Tegelikult pole Philippa Lowthorpe’i film „Misside mäss“1 niivõrd misside mässust, kuivõrd missidest ja mässust. See jutustab 1970. aasta maailma missivõistlusest Londonis. Õhtu otseülekande, mida vaatas sada miljonit inimest üle maailma, katkestasid sõu ajal lavale tormanud naisõiguslased. Selles filmis on kirjeldatud sündmusi, mis eelnesid protestiaktsioonile: nii seda, kuidas valmistusid maailma eri nurkadest pärit missid Londonis oma etteasteks, […] Vaata lähemalt ›
0
1. Tõlkeraamatuid ilmub palju, aga neid arvustatakse harva. Näib valitsevat ettekujutus, et arvustaja peaks teadma raamatust rohkem kui tõlkija, autor ja kõik lugejad kokku: selline positsioon nõuab võimatut ja sunnib peale ülima maneerlikkuse. Kes tahab mängida kõiketeadjat? Ainult keegi, keda painab lakkamatu eneseimetlus, krooniline egotripp, mille pinged saab viimaks maha laadida arvustuses, kus kriitik on […] Vaata lähemalt ›
0
Lavakunstikool ja Eesti teatrihõim on leinas. Lahkunud on Ivika Sillar: Toompea teatrikooli Hea Hoidja, terase pilgu ja kujundlik-täpse sõnaga teatrist kirjutaja. Tallinnas Eesti Vabariigi ohvitseri ja kooliõpetaja perre sündinu lapsepõli ja suur osa hilisemastki elust möödus kaunis aiaga kodumajas Vaiksel tänaval. Samas varjutasid varaseid eluaastaid sõda, väikevenna surm ning isa arreteerimine, kelle hukk Norilski vangilaagris […] Vaata lähemalt ›
0
Mats-Laes Nuter, „Koidu tänava pool rehkendust on hästi tehtud“ Stefan Peetri, „Ekraani lähedus ja obstsöönsus“ Doris Hallmägi, „Naised elektroonilises muusikas“ Eero Vasar ja Tarmo Soomere, „Regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioon“ Maaja Vadi ja Krista Jaakson, „Meelitamise maagia“ Intervjuu režissöör Philippa Lowthorpe’iga Tõlkeluule kogumik „Varietee“ Silvia Pärmanni fotonäitus Vana Baskini teatri „Elevandi kõrts“ Manuel DeLanda „Intensiivne teadus ja virtuaalne […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti autorite ühingus lõppes möödunud nädalal üks pikk, 28 aastat kestnud ajastu. Mida öelda? Kas kõik muutub ja on edaspidi teisiti? Vaevalt küll, sest autorite ühingu tegevuse alused on seadustes väga täpselt määratletud ja töö läheb küllap vanaviisi edasi. Teiselt poolt tahab iga autorite ühingu liige (ja neid on üle 5000), kellest juhatus ja büroo […] Vaata lähemalt ›
0
Vana Baskini teatri „Elevandi kõrts“, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Neoon Must. Mängivad Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik. Esietendus 1. VII Jäneda Pullitalliteatris. Kuidas kirjeldada elevanti? See vana nali, et ühele satub käe alla jäme jalg, teisele pihku pikk saba, kolmandale liikuv lont. Kuidas tervik sedaviisi kokku panna, et loom […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmekümne aasta jooksul on Eesti väiksemate tööstuslinnade elanike arv üha kahanenud. Nii mõnegi väikeasumi linnapilt on rusuv. Kuidas edasi? Nii vananev kui ka väljarändav elanikkond jätab endast maha kodu. Tühjad korterid viivad lõpuks selleni, et kolivad välja ka ülejäänud majaelanikud. Sellega vallandub sündmuste jada, mille tagajärjel tühjeneb üks hoone teise järel. Hüljatud korterid pole sugugi elamiskõlbmatud, […] Vaata lähemalt ›
0
Mulle on järjest rohkem hakanud tunduma, et harrastame omavahel kirglikke lahinguid, kuigi see polegi üldse globaalküla semantilisel võitlusväljal meie sõda. Kahtlemata on protestiliikumine Black Lives Matter imporditud, sest Eestis puudub selliseks liikumiseks ajalooline kontekst. Samamoodi on võõrast päritolu BLM-vastasus, millel on haruldaselt lai kandepind, vähemalt ühismeedia jututubades. Märkasin seda siis, kui olin postitanud naljakommentaari neile, […] Vaata lähemalt ›
0
Johanna Rannula näitus „Siberi valge. Helgete mälestuste otsingul“ Vabamus kuni 14. II 2021. Eesti sürreaalne argipäev: 14. juunil, juuniküüditamise leinapäeval, avatakse Vabamus näitus „Siberi valge“ küüditatute helgetest hetkedest Siberis, kusjuures Vabamu tegevdirektor Keiu Telve ja näituse autor Johanna Rannula ei maininud avakõnes kordagi, et näitus toetub märtsiküüditatute lugudele. Näituse avamine oli planeeritud 25. märtsile ja lükkus COVID-19 puhangu […] Vaata lähemalt ›
26
Ühes veebruarikuises „Pealtnägijas“ küsis Tõnu Viik: „Mis saab meie lähedusevajadusest olukorras, kus meid hakkavad ümbritsema robotid, kes näevad välja, käituvad ja räägivad nagu inimesed? Kas me suudame neisse armuda?“ Sellest isegi pakilisem probleem näib olevat ekraanilähedus, meediatarbija kapseldumine oma privaatsesse (ehk isegi infantiilsesse) meediaökoloogiasse ning kasvav võimetus kujutada elu ette ilma ekraanita. Ekraanid näevad, käituvad […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul 8. juulil anti kunstiajaloolasele Jaak Kangilaskile üle keeleteadlase Paul Ariste nimeline medal. Akadeemik Ariste nimelise medaliga autasustatakse väljapaistvaid humanitaar- ja sotsiaalteadlasi. Eelmise medali pälvis aastal 2014 Arvo Krikmann, varem on selle au osaliseks saanud Huno Rätsep ja Tiit-Rein Viitso. Jaak Kangilaski suur missioon on 1960. aastatest peale olnud moodsa kunsti kodustamine […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeva teadmiste kohaselt (kui jätta šarlatanlikud variandid kõrvale) pole ajaga manipuleerida võimalik. Seega ei oska me minevikku katseliselt taasluua ning igasugune ajalooalane tekst jääb eriilmelistele püüdlustele vaatamata paratamatult improvisatsiooniks. See tähendab tahes-tahtmata – mida võtta, mida jätta? – ikkagi valiku tegemist. Valik pannakse enamasti paika kirjutaja alateadlikest impulssidest lähtuvalt, vahel aga, nagu kõnealuse teose puhul, […] Vaata lähemalt ›
0
Poliitiliste debattide käigus räägitakse majandusest aina kummalisemas vormis. Kui uskuda valitsuskoalitsiooni juhte, tegutseb Eestis majanduses arvukas orjapidajate klass, kes on ettevõtlusvabaduse raames võtnud kasutusele valed, s.t ühiskonnale kahjulikud ärimudelid, mis ohustavad rahvusriiklust ja eestluse helget tulevikku. Orjapidamise eesliinil on nüüdseks avalikult häbimärgistatud maasikakasvatajad, kuid ega palju parem ei ole olukord ehituses, tööstuses, laonduses ja transpordis. […] Vaata lähemalt ›
0
Ütlen õpetaja Lauri sõnadega: „Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool.“ Valminud on Kassisaba asumi poolne osa Koidu tänavast (projekteeris TPJ inseneribüroo, ehitas YIT Eesti). Alustasin tänava flanööri kombel vaatlemist Uue Maailma asumist Hendriksoni küüru alt, kus tänav alles ootab oma aega (praeguse eelarvestrateegia järgi saabub see 2022. aastal). Kas Uue Maailma elanikud võivad juba […] Vaata lähemalt ›
0
Elektroonilise muusika arengu murrangulisteks algusaastateks peetakse 1940ndaid, mil Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse tekkisid esimesed teadlastest ja muusikutest koosnevad rühmitused. Pierre Schaeffer pani aluse prantsuse koolkonnale ning defineeris mõistega musique concrète hulga heli käsitlemise ja töötlemise teooriaid, mis jõudsid teiste muusikuteni nii Euroopas, Jaapanis kui ka Ameerikas. Karlheinz Stockhausen viis Schaefferi stuudios tegutsemise järel teadmised edasi Kölni, […] Vaata lähemalt ›
0
Henrik Visnapuust tosin aastat noorem mees, Saaremaalt pärit etnoloog Gustav Ränk (1902–1998) on oma mälestustes kirjutanud: „Tõeline sikkude ja lammaste lahutamine taevastes tallides algas veneusu sissetungiga juba minu vanaisa poisikesepõlves ja käis tasapisi minu lapsepõlves veel edasi. Tagajärjed minu taeva all olid tunduvad: koduküla kümnest perest oli ainult kaks jäänud endisesse usku, nendest üks meie […] Vaata lähemalt ›
25
15. juulil jõuab Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses lavale Henrik Visnapuu seni mängimata näidend „Keisri usk“ (lavastaja Raivo Trass), mille Estonia teater 1939. aasta sügisel Vene hirmus kavast välja viskas. Näidendis, mille lavaletoomisega tähistatakse Visnapuu 130. sünniaastapäeva, räägitakse Eesti taluinimeste keerulisest valikust 1845. aastal, kui raske aja üleelamiseks loodeti saada abi usuvahetusest. „„Keisri usk“ on erandlik […] Vaata lähemalt ›
6
Kas säärase visioonidokumendi koostamise puhul on tegu unikaalse või tavapärase sündmuse ja reaktsiooniga kahe Euroopa teaduste akadeemiate föderatsiooni poolt? Euroopa teaduste akadeemiad otsustasid just 20 aastat tagasi ühendada oma jõud, et pakkuda tippteaduse tuge poliitikakujundajatele ja sõnastada akadeemiates kontsentreerunud tarkus Euroopa tasemel tehtavate otsuste üheks sisendiks. Nii sündis 10. juunil 2001 Euroopa teaduste akadeemiate nõuandev […] Vaata lähemalt ›
0
Manuel DeLanda (s 1952) on New Yorgis elav filosoof, kelle keskseks huviks on mõjuka prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i ideede esitamine kaasaegse teaduse keeles. DeLanda on menukas mõtleja – Google Scholari andmetel on tema kõige populaarsemale raamatule „A New Philosophy of Society: Assemblage Theory and Social Complexity“ (2006) viidatud üle 4000 korra. Kui see liigitada kategooriasse […] Vaata lähemalt ›
7
ANDRES MAIMIK: Võõras võitlus Mulle on järjest rohkem hakanud tunduma, et harrastame omavahel kirglikke lahinguid, kuigi see polegi üldse globaalküla semantilisel võitlusväljal meie sõda. Kahtlemata on protestiliikumine Black Lives Matter imporditud, sest Eestis puudub selliseks liikumiseks ajalooline kontekst. Samamoodi on võõrast päritolu BLM-vastasus, millel on haruldaselt lai kandepind, vähemalt ühismeedia jututubades. Märkasin seda siis, kui […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Propastop
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.06.2026 11:51
Viimane uuendus: 11:48.
Uudiste reiting uuendatud: 11:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)