Muusikafestival „Klaaspärlimäng“ 9. – 15. VII Tartus, Viljandis, Saaremaal ja Piirissaarel. Kunstiline juht Peeter Vähi. Esinejad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Wiener Kammersymphonie, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Hortus Musicus, Orthodox Singers, Neeme Punder, Yosuke Oda, Anna-Liisa Eller ja Hedi Viisma, Viviana Sofronitsky, Riivo Kallasmaa, Ralf Taal, Ulla Krigul, Dalia Dėdinskaitė, Gleb Pyšniak, Kremerata Baltica, Kristīne Balanas, Džeraldas Bidva. 25. […] Vaata lähemalt ›
0
Kust leida jagamatut aega? Sellist talupoeglikku, mida ei poolita kirikukellgi, rääkimata moodsama aja viguritest nagu kapp- või käekellad. Eks ikka raamatust, mis on aktsepteeritud aeglusti ka kõige aktiivsema puhkaja jaoks. Hando Runneli piltide ja mõtteterade kogumik „Ma ja ta ka“ ei paku eemalviibimishetki ainult lugejatele, vaid on kimbuke autori väikeste jõudehetkede mälestusi. Iga pildike raamatus […] Vaata lähemalt ›
2
Festival „Käbliku Beer Camp & Rock’n’Roll“ 17. – 18. VII Käbliku turismitalus Põlvamaal. Millise valemi järgi korraldada üht tõeliselt edukat festivali? Kas hinnata edu vaid publikuarvu põhjal või tuleks silmas pidada keerulisemaid parameetreid? Täiesti ebasuupärase nimega festival „Käbliku Beer Camp & Rock’n’Roll“ toimus sel aastal juba kolmandat korda ja tõi ebareaalselt maalilises kohas asuvasse ning […] Vaata lähemalt ›
0
Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus monumentide ümber sümbolitega seonduva piiresse ning puutugu avalikku skulptuuri vaid sedavõrd, kui see käsitleb avaliku ruumi kunstilist külge […] Vaata lähemalt ›
0
Legend räägib, et kirjutanud kord üks XVIII sajandil sündinud mees oma sõbrale Ludwig van Beethovenile ning pärinud tolle tervise järele. Helilooja vastanud aasta pärast. Loo jutustaja väitis, et selle aja kontekstis polnud see midagi erakorralist: inimesed valitsesid aega, mitte aeg neid. Tegelikult pole selline ellusuhtumine kadunud, seda on ka minu elus. Mul elab Austrias sõber, […] Vaata lähemalt ›
3
Eesti rahvaraamatukogude kõige populaarsem kirjanik oli mullu rootsi lastekriminullide autor Martin Widmark.1 Saab näha, kas Widmark osutub sama populaarseks loodavas üle-eestilises e-raamatute tasuta laenutuskeskkonnas. Uus keskkond peaks tööd alustama juba oktoobri keskel. Selleks on Eesti Rahvusraamatukogu koostöös kultuuriministeeriumiga välja kuulutanud hanke.2 Tõsi küll, täit kindlust, et Widmarki „LasseMaia detektiivibüroo“ raamatud seal leiduvad, ei ole: e-väljaanded […] Vaata lähemalt ›
0
19. VI Sirbis on lugeda Kaarel Tarandi vastukaja värskele inimarengu aruandele.1 See mahukas kogumik on ka minu öökapiraamat. Paljude Tarandi tähelepanekutega saab nõus olla, kuigi artikli retoorika tundub olevat pealkirjale kohane: täiuslik ruum on kättesaamatu ideaal. Ühele mõttele pean siiski oponeerima. Tarand kirjeldab, et unistust eestlastest kui jalgrattarahvast kaitstakse peamiselt välismaiste eeskujudega Hollandist, Taanist ja […] Vaata lähemalt ›
50
Filmitegijad Edina Csüllög ja Anti Naulainen räägivad soome-ugri filmifestivalist ja Handimaal filmiõpitubade korraldamisest. Jutuks tulevad ka tarbimisharjumused ning nende tõttu kannatav loodus- ja elukeskkond. Kuidas soome-ugri filmifestival (FUFF) alguse sai? Edina Csüllög: Korraldasin kümme aastat Tartus Ungari filmipäevi, ent tasapisi hakkas asi ära vajuma, samuti jäi ungarlaste kogukond siin väiksemaks. Siis kolisin Lõuna-Eestisse Meremäele. Kohtusin […] Vaata lähemalt ›
0
Nüüdisaja tuntuim teadlane Stephen Hawking arutleb raamatus „Universum pähklikoores“ muuhulgas ajarändude võimalikkuse teemal. Kuigi nende tõenäosus on äärmiselt väike, üks jagatud arvuga, milles kümnele järgneb triljon viiendas astmes nulli, siis poolklassikalises teoorias, „milles käsitletakse ainet kvantteooriale alluvana, kuid aegruumi kui klassikalist, täpselt määratletut“1, on ajas rändamine ometi hüpoteetiliselt võimalik. Näiteks toob ta nn ussiurked või […] Vaata lähemalt ›
3
Mobla piriseb, uus päev läks käima! Aga sealt see tuleb, ärkamise selgusega pressib peale rõhuv mure. See plast!1 Ma ei taha, et asi, mida ma ärgates esimesena puudutan, oleks plast!2 Siiski pääsu pole, ise see asjandus vakka ei jää, ma pean selle kätte võtma. Miks on nutiseade plastist korpusega, rääkimata paljust muust, mis on korpuse […] Vaata lähemalt ›
0
Perekonna mõiste üle on viimasel ajal olnud mitmesuguseid mõttevahetusi. Perekond on üks põhimõisteid ka statistikas ja selleks et riikide andmed oleksid võrreldavad ja kooskõlastatavad, on Euroopa Statistikabüroo (Eurostat) kehtestanud ühtse perekonna definitsiooni. Seda perekonna definitsiooni on kohustuslik jälgida rahvaloenduste puhul, ükskõik, missuguse metoodikaga loendust korraldatakse. See definitsioon ei sõltu üksikute liikmesriikide seadustest, religioossetest kombetalitustest ega […] Vaata lähemalt ›
0
Enriko Mäsak: Monumendiraevust kunstiuurija pilguga Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus. Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus […] Vaata lähemalt ›
0
„Loomingu Raamatukogu kuldsarjas“ on ilmunud Milan Kundera teos „Veidrad armastuslood“. Raamatu on tšehhi keelest tõlkinud Küllike Tohver, saatesõna kirjutas Jiři Opelík. Loe sarja kohta lähemalt: http://www.loominguraamatukogu.ee/lr-kuldsari/ Seoses Kundera kogumiku ilmumisega kuulutas raamatukauplus Puänt välja novellikonkursi teemal „Minu veider armastuslugu“. Novelle oodatakse aadressil lood@puant.ee kuni oktoobrikuu lõpuni. Konkursi kohta lähemalt: https://puant.ee/novellikonkurss Vaata lähemalt ›
0
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ja ajalooprofessor Aadu Must on aastakümneid armastanud pajatada lugusid, kuidas meie talupoegadest esivanemad XIX sajandil kirglikult ja tobedate asjade üle vallakohtutes vaidlesid, ning ikka lisanud ka moraali, et muistsest kogemusest tasub õppida. Üks stiilinäide Tori vallakohtust: „Hans Johann Torist oli ilma kutsumata kohtu istumise aegas kohtu tuppa sisse tunginud, kohut oma lärmiga […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Raamat sisaldab 26 Jaan Kaplinski keelde puutuvat esseed-kommentaari, alates aastast 1962. Kuus neist on ilmunud esmakordselt. Avakirjutises „Oma keel ja keeled“ seletab autor ära oma keelelise tausta ning annab ülevaate oma õppimistest-tegemistest. Kaplinski on tegelnud keelega ka akadeemiliselt ja süstemaatiliselt. „Tagantjärele leian, et see töö polnud suurt väärt, oli mehhanitsistlikult naiivne, püüdes kõike transformatsioonigrammatika reeglitesse […] Vaata lähemalt ›
1
George Floydi tapmisest ajendatud rahutused ja selle vastukaja Eesti (ühis)meedias toob meelde ühe anekdoodi. Rahvaloendaja uurib küsitletavalt, kes on nende leibkonnas perepea, s.o inimene, kes otsustab kõige tähtsamate küsimuste üle. Mees vastab, et tema, kindlasti tema. Küsitluse käigus aga selgub, et pere eelarve, laste kooliküsimuste, eluasemekulude ja sisseostude üle otsustab naine. Küsitleja satub sagadusse. „Oot-oot, […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli vanemteadur, geoinformaatik Evelyn Uuemaa võttis vastu Twitteris levinud #30DayMapChallenge väljakutse ja tegi talvel kolmekümne päeva jooksul iga päev ühe Eesti kaardi, seades lisaeesmärgiks kasutada kaartide koostamisel ainult kõigile ligipääsetavat avatud lähtekoodiga tarkvara. Nii valmisid kaardid Eestimaa eri palgeist, siin saab näha neist mõnda. Kõige suuremaks väljakutseks pidas Uuemaa seejuures avaandmete leidmist, mille põhjal […] Vaata lähemalt ›
0
2020. aastal on maailma tähelepanu arusaadavatel põhjustel pöördunud senisest enam arstidele ja meditsiinitöötajatele. Kuidas aga on arste kujutatud filmikunstis ja kas siin on võimalik välja tuua ka mingeid üldistusi? On arst pigem kangelane või psühhopaat? Teadus ja müstika Aega ja ajastuid võib jaotada mitut moodi. Ühe võimaliku käsitlusena sai modernne aeg alguse Prantsuse revolutsiooniga 1789. […] Vaata lähemalt ›
6
Tallinnas näeb palju hooneid ja taristuobjekte, mis on enamjaolt rajatud roheluse arvelt. Värske näitena on paslik välja tuua Reidi tee lahendus. See tõstatab küsimuse, kas tahame, et Eesti pealinn on betoonlinn või linn, kus ei eelistata sõidukeid, vaid arvestatakse kõigi liiklejatega. Linnaruumi peaks kavandama nii, et inimesed tahaksid seal oma vaba aega veeta – on aeg […] Vaata lähemalt ›
0
„Planet Alexithymia“ („Planeet Alexithymia“), autor ja helikujundaja Karl Saks, dramaturg Maike Lond Malmborg, valguskujundaja Henry Kasch. Laval Ruslan Stepanov ja Karl Saks. Esietendus 1. VII Rakvere teatri väikeses saalis etenduskunstide festivalil „Baltoscandal“. Harilikult ei pea ma heaks tooniks alustada arvustust kolleegide tsitaatidega. Justkui endal mõtteid ei oleks. „Planet Alexithymia“ puhul tundub see aga põhjendatud. Ehkki […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.04.2026 04:06
Viimane uuendus: 00:38.
Uudiste reiting uuendatud: 04:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)