„Keegi ei funktsioneeri keerulistes situatsioonides ja ebakindluses paremini kui kunstnikud ja disainerid.“ Seesugust avaldust lugesin oma telefoniekraanilt ühel hetkel keset paanilist digitaalset söömaaega, milleks kujunes pandeemia väljakuulutamisele järgnenud nädal. Tegu oli Instagrami lühipostitusega, mis ringles minu võrgustiku USA-poolses otsas. Kuvatõmmist sellest võimestussõnumist, mille autor oli Rhode Islandi disainikooli president Rosanne Somerson, katsid protestisõnumid ja petitsioonid. [… Vaata lähemalt ›
29
Hille Hanso on inimõiguste kaitsmisele pühendunud Lähis-Ida uurija. Alljärgnevas intervjuus väljendab ta veendumust, et Lähis-Ida analüüs peaks elulähedaseks muutuma. Eesti käsitlustes taandub Lähis-Ida teema ikka suurel määral julgeolekule ja usule, nagu siin muud ei tehtakski, kui ainult sõditaks ja palvetataks. Sa reisid palju, ka pandeemia kõrghetkil tulid Ameerikast. Kuidas on õnnestunud haigusi, piiride taha kinnijäämist […] Vaata lähemalt ›
0
Käesolevas kriisis on püütud leida keskkonnaalast positiivsust. Kodudesse peitunud inimkonna tõttu võivad linnud sel aastal tõesti paremini pesitsetud saada ja metsloomad laiendada oma tavapäraseid liikumisradasid. Kuigi Veneetsia kanalites nähtud delfiinid osutusid libateateks, võivad loomad end neis piirkondades, kus salaküttimine looduskaitse nõrgenemisel pead ei tõsta, ilmselt pisut julgemalt tunda küll. Optimistlikumad meist on püüdnud häid sõnumeid […] Vaata lähemalt ›
76
Kunstimuuseumid, -galeriid ja teised kunsti eksponeerimispaigad on nüüdseks olnud avalikkusele suletud veidi üle kuu aja. See annab juba nüüd majanduslikult tunda, iseäranis neile asutustele, kelle omatulu tähtsaim allikas on piletimüük ja ruumirent. Muuseumi- või galeriipoed elavad halva aja ilmselt üle, sest veebipoodides tehakse ka allahindlust – Eesti Kunstimuuseum kuulutas just välja kevadise kampaania –, aga […] Vaata lähemalt ›
0
Minu elu esimesed 16 aastat möödusid aadressil Kuivastu maantee 5, Orissaare, Saaremaa (pärast haldusreformi Kuivastu põik 1, võeh!). Juba sel ajal, üheksakümnendate keskpaigas, oli see „maantee“ vaid kõrvalepõige suurelt Kuivastu-Kuressaare maanteelt Väina tammi ja Mehama risti vahel ja seda kasutasid kohalikud, s.t Tornimäe, Orissaare, Tumala, Ariste, Maasi ja Saikla inimesed, mujale sõitmiseks oli Kuressaare tee palju otstarbekam ja […] Vaata lähemalt ›
62
Berit Kaschani „Hommikune vahetus“ on stiilne hoolikalt koostatud luulekogu. Mis sellest, et mahult napp – kaasaelamise ja kaasamõtlemise võimaluse leiab peaaegu igal leheküljel. Kogu esimese ja ühe eredama luuletuse „Valestart“ algus toob välja raamatu põhimeeleolu, pinge tavaelu halluse ja unistuste vahel: „Möödunud nädalal siis lõpuks helistati ja öeldi otse, / et ime, mida olen terve elu […] Vaata lähemalt ›
0
Kellerteatri „Canterville’i kummitus“, autor Oscar Wilde, dramaturg Vahur Keller, lavastajad Teele Uustani ja Sandra Lange, kunstnik Sandra Lange, helikujundaja Juhan Vihterpal, valguskujundaja Rene Topolev. Mängib Sandra Lange. Esietendus 25. I Kellerteatris, esimene otseülekanne veebis 29. III. Teadupärast on praegune kriisiaeg röövinud teatrivaatamiselt rituaalse poole. Mõneks ajaks on unustatud teatriuste pidulik raskus, piletöörid on saadetud puhkusele ning telefon […] Vaata lähemalt ›
18
Loomingulise platvormi e-lektron Kõheda Vastasmõju festival 3 .– 5. IV mitmesuunalises voogedastuskeskkonnas. Kui enne eriolukorra väljakuulutamist pidi e-lektroni tegevussuundi tutvustav etenduskunstide festival korraldatama tavapäraselt publikuga Kanuti gildi saalis, siis pärast inimeste kogunemispiirangut orienteerus festivali meeskond kiirelt ümber, kolis virtuaalseks ja ehitas kahe nädalaga online-platvormi, kus publik näeb üksteist, näeb esinejat ning saab ka vestlusaknas suhelda […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas saab iga inimene, grupp või kogu rahvas mõjutada seda, mida otsustatakse, kuidas otsustatakse ja mille üle otsustatakse? Millised on demokraatlikus ühiskonnas levinud võtted, meetodid ja reeglistikud? Miks on demokraatia põhimõtted muutumas? Mis on nügimine või müksamine ja kuidas võiksid seda uuendusliku võttena kasutada kodanikualgatajad, aga miks mitte ka rahvasaadikud? Mõtteid vahetavad demokraatia ning kodanikuühiskonna […] Vaata lähemalt ›
4
Kerri Kotta, Muusikateooria õpik. Retsensendid Aare Tool, Žanna Pärtlas. Eesti muusika- ja teatriakadeemia 2019. Kättesaadav veebisaidil mt.ema.edu.ee. Igaüks, kes on õppinud muusikat, on suuremal või vähemal määral puutunud kokku ka muusikateoreetiliste ainetega. Sellisel juhul ei vaja pikemat seletamist, mida tähendab meetrum, figuratsioon, range stiili elementaarkontrapunkt, harmooniline funktsionaalsus, kadentsiharmoonia, prolongatsioon, diatooniline sekvents, laadiline segunemine, suurendatud sekstiga Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Lihvimata kalliskivid“ („Uncut Gems, USA 2019, 135 min), režissöörid Benny ja Josh Safdie, stsenaristid Ronald Bronstein, Benny Safdie ja Josh Safdie, operaator Darius Khondji, helilooja Daniel Lopatin. Osades Adam Sandler, Lakeith Stanfield, Keith William Richards, Pom Klementieff, Idina Menzel jt. Mängu-, võimu- ja adrenaliinisõltuvusest on tehtud palju filme, nagu ka kapitalistlikes struktuurides sündinud maskuliinselt enesekindla […] Vaata lähemalt ›
34
Suhtumise järgi kujult meremiini meenutavasse COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse võib inimkonna taas jagada kaheks. Üks äärmus on need, kes koju jäämise soovitustest ei hooli, põhimõtteliselt maski ei kanna ning poeriiulite vahel vastutulijas võimalikku puujalaga katku ära ei tunne ning rõõmsalt kogunedes koroonaviiruse nagu armsa elusolendi sünnipäeva tähistavad. Teise äärmuse moodustavad need, kes tualettpaberit, desinfitseerimisvahendeid ja […] Vaata lähemalt ›
0
Loomingulise platvormi e-lektron Kõheda Vastasmõju festival online’is 3. – 5. IV. e-lektroni meeskond Maike Lond Malmborg, Andrus Aaslaid, Kaie Olmre, Taavet Jansen, Andrus Laansalu, Hendrik Kaljujärv, Andres Tenusaar, Evi Pärn, Henri Hütt, Raul Keller, Kalle Tikas, Kristjan Jansen, Hanna-Liisa Pender, Aleksander Väljamäe, Jaan Evart ja Krista Jakobson-Hadar. Esinejad ja tehnilised kaasvõitlejad Henri Hütt, Veiko Tubin, […] Vaata lähemalt ›
0
15. maist asub senine Tallinna Kunstihoone juht Taaniel Raudsepp tööle kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerina. Kunstide asekantsler vastutab arhitektuuri ja disaini, loomemajanduse, audiovisuaalvaldkonna, etenduskunstide, kirjanduse, samuti kunsti- ning muusikavaldkonna arendamise eest. Tallinna Kunstihoone elus on viimastel aastatel toimunud mitmeid positiivseid muutusi: institutsioon on iseseisvunud ja saanud ka riigilt korraliku rahastuse, kui võrrelda mitmete teiste kunstiinstitutsioonidega. Kuns Vaata lähemalt ›
0
Eesti üldkeelt sisaldav „Eesti keele sõnaraamat“ on nüüd koha leidnud internetipõhises Sõnaveebis, millega ühendatakse ka erialasõnastikud, sealhulgas ususõnastik. Seetõttu võib kasutajale mõni märksõna avaneda koos üllatavalt mitmelaadsete definitsioonidega. Usukeel üldkeele osana Usukeel ei pea olema üldkeelele kättesaamatu salakeel. Jeesuse kõnedes pole ühtegi sõna, mille tähendust oleks tulnud kuulajatele eraldi seletada. Kuigi Jeesus rääkis Jumalast ja […] Vaata lähemalt ›
0
Ugala teatri „Piruka magus põhi“, autor Alan Bradley, tõlkija Bibi Raid, dramatiseerija Siret Campbell, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Marion Undusk, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Priidu Adlas, koreograaf Olga Privis. Mängivad Ilo-Ann Saarepera, Aarne Soro, Marika Palm, Mariann Tammaru, Vallo Kirs, Martin Mill, Andres Tabun, Vilma Luik, Jaana Kena, Rait Õunapuu ja Ott Kartau. Esietendus […] Vaata lähemalt ›
0
Sisenenud Eesti muusika- ja teatriakadeemias hetkeks rahvusvaheliselt tunnustatud organisti, teoreetiku ja publitsisti Eduardo Maria Bellotti meistrikursusele, tabab kõrv ootamatult nime Guido Arezzost. Professor Bellotti, suurte kogemustega pedagoog, kes õpetab Trossingeni muusikakõrgkoolis ning mitmel pool mujal Euroopas renessanss- ja barokkorelit ning improvisatsiooni, käsitleb meistrikursusel parasjagu continuo-mängu spetsiifilisi küsimusi. Professionaalsetele muusikutele vajalik elitaarne teema – mill Vaata lähemalt ›
12
Tinglikult saaks islamiuuringute ajaloo Maarjamaal venitada lausa viide viimasesse sajandisse: sümboolseks alguseks võiks pidada Ericus Fahleniuse (1651–1710) ladinakeelseid kirjutisi islami ja koraani teemal Academia Gustavo-Carolina päevil, Universität Dorpat aga kujunes idauuringute arvestatavaks keskuseks. Eestikeelse islamiuurimise sümboolseks alguseks saaks pidada mõne islamialase teksti ümberpanekut otse või ümbertõlkena – ehk mõni O. W. Masingu katkend saksa keele kaudu? […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavusel heitlikul kevadel lahkus New Yorgis meie hulgast kirjandus- ja teatriteadlane ning kriitik Mardi Valgemäe. Mardi Valgemäe sündis Viljandis, kus algas ka tema koolitee. 1944. aastal viis põgenemisteekond ta vanemate käekõrval Saksamaale, kus tema isa Parfeni Valgemäe, elukutselt muusikaõpetaja, oli aktiivselt tegev laulukoorides. Kui pere asus 1949. aastal ümber Ameerikasse, elasid nad algul Lakewoodis, kus […] Vaata lähemalt ›
0
Innovatsiooni ja tehnoloogiliste uuenduste võlu on see, et näeme kohe nende otsest mõju. Kuid mida saame öelda tagajärgede kohta? Ühe põlvkonna raames suhteliselt vähe. Ümberkorralduste mõju humanitaarhariduses või looduses selle elluviijad oma eluajal ei näe. Lennukite tavakasutusse võtmise laastavaid tagajärgi keskkonnale poleks suutnud arvatavasti isegi Nostradamus ennustada. Nii nagu poliitilised valimislubadused, kustutab ka tehnoloogiline innovatsioon […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2026 21:35
Viimane uuendus: 21:28.
Uudiste reiting uuendatud: 21:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)