Trükikojas köideti eksikombel kokku vaid pool tänast, 19. juuni Sirpi, seega jõudis tellijateni ajaleht, millest 24 lehekülge (leheküljed 13-36) on täitsa puudu. Täna köidetakse kogu tiraaž uuesti, terviklik 48leheküljeline Sirp jõuab kõigi tellijateni laupäeval ja ilmselt jõuab veel ka täna müüki. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. juunil algusega kl 18.15 toimub Kogo galeriis näitusel “Aeg unistada või karta?”oksjon. Peale oksjonit kell 20.30 toimub galerii ees Aparaaditehase õuel Lauri Sommeri, artistinimega Kago kontsert ühes tema tõlgitud indiaani luuleantoloogia esitlusega. 20% oksjoni müügitulust läheb annetusteks kunstnike poolt valitud heategevusorganisatsioonidele: Inimõiguste Keskus, Eestimaa Looduse Fond, SOS Lasteküla, Eesti Naiste Varjupaikade liit, Eesti Metsa Abiks, […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbis Eesti inimarengu aruanne, Sirbi vahel on Diplomaatia. MART HIOB: Vabatahtlikult linnadesse surutud Eesti Kui lugeda arengukavasid, tundub, et Eesti liigub hajutatud asustuse ja üksteisest hooliva ühiskonna poole, kui aga inimarengu aruannet, et tormame Tallinna linnriigi suunas. Seekordne Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ on üks nutune lugemine. Tõsi, mitmes peatükis tuuakse välja helgemad näitajad, nagu põllu- ja metsamaa jätkuvalt suur osakaal maakasutuses, eestla Vaata lähemalt ›
0
17. juunil toimunud soome-ugri kultuuripealinna 2021 lõppvoorus valis viieliikmeline rahvusvaheline žürii järgmiseks soome-ugri kultuuripealinnaks Abja-Paluoja. Mulgimaa ajaloolise pealinna tugevustena tõi žürii esile mitmekülgset programmi ning võimalust tutvustada mulgi kultuuri ja Mulgimaad soome-ugri maailmale. Soome-ugri kultuuripealinn 2021 konkursi lõppvoorus läks Abja-Paluoja vastamisi ersa küla Podlesnaja Tavla’ga Mordva Vabariigist. Esmakordselt soome-ugri kultuuripealinnade kaheksa-aastase ajaloo Vaata lähemalt ›
0
Variatsioonid Ungari kunstniku Zsuzsa Demeteri portreed Teisipäeval, 30. juunil kell 17 avatakse Ungarist pärit kunstniku Zsuzsa Demeteri portreede näitus Tampere Majas (Jaani 4, Tartu). Näitusel on kahe eri ealise ja erinevatest maadest pärit olevate naise portreed. Näitus jääb avatuks 23. augustini. Kunstnik Zsuzsa Demeter on pärit Ungarist, aga praegu töötab ta Tamperes. Ta on õppinud […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti ja Euroopa piirilinna Narva suvelõpu kultuurisündmuse NARVA OOPERIPÄEVADE programmis on sel aastal Mozarti koomiline ooper „Figaro pulm“ (Neeme Kuninga lavastus), Rossini ooper “Tuhkatriinu”, barokile ja Georg Otsa 100. sünniaastapäevale pühendatud galaõhtud ning lastemuusikal „Väike nõid“. Festivali kunstilise juhi Julia Savitskaja sõnul toimuvad Narva Ooperipäevade kõik etendused Kreenholmi Manufaktuuri müüride vahele püstitatud ooperitelgis. Suve ainus […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse 6000 euro suuruse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ auhinnatasuga tunnustatud Tallinna Tehnikaülikooli teadlane dr Maarja Grossberg ja Eesti Maaülikooli nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses püüavad leida stipendiumi toel uusi võimalusi taastuvenergia efektiivsemale ja loodussõbralikumale tootmisele ja rakendamisele. Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlane dr Maarja Grossberg plaanib stipendiumi toel leida ja arendada […] Vaata lähemalt ›
0
19. juunist on Teatri- ja muusikamuuseumis avatud uus näitus “Veljo Tormis – rahvalauluga loodud maailm”. Rändnäitus on pühendatud helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale. 7. augustil möödub 90 aastat helilooja Veljo Tormise sünnist. Teatri- ja muusikamuuseum tähistab juubeliaastat Assauwe tornis avatava rändnäitusega, mille keskmes on tema mitmekülgse loomingu kaalukaim osa – rahvalaulul põhinevad teosed. Austusest rahvaviisi […] Vaata lähemalt ›
3
Soome-ugri kultuuripealinn 2021 tiitlile kandideerivad Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja ja ersa küla Podlesnaja Tavla Mordva Vabariigist. Otsuse teeb kolmapäeval, 17. juunil rahvusvaheline žürii, algatuse eestvedaja on MTÜ Põlisrahvaste arengu keskus ja soome-ugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN). Kandidaatide veebipõhine esitlus toimub veebipõhisena ning kell 15 algavat otseülekannet saab jälgida ka soome-ugri kultuuripealinnade lehel Facebookis . Esitlusi on jälgima oodatud […] Vaata lähemalt ›
0
Fotomuuseumis avatakse 19. juunil 2020 kl 16.00 portreefoto teema-aasta põhinäitus “Eesti portreeavangard 1980–2000”. Fotomuuseumi portreeaasta põhinäitus toob vaataja ette muuseumi kogudes leiduvad 1980. ja 1990. aastate Eesti avangardsed portreefotod ja heidab pilgu tollasele nägemusele inimesest, ajast ja fotograafist endast. 1980. aastatel toimus pöördeline murrang nii Eesti ühiskonnas, kunstis kui ka fotograafias. Ühelt poolt püsis veel […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab alates teisipäevast, 30. juunist ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium on mõeldud teotamaks peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Aastas saab välja anda kuni 20 stipendiumit suurusega 2300 eurot. „Iga kultuur areneb elavas dialoogis. Sellepärast on igasugune rahaline tugi rahvusvahelise kogemuse sidumisel Eesti kultuuriruumiga väiksele riigile tähtis. Seadusest tulenevat võimalust […] Vaata lähemalt ›
0
Näituse ON ÜTLEMATA VINGE TEID KÕIKI NÄHA! raames toimub kolm erinevat ideede genereerimise workshop’i. Kuna pressitekstis ja näituse saatevideos viidatakse näituse pikale ja üheselt määratlematule kujunemisprotsessile pigem VORMILISELT, ja vaikitakse näituse kui resultaadi enda SÕNUMIST – jättes selle viimase vaatajale endale kokku panna –, siis ongi kavas näituse lõppfaasis koos publikuga arutada selle teostekoosluse TÄHENDUSTE […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 20. juunist ETDM-i trepigaleriis Ingrid Allik. SEKRET/CEKPET/omalooline PEITUS Ingrid Allik SEKRET / CEKPET omalooline PEITUS 20.06–20.09.2020 ETDMi trepigaleriis avatakse mitmekülgse keraamiku Ingrid Alliku isikunäitus. Autobiograafiliste ja elu ringkäiku hõlmavate teemadega tegelev Ingrid Allik on valinud keraamikuna võimaluse tegeleda vabaloominguga. Keraamikaga jätkuvalt ja uudishimulikult katsetades ning loomingulist protsessi väärtustades on ta kunstnikuna pidevas muutumises ja […] Vaata lähemalt ›
0
1920. aasta 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse ja pani sellega punkti iseseisva riigi asutamistoimingutele (sellega peaks nüüd küll lõplikult läbi olema ka „sajandi juubeldamine“). Enne seda oli peetud sõda, hangitud rahvusvahelist tunnustust ja sõlmitud rahuleping Venemaaga ning, mis ehk siseriiklikult olulisim, otsustatud läbi viia ulatuslik omandi ümberjaotamine ehk maareform. Kõike […] Vaata lähemalt ›
0
Selle raamatu arvustust ei saa ma kuidagi jätta alustamata tõlkija kiitmisest. Juba esimestest lehekülgedest peale tekib tunne, et Aet Variku suurepärases eestinduses loeksin ma enam-vähem ükskõik mida ja ükskõik kui palju. Aga loomulikult on tõlkijal suurem võimalus särada siis, kui originaal selleks võimalusi annab, ja seda Ishiguro tekst loomulikult ka teeb. Lugedes läheb kiiresti meelest, […] Vaata lähemalt ›
19
Bronisław Malinowski mõju ja haare on erakordselt lai, temast ei saa sotsiaalantropoloogias kuidagi mööda. Malinowski viis antropoloogia tugitoolist džunglisse, kolonisaatori verandalt põliselanike lõkke äärde ja tegi sellest tõsiseltvõetava teaduse. Olgugi et poola-briti päritolu Malinowski ei olnud esimene suur nimi antropoloogia ajaloos ega ka esimene, kes teostas uuritavate hulgas välitöid, töötas tema välja sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia1 […] Vaata lähemalt ›
31
Maailm alles toibub pandeemia esimesest lainest. Keegi ei tea, kuidas hakkab selle sajandi seni ulatuslikem üleilmne katastroof mõjutama poliitikat, rahvusvahelisi suhteid ja demokraatia tulevikku. Levinud arusaam on, et demokraatlikud riigid ilmutasid võimetust seesuguste suurte kataklüsmidega efektiivselt toime tulla. Kui võrrelda Donald Trumpi Ameerikat ja Xi juhitud Hiinat, on ju üsna selge, milline valitsemismudel on stressitestile […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast Karini lahkumist asus Marko tube koristama. Ta oli selles punktuaalne nagu igaüks, kes on elus tundnud kaotuse valu. Ühel õhtupoolikul kruvis Marko lahti isegi elutoa põrandaliistud ning tõmbas niiske lapiga nende tagant kokku kõik sinna aastatega kogunenud tolmu ning hämara mustuse. Marko tundis, et tal hakkas pärast seda parem. Ta aimas, et Karinist ülesaamine […] Vaata lähemalt ›
4
Keskkonnadebatis on metsa ja põlevkivi kõrval teised valdkonnad vähem tähelepanu saanud. Aasta alguses ilmunud maaülikooli pressiteade „Seiretulemused viitavad keskkonnakemikaalide tõusule nii keskkonnas kui toidus“ ei leidnud kajastust üheski meediaväljaandes. Sisu järgi aga oleks võinud: mulla ning põhja- ja pinnavee seire näitab keskkonnamürkide sisalduse jõudsat kasvu. Aastatel 2016–2019 võetud põhja- ja pinnaveeproovidest 66% sisaldas pestitsiide, sealhulgas […] Vaata lähemalt ›
59
„Tänavusel erakorralisel aastal arvestasime ja maksime laenutushüvitised välja tavapärasest varem.“ Nõnda andis Autorihüvitusfond hiljuti oma kodulehel märku, et sel aastal makstakse kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist juuni lõpu asemel vahemikus 22. – 25. mai. Kuigi Autorihüvitusfondi teade on erinevalt mõnestki oma kriisiaegsetest sammudest suure trummipõrinaga teada andnud institutsioonist (meeldivalt) tagasihoidlik, et mitte öelda peidus, Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.04.2026 21:38
Viimane uuendus: 21:34.
Uudiste reiting uuendatud: 21:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)