Animation by Kelli Anderson for NPRYouTube Request a girl if any person has ever complained about her voice and, likelihood is, you may obtain a tale. View the above animated video clip, and you'll see what we nece sarily mean. Your voice is too squeaky, it can be far too loud, it lacks authority, it appears childish, it really is grating or obnoxious or unprofe sional. We put with each... Vaata lähemalt ›
0
18. mail peaks Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) nõukogu 11 liiget valima ülikoolile järgmise rektori. Eriolukorra tingimustes ei ole see igal muul ajal kindlasti laia avalikku tähelepanu ja meediakajastust pälviv sündmus väljaspool ülikooli võrguilma eriti uudisekünnist ületanud. Paratamatult meenub huvilistele ka see, kuidas viie aasta eest rektori valimine korralikult käest ära läks ja klaarimist jätkus mitmeks kuuks. […] Vaata lähemalt ›
0
Enne kui sajad koorid Tallinna laulukaare alla kogunesid, ilmutasid mõned rahulolematuse märke XXVII laulupeo repertuaariga. Nagu varemgi, sai ka läinud suvel Eesti ajakirjanduse ja arvamusliidrite Facebooki profiilide vahendusel jälgida küsitava olulisuse ja kasuteguriga debatti vene (või mõne teise muukeelse) laulu laulupeol esitamise otstarbekuse üle.1 Soovimata sellesse arutellu laskuda, võib ometi nõustuda vene laulu laulupeo kavva […] Vaata lähemalt ›
0
Nelli Abašina-Melts pälvis märtsikuus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori 2019. aasta elutööpreemia. Ta on enim tuntud venekeelse ajakirja Tallinn peatoimetajana, tema kogumik „Ei kirjuta ma luuletusi, kirja panen elu“ sai aga tõeliseks eelmise aasta luuleavastuseks. Kas see on värsivormis päevik, kirjakogu, perealbum? Nelli Abašina-Meltsi luuleraamatu täpset žanri ei ole lihtne määratleda. Kogumikus on avaldatud alates […] Vaata lähemalt ›
0
Eriolukord on analüüsiks hea aeg. Vaatasin hiljuti filme, mis on jäänud DVD-riiulisse sobivat hetke ootama. Professionaalne kretinism paneb mind alati kõrvu kikitama, kui filmis kõlab muusika. Tekib palju küsimusi. Kas tegu on originaalmuusikaga? Milliste instrumentidega muusika on loodud? Kas muusika funktsioon on sisu illustreerida või on talle antud tähtsam osa? Kas tekib mingit laadi muusikaline […] Vaata lähemalt ›
13
Uus kroonviirushaigus on surunud suure osa Eesti inimestest koduseinte vahele juba peaaegu kaheks kuuks. Kodust on saanud ühtaegu puhke- ja tööpaik, kool ja lasteaed. Selles olukorras tulevad eluaseme puudused esile kiirelt ja valusalt. Kogu perega koos hommikueinet ja õhtust süüa või nädalavahetusel suure laua ümber muljetada on tore, aga kui samal ajal tuleb teha igapäevatööd […] Vaata lähemalt ›
8
Dante Alighieri „Jumalik komöödia“ on maailmakirjanduse suurteos hoolimata sellest, et Dante on teosesse pannud väga palju, mille kohta võib öelda non-fiction: tema kaasaegsed inimesed, poliitiline ja ajalooline olukord, keskaegne teoloogia ja muusikateooria, ettekujutus maailmast ja kosmosest, teaduslikud teadmised ja tehnoloogia. Dante kirjutab näiteks gravitatsioonist, Lõunaristist, tsüklonite tekkimisest, liikumise suhtelisusest, valguse levimisest ja peegeldumisest, veskitest, prillidest, […] Vaata lähemalt ›
14
Kriisijärgsetes tulevikuennustustes ollakse enamjaolt ühisel nõul ühes asjas: internet jääb senisest enam meie elu reguleerima ka pärast piirangute lõppu. Füüsilised teenuse- ja kaubapakkujad peavad läbi mõtlema, milline saab olema nende funktsioneerimismudel koroonajärgses maailmas. Nii ka filmisektoris. Suures filmiäris lahvatas sõda, kui Universal otsustas tuua filmi „Trollide maailmaturnee“1 hõreda kinolevi kõrval ja samal ajal, 10. aprillil, […] Vaata lähemalt ›
11
Riho Paramonov, „Novaatorluse vastu ehk Miks ei tundu Elon Musk enam nii sümpaatne“ Urmas Lüüs, „XXII sajandi disainiprobleemid ehk Kuhu minna, kui oled juba kohal“ Raivo Kelomees, „Kunstipöörete paratamatus“ Suur pauk Tapal Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexander“ Adam Kucharski „The rules of contagion: Why things spread – and why they stop“ Üllar ja Karl Robert Saaremäe „Johannese passioon“ Mängufilm „Õiglus“ Keele-elu. Erialakeel ja terminiõpe Art Leete, „Punane ja valge“ Vaata lähemalt ›
0
Mõningasele ebaühtlusele vaatamata on erialakeelt arendatud järjepidevalt. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on kasutusele tulnud suur hulk abivahendeid: eesti keele instituudi keelekogud ja keelenõu, samuti uus terminihalduskeskkond Ekilex, universaalne terminitöövahend terminoloogidele ja erialakeele kasutajatele. Terminitöös juhindutakse haridus- ja teadusministeeriumi raamdokumendist „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted (2019–2027)“, kus tähtsustatakse eestikeelse terminivara Vaata lähemalt ›
10
Oleme saanud Soomest kurva sõnumi. 3. mai õhtul suri oma maakodus Lammil pika tee käinud kultuuriajakirjanik Matti Rinne (snd 1934). Matti Rinne töötas rohkem kui 30 aastat ajalehe Iltasanomat juures. Soome kirjanduskriitikute guru Pekka Tarkka on öelnud, et Soomes on ainult üks kultuuriajakirjanik ja selle mehe nimi on Matti Rinne. Matti Rinne ei olnud estofiil. Elati aastail, mil […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Sobtšaki juhtum“ („Дело Собчака“, Venemaa 2018, 117 min), režissöör Vera Kriševskaja, stsenaristid Vera Kriševskaja ja Ksenia Sobtšak, operaator Danny Salkhov, heliloojad Andrei Antonets ja Jevgeni Ignašev. Linastub 1. maist platvormil videolink.ee. Ksenia Sobtšaki filmilugu oma isast, Peterburi kunagisest linnapeast Anatoli Sobtšakist ja viimase protežeest, praegusest Venemaa presidendist Vladimir Putinist on ühtlasi ka lugu Venemaa […] Vaata lähemalt ›
21
Animismi ja kommunismi kokkupõrge oli Siberi soomeugrilastele värvide võitlus. Saja aasta eest Siberis võimu saanud enamlased sattusid soome-ugri mütoloogilisse maailmapilti, sellest ise aru saamata. Maailmade värvid Handi ja neenetsi mütoloogias jaguneb maailm kolmeks – ülemiseks, keskmiseks ja allilmaks. Keskel elavad inimesed, ülailmas elu andvad ning allilmas haiguste- ja surmajumalad. Ülemist ilma ühendavad meiega päevakaar, jõelätted […] Vaata lähemalt ›
22
29. aprillil tegi Eesti terminitöö juhtkomitee otsuse toetada 2020. aastal 31 terminikomisjoni. Kui palju laekus taotlusi? Terminikomisjonide toetamise konkursile laekuski 31 taotlust eri valdkondade terminikomisjonidelt. Niisiis toetati kõiki taotlejaid, kelle leiab veebilehelt terminoloogia.ee. Kas kõik panustavad ka Ekilexi terminibaasi? Kuigi enamik baase on Ekilexis, ei tööta päris kõik veel seal. Praegu ongi Ekilexi ülemineku aeg: […] Vaata lähemalt ›
13
Levila kuuldemäng „Üks päev Mati Alaveri elus“,1 lavastaja Tambet Tuisk; lavastaja, helirežissöör ja muusika autor Janek Murd, helioperaator Ekke Västrik, teksti autor Eero Epner. Mängivad Gert Raudsep, Mirtel Pohla, Eva Koldits, Jaak Prints, Sergo Vares, Tarmo Tiisler, Andres Mähar, Tambet Tuisk, Kristel Eplik, Janek Murd ja Ekke Västrik. Veebruari lõpus alustas avalooga „Alkoholi lapsed“2 tegevust […] Vaata lähemalt ›
0
Veetsime Marju Lepajõega palju helgeid hetki, rääkides linnast, konkreetsemalt Zürichist ja Tartust. Marju oli endale tellinud raamatu Zürichi linna kirjanduslikust ajaloost. Autori nimi ja raamatu pealkiri ei tulnud kunagi jutuks (vahest keegi teab?), ent mulje oli söövitav. Mõtted tiirlesid samalaadse suurehaardelise projekti üle Tartu kohta. Ehk jõuab too mõte kunagi ka vormi. Selle kõige keskmeks […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on graafik Edith Paris. Edith Paris sündis Tallinnas advokaat Tõnis Jürise perekonnas. Tema ema Edith Schlaff oli Ants Laikmaa nõotütar, tuntud maestro Haapsalu perioodi portreelt „Tutty Schlaff“ (1902, Eesti Kunstimuuseum). Tutty Schlaff jõudis jagada oma mälestusi Laikmaast ning värvikad on ka Edith Parise mälestused eluolust Haapsalus ajakirjas „Põlvnemislugu“ (1999, nr 8). Kunstnikuna on Edith Parise […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurikeskus avaldas hiljuti Eesti nüüdisarhitektuuri veebikaardi. See asub aadressil estonianarchitecture.com. Mis tingis vajaduse selle kaardi järele? Directory of Estonian Contemporary Architecture (EstArch) võrguleht on kasvanud välja arhitektuurikeskuse tegevusest ja projektidest. 2012. aastal andsime välja esimese taskugiidi trükise Tallinna nüüdisarhitektuurist, samast ajast on pärit ka arhitektuuri ekspordiklubi kataloog „Aku“. Üks meie tegevussuundi on Eesti nüüdisaegse arhitektuuri […] Vaata lähemalt ›
0
Eriolukord riigis jätkub, ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadlaste koduloengud jätkuvad. Olete palutud vaatama uusi videoloenguid! Mare Kõiva loeng jüripäevast ja püha Jüri müüdist Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhtivteaduri Mare Kõiva videoloeng “Jüripäev. Kas müüdid kajastuvad vernakulaarsetes praktikates?” vaatleb püha Jüri müüdi ühendusi vanemate ja tänapäevaste kultuuriliste kogemustega, samuti müüdi sümboolseid, materiaalseid ja visuaalseid aspekte. Mis muudab […] Vaata lähemalt ›
0
IVAN LAVRENTJEV: Eesti ajaloomälu ja venelased kui kasutamata võimalus Eesti venelastel puuduvad nende endi loodud tüvitekstid. Meie venekeelsete inimeste identiteedi on konstrueerinud välised mõjutajad. Enne kui sajad koorid Tallinna laulukaare alla kogunesid, ilmutasid mõned rahulolematuse märke XXVII laulupeo repertuaariga. Nagu varemgi, sai ka läinud suvel Eesti ajakirjanduse ja arvamusliidrite Facebooki profiilide vahendusel jälgida küsitava olulisuse […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Pärnu Postimees
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 16:26
Viimane uuendus: 16:24.
Uudiste reiting uuendatud: 16:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)