Foorum „Kultuurikompass: milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu?“ 7. V. Korraldaja Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond. Esinesid Virgo Sillamaa (Music Estonia), Astrid Hallik (Tartumaa Omavalitsuste Liit), Marleen Viidul (Tartu linnavalitsus), Krõõt Kiviste (Shaté tantsukool), Vahur Keller (Kellerteater), Matis Leima, Joanna Hoffmann (Tartu kunstimuuseum), Berk Vaher (kirjanike liidu Tartu osakond), Marko Lõhmus (Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Eesti muusika- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Marju Lepajõe jõudis doktoritöö kaitsmiseni 16. märtsil 2018, natuke aega enne surma 4. juulil 2019. Võinuks kirjutada ammu, aga ei hoolinud: töötas Tartu ülikooli raamatukoguhoidjana harulduste ja käsikirjade osakonnas ning aastakümneid lektorina, kõige alama astme õppejõuna. Lepajõe oli aastatel 1989–1991 Leningradis aspirantuuris maailmatasemega klassikalise filoloogi Aleksandr Zaitsevi juures, nagu 1970ndate algul Jaan Unt. Neil vedas […] Vaata lähemalt ›
80
Milline on hea kõrgharidusmudel? – Selline, mille puhul ükski andekas noor ei jää haridusest rahapuuduse tõttu ilma, kui õpe on kõrgel tasemel, kui valmistatakse ette erialaspetsialiste, keda riik vajab ja kui õpe toetab Eesti rahvuskultuuri ja -riiki. Seejuures peaks õpe olema korraldatud rahaliselt võimalikult efektiivselt. Üliõpilased võivad võtta õppelaenu kuni 2500 eurot õppeaastas ja võivad […] Vaata lähemalt ›
30
Isolatsioon on olnud selle aasta teema. Inimesed isoleerivad end nähtamatust vaenlasest ja üksteisest. „Isolatsioon on hea,“ kinnitavad ametiisikud, „isolatsioon päästab elu“. „Eraldatus tuleb välja kannatada, sest kaalul on palju,“ manitsevad meditsiiniinimesed. Kaasinimese vältimisega näitad, et hoolid: kui tuttav tuleb vastu, siis annad teisele poole teed minnes talle teada, kui väga teda austad. Õpetatakse, kuidas isoleerumisest […] Vaata lähemalt ›
0
Leedu on uus Eesti! Vilnius on uuenduslik ja lahe! Mõne nädala eest kurdeti: miks ei võiks Tallinna lennujaamas lubada autokino, kui lennuliiklus on nagunii peaaegu olematu? Nüüd saab ometi ka Eestis autoga kultuuriüritusele minna, hõisati, kui saadi kuulda, et see on tänasest, 15. maist lubatud: Eesti rahva muuseumi parklas algavad Tartu Elektriteatri filmiõhtud ja Tallinna […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teadus- ja arendustegevust (T&A) suunavates arengukavades on majandusliku heaolu loomiseks vähemalt selle sajandi algusest peale rõhutatud T&A rahastamise vajalikkust.1 Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sõlmitud teaduslepe riigi rahastuse suurendamiseks 1% SKTst kinnitab, et teema on aktuaalne. Kõik senised arengukavad paistavad pigem muinasjutuna, sest T&A kulutustes oodatakse suurt kasvu, mis kohe kuidagi ei taha tõeluseks saada. […] Vaata lähemalt ›
0
„Kultuur, mälu ja ajalugu: esseid kultuurisemiootikast“ teeb inglise keeles esimest korda kättesaadavaks valiku Lotmani hilisema perioodi töid eesmärgiga asetada need dialoogi mälu-uuringute ja kultuuriajalooga. Kogumiku 14 artiklit on ilmunud ajavahemikus 1979–1995 ning jaotatud kolme teemaplokki: kultuur, mälu ja ajalugu. Eesti lugejaskonnale on suurem osa neist tekstidest tuttav kogumikest „Semiosfäärist“, „Hirm ja segadus“ jm. Uue rõhuasetusega […] Vaata lähemalt ›
1
Inimese elu on pidevas muutumises, samuti ka linnaehitus kui protsess, kusjuures iga uus otsus tugineb paratamatult juba ehitatule ja planeeritule. Harmoonilise järjepidevuse peaksid meie linnaehituses tagama üldplaneeringud ja detailplaneeringud, mille puhul peaks lähtuma kujunenud ruumilise keskkonna igakülgsest analüüsist, vaatlema keskkonda terviklikult ning hindama selle vastavust ühiskonna vajadustele ja ootustele. Lisaks analüüsile ja olukorra hinnangule peab […] Vaata lähemalt ›
7
Elame ajal, mil võime otsustada või peame valima, kui palju toitu tarbida. Kui suhtuda ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt, usume, et just nii palju, kui keha vajab. Siiski osutab palju märke sellele, et söödud toidukogused on suuremad, kui tegelikult vajame. Miks ometi? Üks selgitus on ekslikud hindamismustrid. Tajumehhanismid, täpsemalt liigitamine, mõjutavad eine tunnustele – kilokalorsus ja tervislikkus […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ Kumus 19. V – 9. VIII. Kuraator Elnara Taidre, kunstnikud Vello Vinn, Kiwa, Mihkel Kleis, Krista Mölder, Brit Pavelson, Lilli-Krõõt Repnau ja Kristina Õllek. Kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, graafiline kujundaja Külli Kaats ja illustratsioonide seina kujundaja Brit Pavelson. Vabadus on otsimine Vabadus on eksimine. Artur Alliksaar Selle mõistmiseks, mis meie nüüdiskunstis […] Vaata lähemalt ›
0
Telesari „Tiigrikuningas“ („Tiger King“, USA 2010). Režissöörid Rebecca Chaiklin ja Eric Goode. Linastub Netflixis. Kõigi aegade kõige mõjusam dokumentaal? Aprillis võis vähemalt mõneks nädalaks nii tunduda, kui Netflix lõhkas pommi nimega „Tiigrikuningas“, mille alapealkirja võiks tõlkida kui mõrv, mürgel ja meeletus. Koroonaviiruse jäetud meediavaakumisse heidetud minisarjast ei saanud mõnda aega mööda suur osa vestlusi ei […] Vaata lähemalt ›
27
Sirja-Liisa Eelma ja Tõnis Jürgensi videopostkaarte saab vaadata maikuu lõpuni aadressil https://vimeo.com/jacquesprevert Pean tunnistama, et kui sain teada Tallinna Kunstihoone galeriis käesoleva aasta aprillis plaanitavast Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa ühisnäitusest, läksin väga elevile – minu kaks lemmikmaalijat korraga! Ei jõua ära kiita kuraator Tamara Luuki, kelle suurepärase üldistusvõime ja professionaalse intuitsiooni tulemusel on Tallinna […] Vaata lähemalt ›
12
Tartu Uue teatri „Anne lahkub Annelinnast“, autor-lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Maarja Mitt-Pichen ja Märt Avandi. Esietendus 22. II Tartu Uues teatris. Pealkiri „Anne lahkub Annelinnast“ on osalt eksitav. Kunstis ja esseistikas moes oleva ruumipoeetilise laadiga teos märkimisväärselt ei haaku. Tooniandvalt ei tegeleta kohavaimu ega linnaruumiga, ei avata mingi piirkonna […] Vaata lähemalt ›
5
„Keyserlingi saladus“ on saksa kirjaniku Klaus Modicki (sünd 1951) esimene eesti keelde tõlgitud romaan ning ega üllatagi, et tema mahuka romaanitoodangu tutvustuseks eesti lugejale on valitud just see raamat. Teose peategelaseks on meile romaanide „Õhtused majad“ ja „Lained“ kaudu tuttav baltisaksa kirjanik Eduard von Keyserling (1855–1918). „Keyserlingi saladuse“ keskmes on tema elu hämar episood Tartus 1870. aastatel – […] Vaata lähemalt ›
0
Ehtsaid, reaalselt elanud kirjanikke on Eesti kutselistel teatrilavadel aeg-ajalt ikka kujutatud: kas ametivendade, sugulaste-sõprade või koguni oma tegelaste keskel. Lähenemisviise on erisuguseid: on toetutud säilinud dokumentidele, lennukalt fabuleeritud, pretendeeritud tõsisele käsitlusele, pakutud meelelahutust. On kinnistatud kirjandusloost teada olevat, ent loodud ka uusi tõlgendusi. Esimene meetod on harjumuspärane, ei tekita emotsioone ega poleemikat. Teisel juhul sünnib […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Metsaseltsi artikkel „ÜRO kliimateadlaste raport: metsandus aitab leevendada kliimakriisi“1 tekitas mõningast diskussiooni: Aleksei Lotmani „Metsasõnumite tõlgendamise nõksud“,2 Rainer Kuuba „Kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta“3 ja metsaseltsi kriitikale vastav artikkel „Ühe metsatüli anatoomia: kas teadlasi saab usaldada? Aga milliseid teadlasi?“4 avavad juba pealkirjas metsaarutelude sisu, kuid metsaseltsi esitatud argumentatsioon tekitab küsitavusi. Metsade süsiniku sidumine […] Vaata lähemalt ›
21
Pandeemia on näidanud, et juba lühikese ajaga võib keskkonna olukord üle maailma paraneda, kui me võtame aja maha ja elame rahulikumas tempos. Imelikul kombel juhtub see ainult siis, kui tunneme end isiklikult ja akuutselt ohustatuna. See, et kliima just praegu järsult muutub, elurikkus väheneb kuni selleni välja, et elussüsteemid kokku kukuvad, ohustab palju tõsisemalt, aga […] Vaata lähemalt ›
0
Ma olen maalt ja hobusega. Lapsepõlves oli maailm selgete piirjoontega: oli kalju. Oli meri. Oli õhuke mullakiht täis kuiva rohtu ja vintskeid juuri, mis kraapisid vastu graniiti. Siis tulin esimest korda Eesti elanikuna Tartust Põltsamaale. Üritasin end aias kasulikuks teha. Ämm andis labida ja tahtis, et ma kaevaks talle ühe augu. „Kui sügava?“ küsisin. „No […] Vaata lähemalt ›
70
Kärt Hellerma värsket lühiproosakogumikku „Koidula käsi“ iseloomustavad kõik tema loomingu peamised voorused: terav, ent tundlik autoripilk, oskus kokku segada reaalne ja fantastiline, argine ja eriline, ladus keel, põnevad motiivid ja kujundid. Paraku käib sama ka puuduste kohta. Novellid on kohati toored, mis on seda üllatavam, et erinevalt luuletustest, mida Hellerma on viimase seitsme aasta jooksul […] Vaata lähemalt ›
7
29. märts 2020. Istun oma Annelinna korteris vabatahtlikus karantiinis. Linna peal jõlgub koroonaviirus, tuleb kodus kuidagi iseendaga toime tulla. Märkasin, et vana kolleeg jagab Facebookis niisugust üleskutset, et lase aga abikaasal vastata portsule küsimustele ja postita vastused oma seinale. Ma ei tea, kes need küsimused oli koostanud, kuid see oli kihvt ettevõtmine. Oleksin ka tahtnud […] Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 04:23
Viimane uuendus: 03:00.
Uudiste reiting uuendatud: 04:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)