendatud digiaastale ning kontsertilavastuses kasutatakse digitehnikat traditsiooni ning kaasaega ühendava digisillana. Kontsert jõuab vaatajateni MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja ERMi koostööna ning kontserdi lavastaja on Kadi Haamer. Kell 16 toimub laste ERMis regilaulutuba, mida veavad […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi kriisipaketist sai loometoetuse 960 vabakutselist loovisikut. Loometoetuste eelarve on nüüdseks ammendunud, kuid ühekordse leevendusena lisandub toetuste maksmiseks veel 110 000 eurot, et rahuldada osaliselt ka pärast vahendite lõppemist laekunud taotlusi. Ühtekokku on tänavu välja jagatud loovisiku toetusi 5,2 miljonit euro ulatuses. Loometoetusi makstakse vabakutselistele loovisikutele loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel, mis kehtib 2005. aastast. Koostöös loomeliitudega […] Vaata lähemalt ›
0
Kui mõtlen strateegilise planeerimise peale, kerkivad esimese asjana silme ette kaadrid nõukogude propaganda- ja sõjafilmidest, mida okupatsiooniarmee sõjavangistuses kohustuslikus korras palju vaatama pidi. Neis oli tüüpstseeniks hämar ruum, mille keskel suur laud maailmakaardiga, selle kohal kaarti valgustav lamp ja laua ümber Saksamaa kindralstaabi mundrimehed, kes kaardil lippe ja nupukesi ümber paigutavad. Muidugi oli neis filmides […] Vaata lähemalt ›
0
Mis on võrdsus? Kuigi võrdsuse üle arutletakse palju, esitatakse seda küsimust üllatavalt harva. Me kõik teame, et on olemas ebavõrdsus: alates Occupy liikumisest teame ka, et on olemas „üks protsent“, kes maailmas valitsevast ebavõrdsusest kõige rohkem kasu lõikab, sellal kui teised kannatavad ja üksteist süüdistavad. Teisest küljest teame, et meie ühiskond põhineb demokraatia ideel, ja […] Vaata lähemalt ›
1
Filmi- ja telehuvilistena teame, et alguses on tiitrid (ingl opening credits). Nende tänapäevast mõõdet tajume, kui vaatame möödunud sajandi esimese poole filme, mille algusse on kuvatud lihtsalt mustale foonile valged nimed. Tänapäeval on osatäitjate ja tegijate nimed vaid üks sissejuhatuse element, kuivõrd kesksele kohale on nihkunud kogu narratiivi eelhäälestav esteetiline tervik. Kas just algustiitrite olulisusele, […] Vaata lähemalt ›
2
11. septembril sattus Düsseldorfi ülikooli haigla erakorralise meditsiini osakonda eluohtlikus seisukorras 78aastane naine. Ta vajas viibimatut abi, kuid arstid ei saanud seda pakkuda. Haiglat oli tabanud küberrünnak, mille käigus lunavara lukustas serverites olnud failid ja tegi paljud süsteemid kasutuskõlbmatuks. Patsient saadeti kiirabiautoga umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Wuppertali haiglasse. Seetõttu viibis abi umbes tund aega. […] Vaata lähemalt ›
1
Kui olete juhtunud hiljuti Tallinnas Filtri teele, olete kindlasti märganud sinna kerkinud kolossaalsete mõõtmetega hoonet. Veel pidulikult avamata läti ehitusveikals Depo on arvatavasti eesti kuldsete käte lemmiku Espaki kõrvale hädavajalik, sest olgem ausad – Tallinnas on kaubanduspinda ühe inimese kohta „ainult“ kaks ruutmeetrit. Eesti jõudis Euroopa ihatud esimese viie hulka juba aastaid tagasi.1 Aga olgu, […] Vaata lähemalt ›
18
Raske öelda, kus lõpeb ajakirjandusalasest asjatundmatusest tulenev käpardlikkus ja algab sihiteadlik sirgjooneline sigadus. Piir nende vahel on sama ähmane nagu Jüri Ratta ümmarguste vastuste roboti toodang.1 Eks munitsipaalajalehti olegi väga erisuguse tasemega, kusjuures sõltub see ennekõike sellest, kes on lehe toimetaja (või isik, kes on pandud munitsipaalmasinavärgis selle eest vastutama), aga ka sellest, kui palju […] Vaata lähemalt ›
0
Värske nobelist Louise Glück küsib luuletuses „Ööränded“, kas surnute hingele piisaks olematusestki, olgugi et meil on seda raske kujutleda. Olen elus pidanud ühe filosoofiakursuse. Lõpueksami ühe ülesande sisuks oli otsustamine tõeväidete paratamatuse või sattumuslikkuse üle. Üllatusena leidsin, et paljud üliõpilased pidasid väidet „Ma olen olemas“ paratamatuks tõeks. Millest selline veendumus? Kas enda olematusest on tõesti […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu varandus maapõues, nii on ka linnaruum põlevkivimaal mitmekihiline. Märksõnaga „Ida-Virumaa“ meenuvad nõukogudeaegsed tööstuslinnad oma stalinistlike südalinnaansamblitega. Kuid sel piirkonnal on ka varasem kihistus sõjaeelsest ajast, mil kodu- ja välismaa kapitali koostöös asuti põlevkivitööstust nullist rajama. Alljärgnevalt uuringi, kus ja kui palju seda veel alles on. Põlevkivileiukohad ei paiknenud Vabadussõja-järgselt suuremate asulate läheduses, sest enamasti […] Vaata lähemalt ›
6
Tallinna Linnateatri „Vanja“, autor Anton Tšehhov, tõlkija Ernst Raudsepp, lavastaja ja adaptsiooni autor Māra Ķimele, kunstnik Reinis Suhanovs, kostüümikunstnik Reet Aus, helikujundaja Lauri Urb, valguskujundaja Margus Sepman. Mängivad Simo Andre Kadastu, Kristiin Räägel, Rain Simmul, Sandra Uusberg, Kaspar Velberg ja Annika Rohtväli. Esietendus 3. X Hobuveskis. Tunnustatud läti lavastaja Māra Ķimele lavastab esmakordselt Tallinna Linnateatris: on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Naine. Asenduskeha“ Tartu Nooruse galeriis kuni 22. X. Kuraatorid Tiiu Rebane ja Leila Lükko. Läbi ajaloo on mehed mingil seletamatul põhjusel nautinud naiseks kehastumist – kas siis enda lõbustamiseks, vajadusest oma feminiinse küljega lähedasemaks saada või on tegu sajanditepikkuse karnevaliga igikestva hirmu maha surumiseks. Naiskunstnikud pole aga meheks ümberkehastumise vastu märkimisväärset […] Vaata lähemalt ›
8
Lahkunud on Toomas Niit, psühholoog, teadlane, tõlkija. Toomas Niit lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogiosakonna 1976. aastal ning suundus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. Alates 1979. aastast liitus ta tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli keskkonnapsühholoogia uurimisrühmaga, saades üheks Eesti keskkonnapsühholoogia kujundajaks ja rahvusvaheliseks eestkõnelejaks. Tema eestvõttel alustati Lohusalu konverentside sarjaga, konverentsid said tuntuks ja tunnustatuks nii üle tollase […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Tere tulemast koju“ Fotografiskas kuni 29. XI. Kunstnik Alex Prager. Norman Mailer on kirjeldanud Los Angelest kui plastiktähtkuju. See Ameerika suuruselt teise linna kirjeldus tundub olevat eriti asjakohane selle piirkonna kohta, mis hõlmab Hollywoodi, kus võib täheldada pidevat unistajate, petturite ja elukunstnike sissevoolu. Elu tundub seal kulgevat mingis kummalises tsoonis, kus ristuvad reaalsus, võltsing ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% 100 |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
13.07.2026 04:17
Viimane uuendus: 03:34.
Uudiste reiting uuendatud: 04:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)