Ehitamine ei tule kuskilt otsast kliimale kasuks, majade majandamine samuti mitte, aga ilma selleta paraku ei saa. Ehitada tuleb hooneid, mis on võimalikult väikese süsiniku jalajäljega ja mis tagavad võimalikult väikse ökoloogilise jalajälje. Mis on selle saavutamiseks aga kõige õigem materjal? „Puit!“ hüüavad loodusesõbrad, nendega ühinevad paljud arhitektid ja insenerid. 30 ruutmeetri puidu valmistamisel emiteeritakse tonn […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäevase seisuga, kui valitsusel oli põhiseaduses määratud viimane võimalus riigikogule üle anda järgmise aasta riigieelarve eelnõu, teadis avalikkus selle sisust vähem kui kunagi varem. Kuni dokumentide lõppversioone veel ei olnud, toitis valitsus rahvast oma programmiliste rõõmusõnumitega, mida ka opositsioonierakonnad said kritiseerida vaid üldsõnaliselt. Arutelu on alanud, ilma et saanuks toetuda faktidele. Peaminister teatas, et „eelarve […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
„Toetame initsiatiivi edendada bioloogilist mitmekesisust, kuid oluline on tagada nii põllumajandus- kui metsandussektori elujõulisus. Arvestama peab kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi – majandus, sotsiaalne ja keskkonnaalane.“ Nii kirjutasid kommentaariks Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu elurikkuse strateegia osas ühiselt kaks suurt põllumajandustootjate ja metsaomanike esindusorganisatsiooni. Euroopa Komisjoni otsus suunata kontinent paremini hoitud keskkonna suunas pälvib neilt omajagu kriitikat […] Vaata lähemalt ›
11
Laur Kaunissaare on töötanud dramaturgina mitmes teatris ja etendusasutuses ning nüüd teeb ta seda tööd vabakutselisena. Intervjuus avab ta oma kogemuse kaudu dramaturgi töö eri tahke ja vaatleb praegust teatripilti, samuti seda, kuidas tuleks seal toetada riskijulgust. Kuidas kasvasid dramaturgiks? Lõpetasid lavakunstikooli lavastajana vaid 21aastaselt ja pidid minema Vanemuisesse, ent seal lahvatas rahadraama. Mis juhtus? […] Vaata lähemalt ›
0
Mitmekülgne ning viljakas Kanada kirjanik Margaret Atwood (snd 1939) ei ole Eestiski tähelepanu alt kõrvale jäänud: maakeeles on ilmunud enamik tema tuntumaid romaane ning üks luulekogu. Ainuüksi viimastel aastatel on eesti keeles avaldatud Atwoodi sulest pärinev Shakespeare’i „Tormi“ ümberjutustus „Nõiasigidik“ (ee 2018) ning tema ühe kuulsama, 1985. aastal ilmunud romaani „Teenijanna lugu“ kordustrükk (ee 1993, 2017). Just nimelt […] Vaata lähemalt ›
0
26. septembril peeti Tartus luuleprõmmu hooaja finaal. Eesti meistriks tuli Kelli Kiipus Tallinnast. Võistlustulle astusid ka Iina Gyldén (II koht), Heidi Iivari (III koht), Siim Lill, Marie Põdra, Seio Saks ja Arvi Schasmin. Eesti meister läheb edasi Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlusele. Tänavune Euroopa esiprõmmija selgub tõenäoliselt luulevideote põhjal. Uus Eesti prõmmuhooaeg algab juba järgmisel nädalal. Vt lähemalt lavaluule.ee. […] Vaata lähemalt ›
0
Theatrumi „Poeg“, autor Florian Zeller, tõlkija Marius Peterson, lavastaja Ott Aardam, kunstnik Ott Kangur, kostüümikunstnik Kätlin Kangur, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Andri Luup, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Jass Kalev Mäe, Helvin Kaljula ja Tarmo Song. Esietendus 18. IX Theatrumi teatrisaalis. Eesti teatripildis, mis kipub olema kaldu pigem angloameerika näitekirjanduse poole, on Florian Zeller […] Vaata lähemalt ›
0
Gaetano Donizetti koomilise ooperi „Don Pasquale“ (libretist Giovanni Ruffini) esietendus 25. IX rahvusooperis Estonia. Dirigent Arvo Volmer, lavastaja Giorgio Bongiovanni (Itaalia), dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik Maria Carla Ricotti (Itaalia), valguskunstnik Claudio De Pace (Itaalia). Osades Priit Volmer, Mirjam Mesak, Nico Darmanin, Aare Kodasma, Väino Puura, Rostislav Gurjev, Lydia Roos, Konrad Verliin, Paula Piisel, Emma Britta Genergard, […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis on naisi ettevõtete tipus väga vähe ja ootamatul kombel paistavad naiste vähesusega tippjuhtide hulgas silma meie rahvusvahelise osalusega ettevõtted. Naised teenivad tunnis keskmiselt viiendiku võrra vähem kui mehed. Neile langeb peres suurem hoolduskoormus, mistõttu on nad teadlaste hinnangul tööturul vähem paindlikud ja tööandjale vähem atraktiivsed. Ka teevad naised sageli palgaperspektiivi mõttes „vale“ erialavaliku ja […] Vaata lähemalt ›
13
Eks ole üsna ükskõik, kuidas mõnd teksti määratleda. Seesugune asi on alati vähendav ja üleolev. Oluline on, kas tekst on veenev, ladus, kas meeldib. Ometi – kui kargab välja vormiliselt miski, mida pole ammu või üldse tehtud, siis mõte määratlemise peale läheb. Joosep Vesselovi oopus „Linna laul“ on arhailine, kuid ühtlasi moodne ja fantaasiasse eksiv poeem […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti disain on maailmatasemel. Kõik loomevaldkonna erialaliidud on ennast oimetuks töötanud tõestamaks, et disainerite kujundatud elukeskkond on omanäolisem, mugavam, otstarbekam ja ka ilusam. Saamine üldtunnustatud disainimaaks, nagu on Soome, eeldab aga palju laiemat haaret, seda, et riik kaasab disainerid ja ruumiloojad kõigesse, mis ette võetakse. Praegu on olukord skisofreeniline: riik koolitab disainereid, aga ühtaegu saadab […] Vaata lähemalt ›
0
Minu kokkupuude Jaapani maanteekultuuriga sai alguse tänu hiina arhitektile, kelle juures olin mõned kuud töötanud ja kellega tööasjus Jaapanisse sõitsime. Esimene sõit Jaapanis viis Tōkyōst Hakubasse. Edukas ettevõtja sente ei loe ja nii õnnestus mul käia söömas Michelini tärniga restoranis, reisida jõukamate kombel kiirrongi ehk shinkansen’i äriklassis ning sõita hea rendiautoga (see polnud küll sportmudel, […] Vaata lähemalt ›
0
„Modernistlik teos pidi olema eelkõige eneseküllane, iseend oma struktuuri kaudu seletav objekt.“ (Kerri Kotta, Sirp 24. V) „Me oleme nüüd õppinud mõistma, et teose tähendus ei ole eneseküllane.“ (Toomas Siitan, Postimees 18. IX) Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi. Festivaliürituste hulka mahtusid konkursi „Noor helilooja“ finaalkontsert 12. […] Vaata lähemalt ›
7
Kolmapäevase seisuga, kui valitsusel oli põhiseaduses määratud viimane võimalus riigikogule üle anda järgmise aasta riigieelarve eelnõu, teadis avalikkus selle sisust vähem kui kunagi varem. Kuni dokumentide lõppversioone veel ei olnud, toitis valitsus rahvast oma programmiliste rõõmusõnumitega, mida ka opositsioonierakonnad said kritiseerida vaid üldsõnaliselt. Arutelu on alanud, ilma et saanuks toetuda faktidele. Peaminister teatas, et „eelarve […] Vaata lähemalt ›
0
30. septembril tähistati rahvusvahelist tõlkijate päeva. Tartu ülikooli kunstimuuseumis kuulutati sel puhul välja August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna ning Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat. August Sanga nimeline luuletõlkeauhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta sees. Žürii koosseisus Hendrik Lindepuu (esimees), Hasso Krull ja Maarja Helena Meriste valisid auhinna kandidaatideks Maarja […] Vaata lähemalt ›
0
Üks tuttav kirjeldas, et seisis Inglismaal valiku ees, kas osta pilet Edinburghist Londonisse sõiduks odavamale või kallimale rongile. Vahe on selles, et kallim rong sõidab mööda ranniku äärt, mida on aknast palju mõnusam vaadata kui odavama rongi teekonnal paistvat. Pärast mõttepausi langes liisk kallimale, sest on ju reisides teelolemise võlu sama oluline kui sihtkoha vaatamisväärsused. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Tiiger ruumis“ EKKMis kuni 1. XI. Kuraatorid Marten Esko, Vanina Saracino ja Lea Vene, kunstnikud Julian Charrière, Iggy Malmborg, Eduardo Navarro, Jaakko Pallasvuo, Jeremy Shaw, Karl Sjölund, Martta Tuomaala, Ana Vaz ja Kristina Õllek. EKKMis on tiiger. Põnev! Tiigreid on ka enne nähtud. Venemaal pani tsirkusevürst Mstislav Zapašnõi tiigrid hiiglaslikel diskokeradel tagajalgel sitsima ja Mussorgski […] Vaata lähemalt ›
0
Evi Arujärv, „Otsides varjatud ilu“ Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi. Tanel Vallimäe, „Sallivus ja võrdsus maailmavaatelistes vaidlustes“ Kui võitlus käib ühiskonna tekitatud ebavõrdsete suhete kaotamise eest, on võrdsuse küsimuses loodusteaduste poole pöördumine tulutu. Tuleks otse välja öelda, et see või teine võrdsus ühiskonnas ei meeldi. Rein […] Vaata lähemalt ›
0
Vabadusaastate viljade hulgas on üks, mille üle tingimata õnnelik olla ei saa. Meie rahvusliku iseolemise ja kultuurielu keskmesse on märkamatult sõitnud auto. Aina suuremal määral tiirleb elu ümber auto ja autostumises oleme ette jõudnud nii Euroopa Liidu keskmisest kui ka Eestist palju jõukamatest Põhjamaadest. Auto tekitab positiivset tagasisidet pea kõigis eluvaldkondades. Suur autode arv võimaldab kunstisündmusi […] Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi käisime lastega vaatamas etendust „Päike läheb puhkusele“. Tore lugu ja hästi lavastatud. Kõik väga hea, välja arvatud see, et Päikese kohta öeldi planeet. – Mis planeet?! Päike on täht! Loodetavasti oli see kõigest näitleja keelevääratus. Tegelikult natuke kahtlen, sest „Väikese printsi“ etenduses elas väike prints kord planeedil, kord tähel, nagu oleksid need […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
|
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.06.2026 00:15
Viimane uuendus: 00:08.
Uudiste reiting uuendatud: 00:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)