Seekordne Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ on üks nutune lugemine. Tõsi, mitmes peatükis tuuakse välja helgemad näitajad, nagu põllu- ja metsamaa jätkuvalt suur osakaal maakasutuses, eestlase looduslähedus, avaliku ruumi areng ning elukeskkonna suur potentsiaal inimväärsema miljöö loomiseks. Aruanne koosneb neljast peatükist, igas peatükis on sissejuhatus ja neli, esimeses viis artiklit eri autoritelt. Aruande […] Vaata lähemalt ›
2
1995. aastast peale koostatakse iga kahe aasta tagant Eesti inimarengu aruanne, mis annab ülevaate Eesti sotsiaal-majanduslikust olukorrast. See on siiani olnud sotsiaalteadlaste pärusmaa. Värskes aruandes on aga vaatenurka laiendatud ning sisse toodud ka teised, mitte vähem olulised elukvaliteeti mõjutavad asjad, nagu meid ümbritseva füüsilise ruumi, eelkõige avaliku ruumi kvaliteet ja identiteeti kujundavad püsiväärtused, nagu pärand […] Vaata lähemalt ›
3
See, kes loeb värske inimarengu aruande looduskeskkonna osa, näeb Eestit ja Eesti elanikku ausas valguses. Ruumi ning ruumilist arengut käsitlevas teoses on välja toodud looduskogemuse ja -tunnetuse mitmekihilised tahud. Ühest küljest kujuneb elanikust pilt kui loodusega heas kontaktis olevast inimesest – käib seenel, marjul, kalal, matkaradadel, tegeleb harrastusteadusega. Teisalt paistab silma vähene teadlikkus looduskeskkonda mõjutavatest […] Vaata lähemalt ›
58
Kingitust on ikka tore saada, iseäranis siis, kui see pole pelgalt kinkija viisakusest või kohusetundest tulenev žest, vaid kingitus on tähtis ka kinkijale. Mahatma Gandhi läheb vaieldamatult korda India rahvale ja riigile. Tema 150. sünniaastapäeva tähistati igati suurejooneliselt, ka kultuurisfääris. Näiteks möödunud aasta Veneetsia kunstibiennaali India väljapanek oli üleni pühendatud talle ja tema pärandi tõlgendamisele. […] Vaata lähemalt ›
0
Võtan Eesti inimarengu aruande (EIA) kokku viie tulevikulise teesiga Eesti linnaühiskonnast, mis riskiühiskonnana reageerib kriisidele ja väljendab ühismeelt kodanikuühiskonnana. Unistav ja tõenäosuslik ettevaade sõltub ruumilistest otsustest siin ja praegu: kuhu tuleb uus elurajoon, koolimaja, logistikakeskus või õlitehas, kuhu veetakse interneti või autokiirtee, kuhu joonistatakse uus looduskaitse- või puhkeala. Avaliku ja suletud ruumi sundgeograafia kehtis ka […] Vaata lähemalt ›
0
Aerosooliga kirjatud kuju upitatakse sillalt vette. Larts! Aplaus! Mõnus dopamiinitulv käib must läbi, nagu oleksin ise mingi tasu saanud. Jaa, see on vabastav, revolutsiooniline paatos – juba kunstiline akt üksi on lahe, paneb avaliku ruumi elama. Nüüd kujundavad ruumi need, kes varem pole seda teinud. Teised karjuvad: vandalism! Ahvikari! Pole siiski päris nii, et ühed […] Vaata lähemalt ›
20
Reigo Rosenthali raamatu pealkirjas parafraseeritud väljendile „nagu kord ja kohus“ on õigekeelsussõnaraamatus antud seletuseks „korralikult“, „nagu peab või on tavaks“. Miks just selline pealkiri? Kes pidid ja mis oli tavaks? Sisejulgeoleku nimel pidi omavaheliste kokkulepeteni jõudma nii Eesti sõjaväejuhtkond kui ka poliitikaringkond. Tavadest rääkimine võib tunduda tolleaegses kontekstis küll kummaline: ilmasõjast ja revolutsioonist käristatud maailmas […] Vaata lähemalt ›
7
Kaks aastat tagasi lõppes minu paar kümnendit kestnud töö riigiteatrite süsteemis. Uutel juhtidel on sageli mugavam oma nägemust ellu viia tema enda kokku kutsutud meeskonnaga. Olin hakanud teatrit, kus tegutsesin, ehk liigagi omaks pidama, ja selline illusioon maksab sageli varem või hiljem valusalt kätte. Hirm muutuse ees oli väga suur. Riigiteater annab turvatunde, millel on […] Vaata lähemalt ›
38
Viimased kolm kuud on paljudele meist õpetanud, et tegelikult on vägagi võimalik olla kodus, liikuda peaasjalikult omal jalal, käia vähem poes ja üleüldse vähem tarbida. Need kuud on meile õpetanud, et tegelikult võiksime ka pärast eri- ja hädaolukordade lõppu olla oma elus palju tagasihoidlikumad ja alandlikumad. „Alandlikkus“ on sõna, millel on eesti keeles mitu tähendusvarjundit. […] Vaata lähemalt ›
0
Me ujuksime määratule merele, kui hakkaksime siinkohal arutama, mis on intellektuaalne omand formaaljuriidilises mõttes ja kuidas käib selle kaitsmine. Praktilisem on leppida järgnevalt kokku, et intellektuaalse omandina võib käsitada kõike, mille loojaks on inimene, kelle autorsus on kindlaks tehtav, kuid ka määratletav näiteks omandi päritolu või siis loojapanuse sedastatavuse kaudu. Omandiks on näiteks prof Mati […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Inimese hääl“, autor Jean Cocteau, tõlkija Tatjana Hallap, kunstnik-lavastaja Kristjan Suits, helikujundajad Arbo Maran ja Nikita Šiškov, koreograaf Jüri Nael. Mängib Evelin Võigemast. Esietendus 13. VI Tallinna Linnateatri Lavaaugus ja veebis elisastage.ee. Jean Cocteau näidend „Inimese hääl“ ilmus esimest korda lavale üheksakümmend aastat tagasi ning selle seiklused lauatelefoni ja keskjaamaga mõjuksid tänapäeval pentsikuna. […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO kontsert „Hakkab juba kujunema“ 12. VI Estonia kontserdisaalis. ERSO keelpilliorkester, kontsertmeister Triin Ruubel-Lilleberg. Kavas Wolfgang Amadeus Mozarti, Alessandro Marcello (oboesolist Guido Gualandi), Claude Debussy (harfisolist Iván Bragado Poveda), Jean Françaix’ (fagotisolist Peeter Sarapuu) looming. Nagu reedeti ikka, jõudsid ka eelmisel nädalal minu postkasti Eesti Päevalehe LP ja Sirp. Esimesest lugesin muu hulgas artiklit „Välisüliõpilaste ees […] Vaata lähemalt ›
31
Vana Baskini teater toob 1. juulil Jäneda Pullitalliteatris välja Gerda Kordmetsa kirjutatud ja lavastatud ajamängu „Elevandi kõrts“, kus avatakse ühe suguvõsa loo ja mitmest sajandist pärit pöördeliste ajaloosündmuste kaudu kõrtsi tähendus eestlaste elus. Lavastuse kunstnik on Jaak Vaus, mängivad Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik. Milline koht ja tähendus on olnud kõrtsil […] Vaata lähemalt ›
0
Vabaduse väljaku lähistel, püstitatuna Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli esisele haljasalale, püüab pilku üks büst. Kõrgelt postamendilt piidleb möödujaid tõsise ilmega mees, keda vaevalt võiks kujutleda sisemise muigega mõtlemas Horatiuse sõnadele „exegi monumentum“.1 Daatumid (1887–1970), mis sealsamas raidkirjas loetavad, annavad mõista, et austatu – helilooja Heino Elleri – igavikku lahkumisest on möödas pool sajandit. Mõtteis […] Vaata lähemalt ›
0
Tõejärgsusest on palju räägitud, sõna on üldtuntud, hästi on teada ka selle sõna hädad, neist on omajagu juttu olnud. Meenutan lühidalt. Millegi tõele järgnevaks nimetamine eeldab, et see miski erineb tõest, on mittetõde. Näiteks tõejärgsest ajastust kõnelemine ütleb, et tõe ajastu on läbi, käes on valede aeg. Enne oli meil tõde, nüüd mitte, nüüd on […] Vaata lähemalt ›
4
9. juunil, saanud just 94aastaseks, lahkus Ain Kaalep, Eesti kõigi aegade armastatumaid kirjanikke. Rohkelt andeid ja vaibumatu hariduspüüd – sealt algab vaimuaadellus. Orientatsioon teadmistele ja kunstile haritlaskodus juhatas varases eas kätte vanade kreeklaste jumalad ja kangelased: nende elu ja juhtumused, müütides nii läbi põimunud inimeste tavalise eluga, et oli kerge alatiseks võtta nad enesegi ellu. Kuid […] Vaata lähemalt ›
0
Siin ma laman ilma tööta, ilma päevata ja ööta, ilma kellaajata. Kuskil mind ei vajata. Mulgi pole miskit vaja. Mul on oma mullast maja, karusammal katusel, kus on mõnus patusel. Ärge tooge mulle urja, ärge rääkige must kurja: ohvrid andke muudele, rahu minu luudele. Ain Kaalep, 1971 Lahkunud on suur humanist ja humanitaar. Tema mõttekaar, […] Vaata lähemalt ›
0
Joonas Kiik, „Udukudumisest ja teaduspesust ajakirjanduses“ Karsten Brüggeman, „Valged raamatud ei ole neutraalsed“ Reigo Rosenthali „Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas“ Aukartlikult Ain Kaalepist Doris Kareva vestlus „Kolme sõlmega“: norraka Øyvind Rangøy, eestlanna Veronika Kivisilla ja ameeriklase Adam Culleniga Keele-elu. „Resistentsetel liivlastel on lootust“, intervjuu liivi kultuuritegelase ja keeleteadlase Valts Ernštreitsiga Elo Kiivet, „Kivist naised on nähtamat Vaata lähemalt ›
0
Vastupidiselt Esimesele maailmasõjale ei ole Eestis Vabadussõda kunagi unustatud. Suure sõja 100. aastapäeva ja hulga publikatsioonide tõttu, mis on pühendatud sellele XX sajandit kujundanud konfliktile, astus ilmasõda lõpuks välja sellele järgnenud Vabadussõja varjust. Nüüd näeme viimase vastulööki: kahes hiljuti ilmunud väljaandes jutustatakse lugu sõjast, mille tõttu sai võimalikuks Eesti Vabariigi loomine aastatel 1918–1920. Kõigepealt üks […] Vaata lähemalt ›
0
Mida küll peale hakata, kui keset kasvavat metropoli on äkitselt vabaks jäänud üks lahmakas maa-ala? Põhjusi võib olla mitu. Üks sagedasem on uue transpordisõlme ehitamine ja sellega kaasnev vana keskuse hääbumine. Kui raudteede sõlmpunkt kandub teise kohta või vana lennujaam pannakse kinni, siis on järsku keset linna palju vaba pinda. Omavalitsusel tekib harukordne võimalus ümber […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Propastop
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.06.2026 14:42
Viimane uuendus: 14:38.
Uudiste reiting uuendatud: 14:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)